Obsah (6)

§ 113§ 94§ 158§ 101§ 127§ 140

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2008.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-45810 Tsivi

) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Asjaolu, et poolte vahel on õigussuhe, tõestab 05.12.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping (t lk 16). Samuti on tõendamist leidnud tarbijakrediidilepingu üles ütlemine (t lk 25) hageja poolt. Kuivõrd tõendamist on leidnud asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping ning hageja on selle üles öelnud, kuna kostja ei täitnud endale lepinguga võetud kohustusi, leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevuses summas 100 000 krooni on põhjendatud. 11.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punkt 6.1 kohaselt krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras. Tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Pooled on lepingu leppinud kokku, et intressimäär aasta kohta on 27,05% krediidisummast. Üldtingimuste punkt 2.1 esimese lause kohaselt kohustub krediidisaaja tagastama krediidisumma ja tasuma intressi vastavalt lisatud maksegraafikule. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutnud intress 13 376,10 krooni ja viivis 14 539,79 krooni. Kuivõrd pooled olid tarbijakrediidilepingus kokku leppinud viivise ning intressi tasumises, leiab kohus, et hageja nõue intressi summas 13 376,10 krooni ja viiviste summas 14 539,79 krooni, on põhjendatud ning nimetaud summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 12.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Kuivõrd pooled on kokkuleppinud leppetrahvi tasumise kohustuses, kui tarbijakrediidileping öeldakse krediidiandja poolt üles, asub kohus seisukohale, hageja nõue leppetrahvi summas 20 000 krooni nõudes on põhjendatud.

1. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista lepingu sõlmimise tasu 1 000 krooni, mis on märgitud tarbijakrediidi lepingus. Nimetatud summa pidi kostja tasuma hagejale tarbijakrediidilepingu maksegraafiku kohaselt esimese osamakse sooritamisel, s.t. 10.01.2007.a. Kuivõrd kostja ei ole endale võetud kohustust hageja ees täitunud, s.t. tasumata esimene ning ka järgnevad osamaksed, on tasumata ka lepingu sõlmimise tasu 1 000 krooni. Seega on hageja nõue lepingu sõlmimise tasu nõudes põhjendatud ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punkt 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude ning krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Üldtingimuste punkti 5.
3. kohaselt on krediidisaaja kohustatud lepingu ülesütlemisel krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, tasumata intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Hageja palub kostjalt välja mõista 700 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue nimetatud summas ei ole põhjendatud, kuna kostjale on saadetud 3 lihtkirja ning hageja ei ole millegagi tõendanud, et kostjale on tarbijakrediidilepingu sõlmimisel tutvustatud BAS Hinnakirja (kehtiv alates 10.11.2005.a., t lk 26). Pooled on küll lepingus kokkuleppinud, et kostjal on kohustus tasuda hagejale kirjalike teadete saatmisega seotud kulud, kuid lepingus ei leppinud pooled kokku rikkumise korral tasumisele kuuluva summa suuruses. Selleks, et mitte tarbijat asetada kehvemasse olukorda, kui krediidiasutust, leiab kohus, et nimetatud summa (s.t. tasu suurus) tasumise kohustus peaks olema otseselt kirjutatud üldtingimustesse ning sellisel juhul oleks õigustatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 700 krooni. Hageja vastu räägib ka asjaolu, et hinnakiri on kättesaadav BAS koduleheküljel ja kõigis BAS-i kontorites. Seega ei ole millegagi tõendatud, et hageja hinnakirja kostjale tutvustas ning järelikult tuleb hageja nõue kostja vastu 700 krooni nõudes jätta rahuldamata.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 35 384,10 krooni.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu, lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätete kohaselt peab kahju tekitaja hüvitama kahjustatud isikule kogu tekitatud kahju ning seda sõltumata oma süü astmest. Nimetatud asjaolu piirab

§ 127

lg 2, § 127 lg 3, kahjustatud isikust tulenevate asjaolude arvestamine ning kohtu õigus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades kahjuhüvitist vähendada. 16.

§ 140

lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kahjuhüvitise vähendamise õiguse kasutamise eeldus on, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kahjuhüvitise vähendamisel peab kohus arvesse võtma eelkõige vastuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda. Kuigi Riigikohtu 14.juuni 2005.a. otsusega nr 3-2-1-66-05 on asutud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega saab kahju tekkida mh saamata jäänud tuluna, mida oleks võinud teenida näiteks raha viivituse ajal pangas hoiustades või edasi laenates, asub kohus seisukohale, et antud juhul oleks kahju hüvitise välja mõistmine kostjat liigselt kahjustav. Kostja näol on eeldatavasti tegemist pensionäriga, kellel on niigi raskusi panga ees endale võetud kohustuse täitmisega ning täiendavate maksete tasumiseks kohustamine raskendataks kostja olukorda veelgi. Kahju hüvitamise välja mõistmata juures mängib rolli ka see, et hageja peab tõendama kahju tekkimist, sest just hageja soovib kahju hüvitamist. Antud juhul tugineb hageja väide kahju tekkimises ainult sellele, et kui kostja oleks hagejale tasunud osamakseid korrektselt saanuks hageja nimetatud summa uuesti kolmandatele isikutele laenata ning sellega teenida kasumit. Kuivõrd hageja näol on tegemist krediidiasutusega, kelle igapäevaseks majandustegevuseks on muuhulgas laenulepingute sõlmimine, asub kohus seisukohale, et hageja peab olema arvestanud riskidega, mis võivad kaasneda raha laenamisega inimestele. Samuti on hageja kohustatud kontrollima isikute maksevõimet, kas isikutel on võimalusi asuda tagasi maksma laenatud summasid. Hageja on enda riske maandanud ka sellega, et kostjal on lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, mis on peaaegu sama suur kui hageja kahju hüvitise nõue. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu kahju hüvitise 35 384,10 krooni saamiseks tuleb jätta rahuldamata. 17. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada võlgnevuse, viivise, intressi, leppetrahvi ja lepingu sõlmimise tasu nõudes kokku summas 148 915,89 krooni. Hageja nõue kostja vastu võla sissenõudmisega seotud kulude ja kahju hüvitamise nõudes, kokku summas 36 084,10 krooni, tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulu 18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Ene Tsefels Kohtunik