lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot.
lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt oli võlgniku majandustegevus rajatud iluteeninduse osutamisele ja kosmeetikatoodete jaemüügile. Võlgniku poolt esitatud varade nimekirja kohaselt on võlgnikul vara 123 530 krooni ulatuses. 2008 aasta majandusaasta aruannet ei ole võlgnik ajutisele haldurile esitanud. Varude ja materiaalse põhivara maksumus on kajastatud soetamismaksumuses , kuid varad asuvad erinevatel aadressidel (osaliselt ka likvideerija kodus Viljandis), siis ei ole hetkel ka võimalik anda vastust küsimusele, missugune võiks olla selle vara turuväärtus. Likvideerija seletuste kohaselt on ta püüdnud vara müüa, kuid see pole õnnestunud. Kohustusi on äriühingul seisuga 13.04.2009 kokku summas 433 769.06 krooni, sellest võlad tarnijatele – 81 752.06 krooni ja maksuvõlad – 38 716.80 krooni. Võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirja kohaselt moodustavad võlad kokku seisuga 2 13.04.2009 472 485,86 krooni ja varade nimekirja kohaselt on varasid soetamismaksumuses 123 530 krooni. Võlgnik on kinnitanud, et tegemist on lootusetu maksejõuetusega, kuna äriühing on tegevuse lõpetanud juba 2008 aastal, siis haldur nõustub võlgniku väitega. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara, majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku hinnangul oli ettevõtte maksejõuetuse tekkimise põhjusteks pidev tööjõu puudus ning aina kasvavad kulud tööjõule, rendile ja teenuse osutamiseks vajalikele vahenditele. Ajutine haldur kontrollis temale esitatud dokumentide alusel eeltoodud väiteid ja nõustub täielikult võlgniku arvamusega. Ajutine haldur ei avastanud kuriteo tunnustega tegusid ega ka jämedaid juhtimisvigu juhatuse liikmete tegevuses, kuid lõpliku hinnangu saab sellele anda pankrotimenetluse käigus pärast raamatupidamise dokumentide erikontrolli. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga ning vara tagasivõitmise võimalused. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 16 500 krooni ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 1 500 krooni. Võlgnik nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määrus nr 71) § 1 lg 7 ja § 2 lg 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult T Mitti kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu 16 500 krooni ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 1 500 krooni.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.