KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-09-2239 Tsiviilasi Jaa

§ 23

kohaselt on puudega lapse ühel vanematest õigus saada lapse kasvatamiseks üks lisapuhkepäev kuus, mille eest tasutakse keskmise palga alusel riigieelarve vahenditest. Hageja on esitanud tõendid (t.l. 24-25), et tal on selleks õigus. 10.detsembril 2008.a. tööandjale esitatud avaldusest nähtub, et hageja on seda puhkepäeva kasutanud viiel kuul ja ta soovis alates 18.detsembrist kuni 31.detsembrini 2008.a. kasutada lisapuhkepäevad seitsme ülejäänud kuu eest.

§-st 23 tuleneb tööandja kohustus võimaldada töötajale lisapuhkepäev ja selle eest tasuda. Töötaja jaoks on lisapuhkepäevaks seega tööpäev, mil ta kokkuleppel tööandjaga on tööülesannete täitmisest vabastatud. Kui töötaja mõnes kuus seda liiki puhkepäeva saamiseks tööandja poole ei pöördu ja kõigil tööpäevadel töötab, siis ei saa töötajat lugeda ka lisapuhkepäeval töötanuks. Nii ei teki töötajal õigust nimetatud lisapuhkepäevade eest rahalise hüvituse või vaba aja nõudmiseks vastavalt Palgaseaduse §-le 15 lg.1, sest puhkepäeval töötamist ei ole toimunud.

§ 23

näeb ette korraga ühe lisapuhkepäeva kuus ja varasematel kuudel nõudmata lisapuhkepäevade hilisemat kasutamist seadus ette ei näe. Töötaja niisugune nõue ei ole kooskõlas ka Võlaõigusseaduse §§ 6 lg. 1 ja 7 lg. 1 ette nähtud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Viimane eeldab poole kokkulepet lisapuhkepäevade kasutamise osas. Tööandjat ei saa panna olukorda, kus ta on sunnitud lubama töötajale järjest töötaja poolt soovitud ajal seitse puhkepäeva. Seepärast ei saa kostjale ette heita, et hageja poolt 10.detsembril 2008.a. esitatud avaldus oli 18.detsembriks veel vastuseta. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tööandja oleks mõnes kuus keeldunud lisapuhkepäeva andmisest. Puhkusseaduse § 25 kohaselt kuulub töölepingu lõpetamisel hüvitamisele ainult kasutamata jäänud puhkus, kasutamata puhkepäevade eest seadus hüvitust ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata hageja nõue seitsme lisapuhkepäeva eest hüvituse väljamõistmiseks ja lõpparve kinnipidamise eest hüvituse väljamõistmiseks, sest nimetatud hüvitus ei pidanud lõpparve koosseisu kuuluma. Muus osas maksti lõpparve välja. Kostja viited töö sisekorra eeskirja p. 4.

1. mittejärgmisele ja täiendava lapsepuhkuse saamiseks vajalike dokumentide esitamata jätmisele ja Puhkuseseaduse §-le 30 ei ole asjakohased, sest hageja ei ole taotlenud seda liiki puhkust, vaid lisapuhkepäevi. Viimaste taotlemise korda seadus ei reguleeri. 5 Kohus leiab, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, sest kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks pannud toime mõne TLS § 104 lg. 2 näeb ette nähtud süüteo, milline saaks olla TLS § 86 p. 7 alusel töölepingu lõpetamise põhjuseks. Tööandja 19.detsembri 2008.a. käskkiri (t.l. 52) ei vasta Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg. 2 p.p. 2 ja 3 nõuetele- puuduvad süüteo toimepanemise aeg ja kirjeldus. Käskkirjas on viide eelnevatele distsiplinaarkaristustele, millede olemasolu või puudumist ei näe seadus antud juhul töölepingu lõpetamise tingimusena ette. Tööandja on pannud hagejale süüks tööandja lepingulise kliendi andmete edastamise 15.detsembril 2009.a. konkurendile e-kirja teel, tegemist oli konfidentsiaalse informatsiooniga, hageja ei oleks tohtinud seda teha ja ei olnud nii oma tööandjale lojaalne. Samuti loeb kostja süüteoks 19.septmbril 2008.a. tootmisprotsessi andmete (hinna) väljasaatmist e-kirja teel. Hagile antud vastuses on kostja lugenud süüteoks ka inventuuri tegemata jätmise kostja 01.detsembri 2008.a. käskkirja alusel; seletust inventuuri kohta kostja esindaja hagejalt 19.detsembril 2008.a. ei nõudnud ja seda töölepingu lõpetamise põhjusena ei nimetanud. Kohus leiab, et pärast distsiplinaarkaristuse määramist täiendava alusel esitamine ei vasta seadusele ja kostja poolt esitatud elektronkiri inventuuri tähtaja määramise kohta ja 01.detsembri 2008.a. käskkiri (t.l. 59-60) ei puutu seepärast asjasse. Kostja juhatuse liikme Ergo Neeme poolt vande all antud seletustest nähtub, et hageja teadis 19.detsembril 2008.a, milles teda süüdistati, ta palus hagejal kirjutada seletuse 19.septembri ja 15.detsembri 2008.a. elektronkirja kohta, vastavalt seletustele sai tehtud ka käskkiri töölepingu lõpetamise kohta. Hageja tekitas tööandja vara puudujäägi sellega, et 15.detsembri kirjas on nimetatud lepinguline klient, kellega loodeti pikemat lepingut, kliendi andmed saadeti konkurendile (Q Haus), viimane teeb samal meetodil maju. 19.septembri 2008 kirjaga on läinud tundmatule aadressile tabel toote omahinna kujunemise kohta, millest saab lihtsalt kokku arvata maja seina ruutmeetri hinna; see annab omakorda ostjale võimaluse hinna üle tingima hakata ja annab eeliseid konkurentidele. Viimased saavad seda informatsiooni oma toodete hinna kujundamisel kasutada. 19.detsembril 2008.a. hagejaga kohtumise algul näitas ta hagejale neid kirju ja selgitas, et need on piisavad töölepingu lõpetamiseks ja laskis kirjutada seletused. 19.septembri kirjast sai E.Neeme teada eelmisel päeval, töölepingu lõpetamise põhjust selgitas ta hagejale suuliselt käskkirja koostamise ajal, jutuajamine kestis poolteist tundi; see oli kella 13.00 paiku. Kostja poolt oli tellitud projekteerimise tarkvara väljatöötamine ja hagejal oli õigus programmeerijaga suhelda ning anda informatsiooni; see tarkvara oleks arvestanud välja materjali kulu; hageja oli huvitatud, et saaks selle tarkvara abil arvestada ka töötasu; sellest oli ühel nõupidamisel juttu; hagejal oli õigus esitada programmeerijale ülesande püstitus, 19.septembri 2008 elektronkiri ei ole ülesande püsitus ja ei ole saadetud programmeerija aadressile, kiri on saadetud E.Neeme jaoks tundmatule aadressile, hageja ütleb seletuses, et ei tea, kes ja kuhu on selle kirja saatnud, seina ruutmeetri järgi saab lihtsalt teada materjali kulu ja maksumuse, tegemist on suhteliselt standardse tootega, tegu oli hindamatu informatsiooniga konkurendile Hageja poolt vande all antud seletustest nähtub, et 18.detsembril 2008 pärast tavalist töökoosolekut soovis E.Neeme temaga veel rääkida; E.Neeme tegi selges, et tööd on vähe, kahes vahetuses ei ole mõtet jätkata ja seepärast pole vaja ka tootmisjuhti, ta tegi ettepaneku omal soovil lahkumiseks, hageja soovis kuni 05.jaanuarini 2009 aega mõtlemiseks, E.Neeme andis aega järgmise päevani ja palus meeles pidada kahte varasemat karistust ja vallandamine olevat väga lihtne, 19.detsembril oli hageja Hagerisse oma töötamisekohale, lõuna paiku helistas E.Neeme helistas ja küsis otsust, hageja vastas, et ta ei ole nõus omal soovil lahkuma, seejärel kutsus E.Neeme hageja peakontorisse, kus küsis, kas hageja on oma otsuses kindel, kui hageja oli vastanud jaatavalt, siis andis E.Neeme kaks elektronkirja väljatrükki ja nõudis nende kohta seletusi, pärast seletuste kirjutamist anti hagejale käskkiri töölepingu lõpetamise kohta. 6 19.septembri 2008.a. elektronkirja kohta meenus hiljem hagejale, et ta saatis selle programmeerija Oliver Möldrele, kes oli eelnevalt helistanud ja öelnud oma aadressi, mille hageja kirjutas ebaõigesti üles ja kiri läks valele aadressile, O.Möldre rohkem seda kirja ei küsinud; selle tarkavara programmeerimine langes raha puudusel ka ära; hageja soovis, et sel ajal väljatöötamisel olnud tarkvara arvestaks välja ka töötasu; seni tuli tükitöö hinded ükshaaval arvestada, töötasu arvestuse (töökäskude) teemal oli tal õigus programmeerijatega suhelda; Oliverile saadetud fail (tabel töökäsuga) on võetud arvutist ja seda ei saa ühegi konkreetse maja seinaga seostada; tükitöö hinde võib sealt tõesti teada saada, toote omahinda sealt välja arvestada küll ei saa, sest muud andmed puuduvad, 15.detsembri 2008 kirja J.K.P. Consult andmetega on hageja tõesti saatnud Q Hausile raamatupidamisteenuse osutajale, J.K.P. Consult oli K.M.T. Majatehas OÜ klient ja hageja tahtis uurida, kuidas J.K.P. Consult on Q Hausile maksnud, oli informatsioon, et J..K.P. Consult on mõnele võlgu jäänud; ühel nõupidamisel oli võlglastest juttu, J..K.P. Consult oli KMT Majatehase klient , hageja oli kuulnud, et J..K.P. Consult oli tellinud ka Q Hausilt ja tahtis kontrollida, kas on ka maksnud. Võlgadega tegelemine ei olnud külla hageja ülesanne, aga ühe juhatuse liikme Marko Männiku palvel ta tegi selle järelepärimise, sest tundis Q Hausi raamatupidajat. 04.veebruari 2008.a. käskkirjaga jättis tööandja ta ilma lisatasust, sest ei olnud jõudnud esitada raamatupidamisele lao aruandeid eelmise kuu kohta, kostja soetas 2008.a. uue laoarvestuse tarkvara, mis oli võõras ja ei olnud juhendajat. 2007.a. jõulude paiku sai hageja teada, et tal on õigus lisapuhkepäevade saamiseks, 2008 jaanuaris esitas ta E.Neemele vastava avalduse ja kasutas 4-5 taolist puhkepäeva; aasta lõpus hageja sotsiaalkindlustusametist teada, et kasutamata puhkepäevad saab järjest välja võtta; oli teada, alates 19.detsembrist kuni 05.jaanuarini 2009.a. on kõigil töötajatel jõulupuhkus; hageja ei saanud tööandjalt oma avaldusele aga vastust; alusdokumendid olid varem esitatud;
2. või
3. detsembril oleks hageja pidanud juba kasutama neid lisapuhkepäevi, see jäi aga ära; 18.detsembri nõupidamisel oli neist puhkepäevadest juttu, E.Neeme vastas, et neid puhkepäevi ei saa anda, sest siis ei saa viia läbi vajalikke toiminguid. Kohus leiab, et kostja esindaja seletused ei anna alust lugeda kahe nimetatud elektronkirja (t.l. 53 ja 55-56) saatmist TLS § 104 lg. 2 p.p. 1 või 2 ette nähtud tegudeks- tööandja vara puudujäägi tekitamiseks või vara ohtu seadmiseks. Töö sisekorra eeskirja (t..l. 67-68) punkti 7.3.5 kohaselt on töötajal keelatud avaldada ameti-, äri ja firmasaladusi, milledeks on punkti 7.3.5.2 kohaselt kliendiandmebaas ja 7.3.5.3 kohaselt osutatava teenuse hinnakujundus. Hageja on kinnitanud, et ühe kliendi ärinime, juhatuse liikme nime ja aadressi teatas ta teisele samu tooteid valmistavale äriühingule vaid selleks, et kontrollida kliendi maksedistsipliini. Kostja väide, et sel põhjusel ei õnnestunud J.K.P. Consultiga sõlmida pikemaajalist lepingut ja sel põhjusel jäi saamata tulu, ei ole millegagi tõendatud. Tõendamata on, kas J.K.P. Consult lõpetas pärast 15.detsembrit 2008.a. kostjaga sõlmitud lepingu, loobus edasistest tellimustest ja esitas need mõnele teisele äriühingule. Kohus leiab, et ühe kliendi maksevõime ja distsipliini kohta järelepärimise tegemine teisele äriühingule ei ole sisuliselt klientide andmebaasi avaldamine ja niisuguse järelepärimisega ei tekkinud tööandja varale ohtu ega puudujääki. Hageja tegutses tööandjale lojaalselt ja andis oma panuse selleks, et tehtud töö eest ei jääks tööandjal tellijalt tasu saamata. Asja lahendamisel ei ole oluline, et võlgade sissenõudmine ja võlgnike suhtlemine ei olnud hageja töökohustuste hulgas loetletud. Usaldusväärseteks tuleb lugeda hageja seletused ka 19.septembri 2008.a. elektronkirja saatmise 7 kohta. Kohtule on esitatud 02.oktoboril 2008.a. toimunud tootmisnõupidamise protokoll (t.l. 1923), millest nähtub, et seal on arutatud projekteerimise programmiga seotud küsimusi, programm oli tellitud ja ei olnud veel valmis; Jaanus on soovinud, et programmist saaks ka töökäsud ja seda oli vaja Oliverile selgitada. Nimetatud protokoll langeb kokku hageja seletustega töökäsu tabeli saatmise vajaduse kohta programmeerijale s.o. teenuse osutajale. Asja lahendamisel ei saa tähtsust omada, et kostja esindaja E.Neeme ei tea Oliveri nimelist isikut ja aadress, millele kiri saadeti oli talle tundmatu. Oliveri kui ühte programmeerijat on nõupidamise protokollis nimetatud. 19.septembri 2008.a. kirjale lisatud tabelis leiduvad küll andmed tööde hinna kohta, konkurent või võimalik ostja võib seda informatsiooni tõesti kasutada tööandja huvide vastaselt- kujundada sellest lähtuvalt oma toodete hinda või esitada vastuväiteid hinna üle läbirääkimistel. Niisugust olukorda saab mõnedel juhtudel lugeda tööandja vara ohtu seadmisena TLS § 104 lg. 2 p.2 mõttes. Kostja väide, et tegu oli hindamatu informatsiooniga konkurendi jaoks, on aga tõendamata ja seda ei saa võtta asja lahendamisel aluseks. Tabeli sattumine konkurentide kätte ei ole aga üldse millegagi tõendatud. Tööandja vara puudujääki ei ole hageja niisuguse kirja saatmisega kuidagi põhjustanud, sest puudujääk peab olema konkreetselt tõendatud. Nõustuda tuleb hageja seletustega, et toote kogu omahinda selle tabeli põhjal ei ole võimalik välja arvestada. Kohus leiab, et 19.septembri 2008.a. kirjaga saatis hageja tabeli välja oma igapäevase töö käigus, et programmeerija saaks luua hageja tööd hõlbustava tarkvara ja mingit ohtu tööandja varale sellega ei tekkinud. Hagejal puudus tahtlus informatsiooni edastamiseks konkurentidele ja kirja saatmist ei käsitleda ka raske hooletusena. Töölepingu lõpetamine hagejaga oli seadusevastane ka sel põhjusel, et tööandjal puudus tööinspektori nõusolek. Hageja on esitanud oma 27.augustil 2006.a. sündinud lapse sünnitunnistuse. TLS § 92 lg. 2 kohaselt on töölepingu lõpetamine alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga lubatud ainult tööandja asukoha tööinspektori nõusolekul. Selles osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. TLS § 117 lg. 1 kohaselt on töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral töötajal õigus nõuda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse muutmist ja lg. 2 kohaselt tööle ennistamisest loobumise korral tööandjalt hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja ei soovi tööle ennistamist ja taotleb kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvituse väljamõistmist. Kostja ei järginud töölepingu lõpetamisel TLS § 92 ette nähtud nõuet ega vormistanud töölepingu lõpetamist TLS § 106 ja Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg. 2 p.p. 2 ja 3 nõuete kohaselt, mistõttu oli hagejal raskem oma õigusi kaitsta. Pealegi osutusid tööandja etteheited hagejale alusetuteks. Kohtule esitatud tõendid- kostja kiri hagejale töötajate pingerea koostamiseks (t.l. 27) ja 15.detsembri 2008.a. käskkiri kuue töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele saatmise kohta kinnitavad hageja väiteid, et kostja otsis põhjust hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Hageja töötas kostja juures alates 10.maist 2007.a. TLS § 87 lg. 1 p. 3 kohaselt oleks koondamise korral tulnud töölepingu lõpetamisest ette teatada vähemalt kaks kuud ja § 90 lg. 1 p. 1 a kohaselt oleks hüvituseks tulnud maksta kahe kuu keskmine palk. Neil põhjustel kohus leiab, et antud juhul tuleb hüvitus välja mõista hageja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja poolt esitatud hageja viimase kuue kuu töötasu andmete (t.l. 71) ja hageja arvestuse (t.l. 80) kohaselt oli hageja keskmine kuu töötasu 33835.80 krooni ja seega kujuneb väljamõistetavaks hüvituseks 203 014.80 krooni. Menetluskulude kandmise määrab kohus TsMS § 163 lg. 1 kohaselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kokku nõudis hageja 248 038.63 krooni väljamõistmist. Hagi rahuldatud osa moodustab sellest 81 %. Seega jäävad menetluskulud 81 % ulatuses kostja kanda ja 19 % ulatuses hageja kanda. Indrek Saar Kohtunik 8