← Eesti

2-09-12694/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-09-12694 Tsiviilasi JT

) § 60 lg 1 ja 61 lg 1 alusel on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Vaatamata asjaolule, et kuni 2008.a. lõpuni tasus kostja elatist vabatahtlikult kokkuleppe alusel, on hagejal õigus nõuda elatise väljamõistmist, kuna jaanuari ja veebruarikuus pidi hageja raha saamiseks kostja poole pöörduma ja märtsi ja aprillikuus ei ole kostja midagi maksnud.

§ 61

lg 2 järgi tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kostja tööandja poolt antud teatise kohaselt on kostja netopalk olnud 2008.a. oktoobrikuust kuni märtsikuuni olnud vahemikus 4449.85 kuni 12765.90 krooni (t.l. 15), pangakontole (t.l. 17) on laekunud tööandjalt veebruarikuus 1625.85 krooni ja 1412 krooni ning aprillikuus 6794.80 krooni. Kostja seletustest nähtub, et töötasust tehakse kohtutäituri korralduse alusel kinnipidamisi pangalaenu tagastamiseks, tema ülalpidamisel on 22.augustil 2008.a. sündinud teine poeg. (t.l. 16). Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks on vajalik elatis 3000 krooni kuus. Samas on hageja kinnitanud, et ta ei ole ise pidanud vajalikuks tööle asuda. Neil põhjustel kohus leiab, et antud juhul ei ole alust elatise väljamõistmiseks

§ 61lg 4 ette nähtud alammäärast ei kõrgemana ega madalamana.

Elatise kehtiv alammäär on praegu 2175 krooni kuus.

§ 61

lg 6 p-de 1-3 alusel võib elatise välja mõista sellest madalamana, kui kohustatud vanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmneb muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Niisuguseid aluseid antud juhul ei esine. Kostja poolt varem võetud laenukohustusi ja sellest tingitud pangakonto aresti ei saa antud juhul elatise suuruse määramisel arvestada.

§ 70lg.

1 kohaselt mõistab kohus reeglina elatise välja alates hagi kohtusse esitamise päevast, kuid sama paragrahvi lg. 2 kohaselt võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. 2009.a. märtsi ja aprillikuus ei ole kostja lapse ülalpidamiseks materiaalset abi andnud ja seepärast tuleb elatis välja mõista alates 01.märtsist 2009.a. Hageja esitas kohtuistungil taotluse määrata kohtuotsuses kindlaks, milliseks kuupäevaks kostja elatise hagejale tasub. Kohus leiab, et niisuguse kuupäeva määramine on võimalik. TsMS § 445 lg. 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva, samuti otsuse viivitamatu täitmise. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses viivitamata täidetavaks. Kohus peab seda antud juhul vajalikuks teha kogu elatise summa ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.