2-07-19413 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-07
) § 1028 lg 1 mõttes see, kui üks lepingupool leppis lepingudokumendis kokku soorituse tegemiseks, mida ta tegelikult teha ei soovinud ja mille ta hiljem soovis vaidlustada. Nimetatust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja nõue kostja vastu alusetult saadu nõudes. Kuna põhinõue ei ole põhjendatud, ei saa sellest tekkida ka viivisintressi maksmise kohustus kostjal ja rahuldamata tuleb jätta ka viivise nõue.
- Lepinguvälise kahju hüvitamise nõuet pidas kohus samuti põhjendamatuks. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja keeldus hageja kinnistuid gaasiga varustamast, kuna pooltel oli vaidlus liitumistasude suuruse osas. Hageja väited, et liitumistasud olid tasutud tulenevalt hageja, Oleg Lillebergi ja Reginamark OÜ vahelistest lepingutest, ei ole antud vaidluses asjakohased. Kostja ei ole nimetatud lepingute pool ja temal ei teki müügilepingute alusel õigussuhet hagejaga.
- Kostja tegevusetus hagejale liitumistingimuste mitteväljastamisel on küll õigusvastane (
§ 1045
lg 1 p 7) tulenevalt MGS § 18 lg-test 3 ja 4, kuna liitumistaotluse rahuldamata jätmist ei põhjendanud kostja 30 päeva jooksul ja hageja taotluses ei väljastanud kostja liitumistingimusi, vaid deklareeris üksnes valmisolekut selleks. Samas ei ole hagejale kahju tekkinud mitte kostja poolt nimetatud toimingute tegemata jätmisest, vaid sellest, et kostja ei hakanud hageja kinnistuid gaasiga varustama ja ei sõlminud liitumislepingut. 28. Kohus leidis, et kostja keeldumine hageja gaasiga varustamisest seoses kokkuleppe mittesaavutamisega liitumistasu osas oli põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on küsinud liitumise eest põhjendamatult suurt tasu. Kostja ei hakanud hagejat gaasiga varustama, kuna ei saavutanud hagejaga kokkulepet liitumistasude suuruses ehk poolte vahel puudus piisavalt selge kokkulepe lepingutingimustes (
§ 9lg 1 ja lg 3 ja MGS § 20 lg 1 ja 2).
Kuni kokkuleppe saavutamiseni nimetatud osas ei olnud kostja käitumine õigusvastane. Puudub alus väita, et kostja tegevus oli liitumislepingute sõlmimata jätmisel ja hageja gaasivarustusega liitmata jätmisel õigusvastane kas seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu või heade kommete vastase tahtliku käitumisena (
§ 1045lg 1 p 7 ja 8).
Hageja ei tõendanud asjaolu, et 04.01.2007 poolte kohtumise käigus nõustus hageja mistahes liitumistingimustega ja nendes määratud hinnaga ning palus, et majad ühendataks gaasitrassiga, selgitades, et vastasel juhul tekib hagejale kahju. Kostja nimetatud asjaolu omaks ei võtnud. Kuivõrd kostja tegevus ei olnud õigusvastane, ei analüüsinud kohus hageja kahju hüvitamise nõudega seonduvaid väiteid kulutuste kohta soojapuhurite rentimisele, elektrikulude kohta ja õigusabile ning vastavaid tõendeid. Apellatsioonkaebuse põhjendused
- Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsus ja teha uue otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (sh apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulud).
- Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud TsMS §-e 436, 438 ja
- Kohus jättis tähelepanuta esitatud tõendid ja nõuded, sh energiaturu inspektsiooni otsuse, kust on näha, et kostja rikkus seadust ja hageja õigusi. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja oli nõus sellega, et antud liitumisteenuse eest juba oli makstud Reginamark OÜ poolt vastavalt lepingule ja teistkordselt oli tasutud veel sama teenuse eest hageja poolt. Samuti oli kostja nõus sellega, et ta jättis oma kohustused täitmata. Kohus peab hindama mõlema poole esitatud tõendeid ja väiteid ning lõpuks otsustama, kumma poolt esitatud rohkem veenab.
- Kohtuotsusest ei selgu, millised on kasutatud materiaalnormid ja miks hageja peab tasuma topelt tasu sama teenuse eest. Antud olukord on vastuolus heausu põhimõttega. Vastus apellatsioonkaebusele
- Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 5
(6)Ringkonnakohtu põhjendused
- Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue tänaseni muutmatul kujul kehtiva lepingu alusel makstud liitumistasu kostjalt tagasi saamiseks alusetule rikastumisele tuginedes, on õiguslik nonsenss. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et lepingu välise kahju hüvitamise nõue, on deliktikoosseisus õigusvastasuse tõendamatuse tõttu samuti ainetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Maakohtu hinnang vaidluses tähtsust omavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning ringkonnakohtul ei ole alust võtta nende suhtes teistsugust seisukohta.
- Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et hageja arusaam, mille kohaselt on kostja nõudnud hagejalt liitumisel topelt tasu, ei ole õige. Hageja jätab tähelepanuta, et kõnealuste kinnistute varasemate omanike ja kostja vahel liitumislepingute sõlmimise ajal kehtinud olukorda muudeti hageja poolt pärast kinnistute omandamist. Erimeelsust ei ole selles, et erinevalt kinnistute varasemate omanike plaanist rajada kinnistule üksikelamud, ehitas hageja ostetud kruntidele paarismajad. On ilmselge, et ühe tarbija asemel kahe tarbija tekkimine ühele kinnistule muudab liitumise tehnilist ja ehituslikku teostust ning tõstab köetava pinna lisandumisel tarbitava gaasi kogust. Kolleegium nõustub kostjaga, et selliselt kujunenud olukorras ei saa kostjalt oodata, et ta täidaks hageja suhtes muutmatul kujul neid lepingulisi kohustusi, mida kostja võttis kinnistute varasemate omanike ees. Hageja väide, et kostja oleks pidanud kinnistutel varasemate omanike poolt makstud liitumistasusid arvestades liitma igal kinnistul vähemalt ühe paarisamaja osa, ei ole samuti põhjendatud, kuna liitumistasu tuli maksta iga kinnistu eest tervikuna ning gaasiühendused sai avada alles pärast tegelikule olukorrale vastavate pooltevaheliste liitumislepingute sõlmimist. Lisaks sellele ei ole hageja pooltevahelistel läbirääkimistel kostjale gaasiühenduste osalise avamise ettepanekut teinud ja sellist võimalust ei ole pooled arutanud.
- Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta nõustus pooltevaheliste läbirääkimise käigus mistahes liitumistingimustega ja nendes määratud hinnaga ning palus, et majad ühendataks gaasitrassiga, selgitades, et vastasel juhul tekib hagejale kahju. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kostja ei täitnud lepingueelsetel läbirääkimistel hageja huvide ja õigustega mõistliku arvestamise kohustust, esitas liitumislepingu tingimuste osas kahetimõistetavaid andmeid, jättis hagejale teatamata asjaoludest, mille vastu hagejal võis lepingu eesmärki arvestades olla äratuntav huvi või tegi liitumislepingu läbirääkimistele või sõlmimisele pahauskselt takistusi (
§ 14lg-d 1, 2 ja 3).
Kostja positsioon lepingu tingimuste osas on olnud esitatud tõendite kohaselt läbivalt ühene (I kd tl 74-75) ning lepingu sõlmimise hetk sõltus kolleegiumi hinnangul seetõttu üksnes liitumise tehnilisest võimalikkusest ja hageja valmidusest liitumislepingu tingimustega nõustuda. 36. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu töös ei tuvastanud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Mare Merimaa Indrek Parrest 6
(6)