lg 2 järgit võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Arvestades kostja poolt erinevate kaupade ja teenuste tellimise mahtu erinevatelt ettevõtjatelt, ei ole mõistlik eeldada, et kostja oleks arvete esitamist pidanud ise jälgima ja tegema hagejale selle kohta päringuid. Lisaks ei ole hageja tõendanud, kellele ja millal ta arved on üle andnud. Hagimaterjalidega on tõendatud üksnes see, et hiljemalt 29.11.2007 sai kostja arved kätte ja kuivõrd kogusumma tuli kostjale mõnevõrra ootamatult, siis palus hageja tähtaja pikendust. Alles märgitud hetkest saadik oleks hagejal olnud juriidiline alus viiviste nõudmiseks. Samas nähtub lisatud viiviste arvestusest, et hageja on viiviseid arvestanud kuni 29.11. 2007 – hilisemalt pole hageja enam viiviseid nõudnud ning käesoleval hetkel ei saa hageja enam neid ka nõuda. Kuni 29.11.2007 oli hageja ise vastuvõtuviivituses, millest tulenevalt ja juhindudes
2 Enne 29.11.2007 ei olnud kostjal võimalik arveid tasuda hageja vastuvõtuviivituse tõttu, mistõttu ei ole kostja andnud hagejale alust pöörduda kolmandate isikute poole võlgnevuse sissenõudmiseks. Veelgi enam – oma võlast ja arvete suurusest sai kostja üldse teada ilmselt Attend Õigusbüroo OÜ vahendusel kuivõrd kostja endine juhatuse liige ME on suhelnud vastava probleemiga seoses e-kirja aadressil attend@attend.ee. Seega oli hageja oma hooletusest tulenevalt ise vastuvõtuviivituses ja ilma ise mõistlikult asju ajamata andis vastava „võla” menetlemiseks Attend Õigusbüroo OÜ-le. Kostja osundab, et temasse ei puutu Attend Õigusbüroo OÜ ja hageja vahelised suhted ja arveldused. Attend Õigusbüroo OÜ ja hageja ei saa omavaheliste toimingutega tekitada kohustusi kostjale. Hagiavaldusest ei nähtu, millisest
toodud alustest on kostjal tekkinud hageja ees võlasuhe, mille alusel saaks hageja nõuda sissenõude kulude summas 4078,62 krooni hüvitamist. Hageja on vabatahtlikult vastava summa tasunud Attend Õigusbüroo OÜ-le – kostja ei ole eeltoodust nähtuvalt märgitud otsust mõjutanud ega oma tegudega selleks põhjust andnud. Kostja ei ole tekitanud hagejale mingit kahju, et hageja võiks vastava summa väljanõudmisel tugineda näiteks
Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ka iseseisvalt püüdnud probleemi lahendada ja kuivõrd see ei olnud tulemusrikas, siis pöördus ta õigusabi saamiseks Attend Õigusbüroo OÜ poole. Järelikult on ka vastav nõue täies ulatuses õigusvastane ja ei põhine mitte ühelgi õigusnormil. Kostja II käendajana esitab kõik samad vastuväited, mis toodud ülalpool. Kuivõrd hageja nõue on täies ulatuses alusetu, ei saa vastavaid nõudeid mitte üheski osas esitada ka kostja II vastu. Kostjad paluvad jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG 21.11.2008 kohtuistungist kostja II M. G , kes on ühtlasi kostja I juhatuse liige, osa ei võtnud. M. G 09.11.2008 teatas kohtule, et jääb kirjalike vastuväidete juurde ning taotles asja arutada tema osavõtuta. Hageja kohtuistungil taotles asja arutada kostjate osavõtuta, jäi oma nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja märkis, et enne kohtusse hagi esitamist on kostja I taotlenud arvete maksmise tähtaja pikendamist, kuid ei ole esitanud pretensiooni, et ei ole arveid õigeaegselt kätte saanud. Sellised vastuväited esitati esmakordselt kohtumenetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud ära hageja, tutvunud kostjate kirjalike vastuväidetega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 2. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude krediiditingimustega müügilepingu ja käenduslepingu alusel müügilepingust tulenevate kohustuste tähtaegselt täitmata jätmisega seoses viiviste ja võla sissenõudekulude solidaarselt väljamõistmiseks. Võlaõigusseaduse (
) § 101 lg 1 p 6 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Eeltoodust tulenevalt on hagi rahuldamise eelduseks, et kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud ja rikkumist ei ole põhjustanud hageja enda käitumine.
Nagu kohus eespool leidis, ei pidanud kostja I üksnes kauba objektile toimetamise alusel olema teadlik, kas ja kui suures summas on saadud kauba eest tasumata. Kohustuse täitmise takistusest saab võlgnik teatada siis, kui ta on teadlik nii kohustusest kui selle täitmise takistusest. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et olukorras kus kostja ei olnud koostatud arvetest teadlik, ei saanud ega pidanud ta tegema hagejale järelepärimisi nendest arvetest tuleneva võimaliku võlgnevuse kohta. Eeltoodu alusel ei ole kostja I
§ -s 102 sätestatud teatamiskohustust rikkunud.
lg 1 kohaselt võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tulenevast asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajaliku muud tegi või koostööd võlgnikuga. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuste rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
Eelnevast tulenevalt vastutab võlgnik oma kohustuste süülise rikkumise korral ka siis, kui võlausaldaja on vastuvõtuviivituses. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (
Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (
Süü tõendamise kohustus lasub poolel, kes sellele tugineb. Hageja ei ole tõendanud, et kostja süüliselt (tahtlikult või raske hooletuse tõttu) jättis arved tähtaegselt maksmata. Kostja tahtlikku või raske hooletuse tõttu kohustuse rikkumist ei saa järeldada ka võlgnevuse tekkimise ja tasumise asjaoludest, s.h. asjaolust, et kostja kauba saamise järel hagejale ei teatanud, et ta ei ole arveid saanud. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et kuna hageja ei toimetanud kostjale I arveid kätte, siis vastavalt
lg-le 1 oli hageja vastuvõtuviivituses ning kostja I ei vastuta arvete tasumisega viivitamise eest.
Samuti ei ole hageja esile toonud ega hagile lisanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja tuletas kostjale I täitmata kohustust meelde enne võla sissenõudmiseks kolmanda isiku poole pöördumist. Võttes arvesse, et arvetel märgitud tasumise tähtpäevad olid 17.septembril, 27. septembril ja 18.oktoobril 2007 ning kostja I tasus võla hiljemalt 04.detsembril 2007, asub kohus seisukohale, et kostja I oma tegevusega ei andnud hagejale põhjust võlgnevuse sissenõudmiseks kolmanda isiku poole pöörduda. Võlgnevuse tasumise saavutamiseks piisanuks kostjale meeldetuletuse saatmisest.
lg 1 järgi on võla sissenõudmiseks kasutatud õigusabi kulu käsitatav kahjuna, mida hageja kandis seoses kostja poolt kohustuste rikkumisega.
lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna kohus tuvastas, et kostja I ei vastuta kohustuse rikkumise eest, ei vastuta kostja I ka võla sissenõudmisega hageja poolt põhjendamatult tehtud kulutuste hüvitamise eest. 10. Kuna kohus tuvastas, et põhivõlgnik ei vastuta viiviste ja sissenõudekulude tasumise eest, siis ei ole sellist kohustust ka põhivõlgniku kohustuste täitmist käendanud kostjal II. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. 5 11.
Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Heli Käpp Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.