Obsah (7)

§ 133§101§ 108§ 162§ 159§ 142§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16.märtsil 2009.a. ke

§ 133

lg 1 kohaselt Laenulepingus ettenähtud intressimäär 20%, millele lisandub seitse protsenti aastas). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ning reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kostja leiab, et hageja poolt taotletav viivis on arvestades hageja võimalikke huve laenulepingu nõuetekohase täitmise vastu ning võrreldes hageja võimalike kahjudega ebaproportsionaalselt suur. Hageja ei ole tõendanud kostjale võlanõude, sh viivisenõude esitamist BKOÜ-le pärast võla sissenõutavaks muutumist alates 15.05.

1. Jättes viivisenõude mõistliku aja jooksul esitamata, 3 ei toiminud hageja heas usus. Hagi viivise ja põhivõla saamiseks on esitatud alles 05.09.2008, kusjuures viivist on arvestatud kuni hagi esitamiseni. Kostja I palub kohtul vähendada viivist mõistliku suuruseni, jättes haginõude hagiavalduses märgitud ulatuses rahuldamata. Kostja T T hagile ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja BKOÜ sõlmisid 11.01.2008.a laenulepingu koos lisaga nr 1 (tl 11-14). Vastavalt lepingule andis hageja BKOÜ-le laenu summas kaks miljonit krooni (tl 15-29). Vastavalt lepingule ja lisaks nr 1 olevale maksegraafikule kohustus BKOÜ hagejale tagastama laenusumma koos intressidega alates 15.02.
2. a nii, et esimesed kolm makset (maksetähtpäevad 15.02.08, 15.03.08 ja 15.04.08) on intressimaksed (vastavalt 32 222 krooni, 34 444 krooni ning 33 330 krooni) ning 15.05.
3. a tagastatakse kogu laenusumma koos ülejäänud intressiga kokku summas 2 034 444.- krooni. Vaidlust ei ole ka selles, et lepingu lisana nr 2 sõlmiti 11.01.08.a käendusleping hageja ja kostja I vahel (tl 30-32). Lepingu lisana nr 3 on 11.08.
4. a sõlmitud käendusleping hageja ja kostja II vahel (tl 33-35). Nimetatud käenduslepingutest tulenevalt tagavad käendajad vastutuse maksimumsumma 2’500’000.- krooni ulatuses kõiki laenuandja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida lepingu alusel. Kostja I on ühtlasi BKOÜ juhatuse liige (tl 36). Vaidlust ei ole selles, et hagiavalduse esitamise aja seisuga oli BKOÜ-l hageja ees põhivõlgnevus summas 1’926’600.- krooni ja viivisevõlgnevus 715’075.- krooni.

§101

lg lg l kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vaidlus on selles, kas käendajatel on tekkinud kohustus tasuda hageja poolt nõutavad summad viivise osas (kas käenduskohustus on viivise osas tekkinud) ja kas viivise nõue ei ole ülemäära suur. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal T T on õigus taotleda viivise vähendamist, arvestades hageja õigustatud huvi ja kokkulepitud viivise suurusega. Laenulepingu tähtaegadest nähtub, et tegemist on lühiajalise laenulepinguga. Arvestades asjaoluga, et laenuandja ei ole krediidiasutus, laenu võtja oli kinnisvara sektoris tegutsev äriühing, laenulepingu lühikest tähtaega ja muude tagatiste kui käenduslepingute puudumist, ei ole laenulepingu p-s 1.5.1 kokkulepitud viivise määr 0,5 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas kohtu hinnangul ülemäära suur. Viivis on leppetrahvi alaliik, mida võlgnik on kohustatud tasuma kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest, eriti täitmisega viivitamise korral. Leppetrahv võimaldab lepingupooltel eelkõige rahalise kohustuse rikkumise juhuks eelnevalt kokku leppida sanktsioonis. Viivis on leppetrahv eelkõige rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, mida arvestatakse protsendina põhivõlalt (intressina). Põhivõlgnik ja hageja on lepingus kokku leppinud sanktsioonis, kui põhivõlgnik lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätab, käenduslepingu kohaselt vastatavad aga käendajad laenulepingu kohase täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga, muuhulgas ka viivise eest ja käendajate vastutus on piiratud summaliselt. Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Viivise rakendamine sõltub eelkõige võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Üldisest hea usu põhimõttest tuleneb siiski võlausaldajale kohustus oma õigusi mitte 4 kuritarvitada (TsÜS § 138). Leppetrahvi saab kohus ka tulenevalt oma diskretsiooniõigusest vähendada. Kostja on taotlenud viivise vähendamist, väites, et viivis on ebamõistlikult suur. Kostja ei ole väitnud, et viivis ei vasta võlgnevusele. Viivise vähendamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna üldjuhul ei tohiks vähendada viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (

§ 162). Antud juhul ei nõua võlausaldaja põhivõlast suuremat viivist.

Hageja ei ole nõudnud põhivõlast suuremat viivist, mistõttu ei ole kostja viide hea usu põhimõttele asjakohane. Kohustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist ei teata teisele lepingupoolele, et ta leppetrahvi nõuab (

§ 159

). Arvestades asjaolu, et põhivõlgnik pidi tagastama laenu ajavahemikul 15.02.2008-15.05.2008.a, hagi esitati 05.09.2008.a, on viivisenõue esitatud mõistliku tähtaja jooksul. Seega on hageja nõue kostjate vastu põhjendatud nii käenduslepingust tuleneva põhivõla kui ka viivise nõudes (

§ 142lg 1 ja lg, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 113 lg 1) ja kuulub rahuldamisele.

Kostjatelt kuulub väljamõistmisele solidaarselt põhivõlg summas 1’926’600.- krooni ja viivised 573’400.- krooni (

§ 150). Menetluskulud Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostjate kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 5