← Eesti

2-08-51400/19

Obsah (7)§ 230§ 7§ 164§ 657§ 654§ 652§ 162

2-08-51400 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

  1. A. P. esitas 28.07.2008 hagi O. P. vastu Harju Maakohtu 27.10.2006 otsusega väljamõistetud elatise suurendamiseks, paludes kostjalt välja mõista elatise tütre N. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest suurusega 6750 kroonini kuus. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet ja palus kostjalt kompromissina välja mõista elatise 4100 krooni kuus. Hagi põhjenduste kohaselt sündis poolte abielust XX.XX.XXXX tütar N., kes elab hageja, juures. Abielu lahutati 16.08.
  2. Harju Maakohtu 27.10.2006 otsuse (tsiviilasi nr 2-06-10195) kohaselt peab kostja maksma lapse ülalpidamiseks hagejale 2000 krooni kuus. Tütar on 14aastane ja tema vajadused on suurenenud. Hageja töötab alates 11.02.2008 M. G. ja teenib keskmiselt 4350 krooni kuus (bruto). Kostja töötab autojuhina, vedades veoseid Euroopas ja teenib ca 30 000 krooni kuus. Kostja varanduslik seisund on parem kui hagejal. Hageja suudab panustada tütre ülalpidamiseks vaid 1500 krooni kuus. Lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite andmisel abistab hagejat tema uus abikaasa. Tütre igakuised kulud on keskmiselt: pesu (sh aluspesu ja voodipesu) 550 krooni; jalatsid 500 krooni; riided 2200 krooni; hügieenitarbed, vitamiinid ning ravimid 350 krooni; söök 2500 krooni; teater, näitused, spordivõistlused 300 krooni; ringid: joonistusring 850 krooni, keeleõpe 500 krooni; ettearvamatud kulud 500 krooni. Hageja elab koos kahe lapse ja uue abikaasaga kolmetoalise korteris. Aasta lõikes maksab hageja korteri kommunaalkulude eest keskmiselt 2000 krooni kuus, järelikult on lapse osa selles 500 krooni kuus. Kostja vastuväited
  3. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja märgitud kulutused on ülepaisutatud ja tõendamata. Kostja on ka tulevikus nõus abistama hagejat lapse ülalpidamisel, kuid kostja võimalused on piiratud, mistõttu ta ei saa maksta rohkem kui pool oma palgast. Kostja saab palka 4500 krooni kuus. Kostja on uuesti abiellunud ja tema abikaasal on laps, koos moodustavad nad perekonna, mis on kostja ja ta abikaasa ülalpidamisel. Kui kohus rahuldab hageja nõude, jääb kostja perekond vähemkindlustatuks. Puuduvad veenvad tõendid, et hageja vajab lapse ülalpidamiseks elatusraha summa suurendamist. Hageja põhjendused on paljasõnalised. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta on võimeline maksma igakuiselt elatist 2500 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused
  4. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 4100 krooni tütre N. ülalpidamiseks alates 28.07.
  5. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
  6. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on arvestades lapse vanust ja senist lapsele võimaldatud elukorraldust ning lapse huvisid (tegelemine kunstiga) lapse huvidele ja vajadustele vastavaks igakuiseks ülalpidamiseks alates 28.07.2008 vajalik kanda kulu suuremas ulatuses kui PKS § 61 lg-s 4 sätestatud minimaalmäär. Laps õpib
  7. klassis, tema vajadused on suurenenud ja senine elatise määr 2000 krooni kuus ei ole enam piisav. Lisaks kooliskäimisega seotud kulutustele tehakse olulisel määral kulutusi, mis on seotud lapse huvialade ja enesearendusega. Lapse toidule kulub keskmiselt 2250 krooni kuus, eluasemekulud on 500 krooni kuus, hügieenitarbed, riided, jalatsid, ravimid, vitamiinid ca 2150 krooni kuus, kulutused kultuuriüritustele, huvialaga tegelemiseks, transpordile, sidele ca 1000 krooni kuus. Lapsele kulub keskmiselt 5900 krooni kuus. Sellised kulutused vastavad lapse vajadustele ja reaalsetele kulutustele. Põhjendatud ülalpidamiskulust - 5900 kroonist tuleks lapse isal kanda 4100 krooni ja emal 1800 krooni kuus, kuna lapse isa sissetulekud on võrreldes lapse emaga 2

(5)mitu korda suuremad. Hagejal on peres ka teine alaealine laps, kes samuti vajab ülalpidamist. Seevastu kostjal on ainult üks laps, kellele ta on seaduse kohaselt kohustatud ülalpidamist andma. Kostja uue abikaasa poja ülalpidamine kostja poolt ei tulene seadusest.
  1. Kostja pangakonto väljatrükist ajavahemiku 01.01.2008–25.11.2008 kohta ilmneb, et kostja tööandja on teinud kostjale sageli ülekandeid selgitusega „reisikulud“. Jaanuaris 2008 on kostja reisikuludena saanud kokku 28 000 krooni, veebruaris 2008 20 000 krooni, märtsis 2008 30 000 krooni, aprillis 2008 78 000 krooni, mais 2008 53 565 krooni, juunis 2008 37 000 krooni, juulis 2008 40 000 krooni, augustis 2008 49 500 krooni, septembris 2008 30 400, oktoobris 2008 53 000 krooni, novembris (kuni 21.11.2008) 33 065 krooni. Peale selle on kostja saanud komandeeringutasu aprillis 2008 17 000 krooni ja mais 2008 2000 krooni. Töötasuna on kostja saanud tööandjalt 3935 krooni kuus. Lisaks sellele on kostjale tasutud kauba eest OÜ O. poolt 25.04.2008 9000 krooni. Kostja on kontolt võtnud välja suuri rahasummasid: jaanuaris 2008 22 700 krooni, veebruaris 2008 20 100 krooni, märtsis 2008 15 000 krooni, aprillis 2008 45 000 krooni, mais 2008 39 000 krooni, juunis 2008 20 000 krooni, juulis 2008 13 000 krooni, augustis 2008 40 000 krooni, septembris 2008 25 000 krooni, oktoobris 2008 26 000 krooni, novembris 2008 28 000 krooni, 17.06.2008 tasus väärteoasjas trahvi 8100 krooni. Maksu- ja Tolliameti 26.11.2008 andmetel sai O. P. 2008.a OÜ-st N. maksustatavat tulu 43 800 krooni, millelt on kinnipeetud tulumaksu 4234 krooni, töötuskindlustusmakset 263 krooni ja kohustusliku kogumispensioni makset 876 krooni. Kostja sissetulekud on piisavad ja kostja on saanud endale lubada märkimisväärseid sularaha koguste väljavõtmisi ja väljaminekuid. Kostja kinnitas, et töötab kaugsõiduautojuhina ja tema pangakontole tööandja tehtavad maksed selgitusega „reisiraha“, on küttekulu. See tähendab, et kostja peab selle raha eest ostma autokütust ise. Dokumente kütuse ostmise kohta kostja ei esitanud ega teatanud, kas ja millises ulatuses saab ta komandeeringuraha. Ei ole usutav, et kostjale makstakse palka 3935 krooni kuus. Kostja pangakonto väljavõte veenab, et kostja sissetulekud võimaldavad elatusraha väljamõistmist 4100 krooni ulatuses kuus. Kuna elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, on kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist väiksem. Kostja väited temal ebapiisava sissetuleku kohta ei ole aluseks elatise väljamõistmiseks suurusega 2500 krooni kuus, so minimaalmäärale lähedases summas. Kostja leidis, et hageja ei tõendanud lapsele tehtavaid tegelikke ja vajalikke kulutusi, samas ei andnud kostja usutavat ülevaadet oma sissetulekute ja väljaminekute kohta, mis tekitavad kahtlusi tema sissetulekute tegelikkusele vastavuses. Kostja ei tõendanud, et ta ei saaks töötada tulutoovamal töökohal. Kostja eluviis, tema sissetulekud ja kulutused tõendavad, et kostja majanduslik olukord on oluliselt parem kui hagejal. Apellatsioonkaebuse põhjendused
  2. Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatis 2500 krooni kuus ja jätta esimese astme kohtu menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palus kostja jätta hageja kanda.
  3. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus rikkus menetlusnorme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus rikkus

§ 230

lg-t 2, jättes pakkumata kostjale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid tema sissetulekute kohta. Kohus ei arvestanud kostja väiteid tema tulude kohta. Kohus ei arvestanud, et kostja osales maakohtu menetluses ilma esindajata. Kohus ei selgitanud kostjale, et kohtuotsus tehakse üksnes kohtule esitatud tõendite alusel ja et kostjal on õigus esitada täiendavaid tõendeid. Kohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi (

§ 7). 8.

Kohus leidis pangakonto väljavõtte alusel, et kostja on võimeline nõutavas ulatuses ülalpidamiskohustust täitma. Samas märkis kohus, et kostja selgituse kohaselt tähendavad reisikulud tööülesannete täitmisel kütte ostmiseks kulutatavat raha. Faktiliselt võib kostja sissetulekutena arvestada reisikuludest üksnes päevarahana ülekantavat summat. 3

(5)Avansiaruannetest jaanuarist 2008 novembrini 2008 nähtuvalt sai kostja keskmiselt päevaraha 16 päeva eest kuus summas 16x500=8000 krooni. Nimetatud raha on elamiseks reisil ning seda ei saa arvestada kui kostjale jäävat sissetulekut. Seega ei ole õige kohtu järeldus, et kostja sissetulek on oluliselt suurem kui hagejal. Kostja on võimeline tasuma tütre ülalpidamiseks 2500 krooni kuus.
  1. OÜ O. poolt 25.04.2008 kostjale ülekantud summa 9000 krooni on laen, mille kostja võttis elatise võlgnevuse tasumiseks. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostjal tuleb tasuda igakuiselt pangalaenu korteri eest, kus ta elab.
  2. Menetluskulude väljamõistmise kostjalt ei ole õige ega õiglane. Kohtul tulnuks menetluskulude jaotamisel lähtuda

§ 164

lg-st 1 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna pakutud kompromiss ei ole kostjale majanduslikust seisundist lähtuvalt vastuvõetav. Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
  2. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654

lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel materiaalõiguse normi õigesti. Kohtu poolt väljamõistetud elatise muutmise alused sätestab PkS § 61 lg 3, mille kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, kui on muutunud vanema varaline seisund või lapse vajadused. Elatise muutmise nõuet menetleval kohtul tuleb hinnata nii seda, kas lapse vajadus on muutunud, kui ka seda, kas on muutunud vanemate varaline seisund. Eelkõige tuleb lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid.
  2. Hageja on nõuet esitades tuginenud asjaolule, et varasema kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatis 2000 krooni ei ole enam piisav, kuna lapse kasvades on tema vajadused suurenenud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud asjaolu, et tütre vajadused on suurenenud ja tema ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 5900 krooni. Vaidlus jätkuba apellatsioonimenetluses selle üle, kui suure osa lapse ülalpidamiskuludest peab kandma kostja.
  3. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus asja menetlemisel poolte võrdsuse põhimõtet, kui jättis menetluses esindajata osalenud kostjale tegemata ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Hagejale kohus sellise ettepaneku tegi (t lk 32). Kuna kohus nõudis

§ 230

lg 5 p 5 alusel omal algatusel Swedbank AS-lt välja kostja pangakonto väljavõtte (t lk 36), milles kajastuvate OÜ-lt N. laekunud summade kohta sai kostja anda selgitusi alles kohtuistungil (t lk 74), oleks kohus pidanud andma kostjale võimaluse tõendada, millega on „reisikulude“ nimetuse all tehtud ülekannete näol tegemist. Nimetatud menetlusnormi rikkumine ei anna aga iseenesest alust kohtuotsuse tühistamiseks, sest ringkonnakohus võttis 4

(5)kostja sellekohased tõendid vastu ning hindab neid ise.
  1. Maakohus tegi pangakonto väljavõtte järgi kindlaks, et kostja tööandja OÜ N. on kandnud kostja arvele lisaks 3935 krooni suurusele palgale ajavahemikul 01.01.2008-25.11.2008 kokku 471 530 krooni. Ringkonnakohtule esitatud avansiaruannete järgi on sellest tööga seotud kulud olnud 443 383 krooni, seega on vahe 28 147 krooni, mille tööga seoses kulutamise või tööandjale tagastamise kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. Kostja ringkonnakohtule antud selgitus, et tegelikult on ka viimatimärgitud summa kulutatud tööandja huvides, eelkõige altkäemaksude andmiseks Venemaal, ei ole arvestatav. Muu hulgas sisaldavad avansiaruanded päevaraha, mida vaadeldaval ajavahemikul on makstud kostjale kokku 112 000 krooni, so kuus keskmiselt 10 182 krooni. Usutav ei ole kostja ringkonnakohtu istungil antud selgitus, et päevaraha kulub tal täielikult reisil ära. Tõendeid selle väite kinnituseks kostja ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on antud juhul tegemist pigem osaliselt kostjale varjatud töötasu maksmisega. Ka maakohus leidis põhjendatult, et usutav ei ole kostja töötamine kaugsõiduautojuhina 3935 krooni suuruse palga eest ning kostja ei anna usutavat ülevaadet oma rahalise olukorra kohta. Arvestades kostja arvele kantud reisikulude ja avansiaruannetes kajastatud summade vahet jääb kostjale igas kuus lisaks palgale kätte keskmiselt 2558 krooni. Ringkonnakohus leiab, et vähemalt pooles ulatuses tuleb arvestada täiendava tuluna ka kostjale makstud päevaraha, so keskmiselt 5091 krooni kuus. Seega on kostja tegelik sissetulek vähemalt kolm korda suurem kui hagejal. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hageja ülalpidamisel on lisaks poolte ühisele lapsele veel 8-aastane poeg, kusjuures kostjal teisi ülalpeetavaid ei ole, leidis maakohus õigesti, et kostja varaline olukord on hagejaga võrreldes oluliselt parem, mistõttu tuleb tema kanda jätta ca 2/3 ja hageja kanda ca 1/3 lapse ülalpidamiskuludest. Seda ei muuda asjaolu, et kostja tasub pangalaenu ca 700 krooni kuus. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks OÜ O. poolt 25.04.2008 kostjale ülekantud 9000 krooni kostja poolt võetud laen, tõendamist ei leidnud. Arvestades poolte varalist olukorda, leiab ringkonnakohus, et 4100 krooni suuruse elatise maksmine ei ole kostja jaoks ebamõistlikult koormav ja nimetatud suuruses elatusraha vastab lapse vajadustele. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et elatist saav vanem on kohustatud tulumaksuseaduse (TuMS) §-de 12 lg 1 p 7 ja 19 lg 1 alusel maksma elatiselt tulumaksu, mille võrra jääb summa, mida on last kasvataval vanemal tegelikult võimalik kulutada lapse vajaduste rahuldamiseks, kohtu määratud summast väiksemaks.
  2. Kuna maakohus rahuldas hagi täies ulatuses, jättis kohus menetluskulud õigesti

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab

§ 162lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja, so pool, kelle kahjuks otsus tehti G. Kivinurm K. Paal A. Tänav 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.