) § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse mittekohane täitmine.
1, § 108 lg. 2 ja § 646 lg. 1 järgi võib võlausaldaja, antud juhul tellija, nõuda töövõtjalt kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjalt, et ta paigaldaks kvaliteetse ukse korterile asukohaga Xxxxxxxx xxx xx-xx, mille omanik ta enda väidetel ei ole.
2 p. 1 järgi ei või kohustuste täitmist nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu ja võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil. Töö peab vastama lepingu tingimustele ning selle tagamine on töövõtja, antud juhul kostja kohustuseks
1 ja 5 alusel, ning töö ei vasta lepingu tingimustele, kui tal ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel ei sobi töö teatatud otstarbeks. Kostja väitis, et ta on tarbijakaitse komisjoni otsuses märgitud puudused kõrvaldanud, samas ei ole hageja seda vastuväidet omaks võtnud; kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks puudused kõrvaldanud või ukse vahetanud uue kvaliteetse ukse vastu. Esitatud fotodel on küll näha korteri nr. 39 uks, ent nendest tõendeist ei selgu, kas uks sulgub korrektselt, kas hageja viidatud auk on kõrvaldatud. Seega ei ole kostja vastuväited tõendatud ja leping ei ole kohaselt täidetud, kuna töö ei vasta
1 ja 5. Hageja ei saa aga nõuda kohustuse täitmist, s. t. nõuda, et kostja kohustuks paigaldama uue ukse, sest uks on korteriomandi osa, mis ei kuulu enam hagejale ja kostjal ei ole enam seetõttu võimalik kohustust hagejale täita vastavalt
2 punktile 1. Ehkki hagejal ja kolmandal isikul võib olla teineteise suhtes võimalikust korterimüügilepingust mingeid kahjunõudeid (nii on hageja ja kolmas isik kohtule ise avaldanud), ei tähenda see seda, et hageja saaks kohustada kostjat lepingut täitma. Kui kostja on tekitanud hagejale kahju lepingu rikkumisega, on hagejal õigus esitada kahjunõue. Apellatsioonkaebus Andrei Vesselski palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kolmas isik O. Tarushkina ei avaldanud oma arvamust hagi osas pärast tema menetlusse kaasamist põhjusel, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses (kuigi otsuses on märgitud, et lihtmenetluses) ja kolmandal isikul ei olnud võimalust veelkord avaldada oma arvamust pärast tema menetlusse kaasamist. 4 Vastavalt
lõikele 1, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. O. Tarushkina ostis apellandilt korteri koos uksega, mis ei vasta lepingutingimustele. Tema teadis, et see oli toimunud vastustaja süül. Seega on O. Tarushkinal õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks apellandi kasuks. Vastavalt
2 punktile 1, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu. Vastustajal ei ole takistust asuda parandama või asendama ust, mis kuulub kolmandale isikule. Riigikohtu seisukohast otsuses nr. 3-2-1-62-08 tuleneb, et kui apellant nõuab kostjalt uue ukse paigaldamist ja ta ei ole ise uut ust paigaldanud, siis ei ole tal tekkinud kahju kulutuste näol, mida kostjalt nõuda. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb kooskõlas TsMS § 656 lg. 2 lausega 2 ning § 657 lg. 1 punktiga 3 tühistada, tsiviilasi tuleb aga saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja tellis kostjalt 17. augustil 2005. a. metallukse ühes paigaldamisega Tallinnas Xxxxxxxx xxx xx-xx asuvale korterile, et kostja paigaldaski 1. septembril 2005. a. ukse, kuid see oli viltu ja pinge all ega sulgunud korralikult ning ukse ja seina vahel oli 1 cm laiune ja 50 cm pikkune pragu. Hageja esitas hagi, et kostjat kohustataks paigaldama vaidlusalusele korterile kvaliteetset ust. Tegemist on nõudega lepingu täitmiseks (
1 p. 1 ja § 108 lg. 1). Maakohus tuvastas oma otsuses, et kostja on mittekvaliteetse ukse paigaldamisega lepingut rikkunud, kuid jättis hagi rahuldamata põhjendusel, et kostjapoolne kohustuse täitmine on võimatu seetõttu, et hageja on puudusega asja võõrandanud kolmandale isikule. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus kohustuse täitmise võimatusest ei ole õige.
2 punktis 1 on sätestatud, et kohustuse, mille täitmine ei seisne raha maksmises, täitmist ei saa nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu. Taoline võimatus võib olla nii objektiivne, tähendades kohustuse täitmise võimatust igaühe jaoks, kui subjektiivne, tähendades konkreetse võlgniku võimatust kohustust täita. Muuhulgas võib kohustuse täitmine olla võimatu, kui kolmandal isikul on lepingu eseme suhtes õigused, mis takistavad võlgnikul oma kohustust täita. Nõustuda ei saa aga maakohtu seisukohaga, nagu tuleneks lepingueseme võõrandamisest iseenesest seda puudutava kohustuse täitmise võimatus. Võõrandamisega kaasnevad küll kolmanda isiku õigused asjale, mille parandamises lepingu täitmise nõue seisneb, kuid maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas takistavad need õigused võlgnikul oma kohustust täita. Veel enam, vaidlusaluses asjas on kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse kaasatud asja uus omanik, kes on kinnitanud oma soovi, et kostja ukse parandaks (tl. 45). Sellest järeldub, et asja uus omanik ei tee kostjale hagejaga sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisel takistusi. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks pidas maakohus sellele vaatamata vaidlusaluse ukse parandamist või asendamist võimatuks. Maakohtu põhjendus hagi rahuldamata jätmiseks on ebaõige ja otsus ei vasta seega TsMS § 436 lõikele 1, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Muude 5 asjaoludega kui täitmise võimatusega maakohus hagi rahuldamata jätmist ei põhjendanud ega tuvastanud ka neid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid vaidluse apellatsiooniastmes sisuliselt lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul pooltevahelist lepingut hinnates otsustada, kas tegemist on müügi- või töövõtulepinguga, vastava lepinguliigi kohta kohalduvaid sätteid arvestades tuvastada vaidluses olulised faktilised asjaolud ja selle põhjal otsustada, kas hagi saab rahuldada. Menetluskulud poolte vahel tuleb jaotada vastavalt asja sisulise läbivaatamise tulemusele. Iko Nõmm Imbi Sidok Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.