3-09-499/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-499 Otsuse kuupäev 30.04.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Eesti Loomakaitse Selts kaebus Tartu maavanema 25.02.2009 otsuse nr. 10-5/535 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 22.04.2009, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Eesti Loomakaitse Seltsi kaebus haldusasjas 3-09-499 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 30.04.2009 . Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Eesti Loomakaitse Selts on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Maavanema 25.02.2009 otsuse nr. 10-5/535 tühistamiseks ning järelevalvemenetluse algatamiseks kohustamiseks Eesti Loomakaitse Selts on esitanud 29.01.2009 Tartu Maavanemale pöördumise ning palus algatada järelevalvemenetlus Tartu linna suhtes, kuivõrd Tartu Koduta Loomade Varjupaik nõuab Tartu linna nõudel eravaldusest hulkuvate loomade püüdmise ja varjupaika toimetamise eest eravalduse omanikult tasu. 25.02.2009 otsusega nr. 10-5/535 keeldus maavanem järelevalvemenetluse algatamisest põhjusel, et hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise kohustus on käsitletav kohaliku elu küsimusena ega kuulu riigielu küsimuste hulka, mistõttu ei ole Tartu Maavalitsusel Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 7 kohaselt õigust kontrollida Tartu linna tegevust linna haldusterritooriumil hulkuvate loomade püüdmisel ja varjupaika toimetamisel. Eesti Loomakaitse Selts ei nõustu Maavanema seisukohaga ja on arvamusel, et Maavanema otsus tuleb tühistada ning Maavanem on kohustatud algatama järelevalvemenetluse seoses Tartu linna poolt hulkuvate loomade püüdmise ja varjupaika toimetamise kohustuse täitmise osas. Kaebuse esitaja on viidanud Põhiseaduse § 154, mille kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Kaebuse kohaselt täidab Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 4 kohaselt omavalitsusüksus riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega ning mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Seega põhiseaduse § 154 järgi jagunevad kohalike omavalitsuste ülesanded olemuslikult omavalitsuslikeks ülesanneteks (kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine) ja riiklikeks kohustusteks, mida kohalikule omavalitsusele saab panna kas seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Tegemist on Eesti Loomakaitse Seltsi hinnangul kohalikule omavalitsusele seadusega pandud riikliku kohustusega. Kaebaja taotleb tühistada Tartu Maavanema otsus, millega jäeti algatamata järelevalvemenetlus Tartu linna suhtes seoses Tartu linna haldusterritooriumil hulkuvate loomade püüdmise ja varjupaika toimetamise kohustuse täitmisega ning kohustada Tartu Maavanemat algatama järelevalvemenetlus Tartu linna suhtes seoses Tartu linna haldusterritooriumil hulkuvate loomade püüdmise ja varjupaika toimetamise kohustuse täitmisega. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on nõustunud kaebaja väitega, et kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus on oma territooriumil asuvad hulkuvad loomad kinni püüda ning toimetada varjupaika, olenemata asjaolust, kas tegemist on era- või avaliku territooriumiga. See tuleneb Loomakaitseseaduse § 5 lõikest 3 ja Loomatauditõrje seaduse § 12 lõikest 3. Vastustaja on märkinud, et antud asjas kohtuvaidluse sisuks on see, kas omavalitsusele Loomakaitseseadusega ja Loomatauditõrje seadusega pandud hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise kohustus on käsitletav kohaliku elu küsimusena või on riigielu küsimus. Vastustaja on seisukohal, et ei Põhiseadus ega muu seadusandlus ei määratle ammendavalt, millised ülesanded on käsitletavad riiklikena ja millised on omavalitsusülesanded. Vastustaja on seisukohal, et ülesanded täidetakse inimesele kõige lähemal seisva avaliku võimu tasandil ning hulkuvate loomadega seonduvate tööde ja toimingute tegemine on kõige otstarbekam ja tõhusam läbi omavalitsuse. Vastustaja viitab Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22.sättele, mille kohaselt on volikogu pädevuses heakorraeeskirjade, avaliku korra eeskirjade ning koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine. Arvestades seda, et eravaldusest hulkuvate loomade püüdmine ja varjupaika toimetamine kuulub kohaliku elu küsimuste hulka, ei ole Tartu Maavalitsusel Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lõike 7 kohaselt õigust kontrollida Tartu linna tegevust linnas hulkuvate loomade püüdmisel ja varjupaika toimetamisel. Seega ei ole vastustajal õigust läbi viia kaebaja 29.01.2009 pöördumises taotletud järelevalvemenetlust. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kohtuvaidluse sisuks on see, kas omavalitsusüksustele Loomakaitseseadusega ja Loomatauditõrje seadusega pandud hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise kohustus on käsitletav kohaliku elu küsimusena või riigielu küsimusena. Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 sätestab maavanema järelevalvepädevuse kohalike omavalitsuste tegevuse üle ning § 85 lg 7 kohaselt on õigus maavanemal kontrollida seadusega kohalikule omavalitsusele pandud või kohaliku omavalitsuse poolt halduslepinguga võetud riiklike ülesannete täitmist. Loomakaitseseaduse (LKS) § 5 lg 3 kohaselt hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil. LKS § 5 lg 4 kohaselt hulkuvate loomade püüdmise, pidamise, nende omaniku kindlakstegemise ja hulkuvate loomade hukkamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus Loomatauditõrje seaduse (LTTS) § 12 lg-s 3 on sätestatud, et kohalik omavalitsus korraldab omanikuta koduloomade püüdmist, pidamist ja hukkamist vastavalt loomakaitseseadusele. Loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma püüdmist korraldab loomapidaja. Kui loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma kinnipüüdmise korraldas kohalik omavalitsus, kannab kodulooma püüdmise ja pidamisega seotud kulud loomaomanik. Eeltoodud regulatsiooni kohaselt on hulkuvate loomade püüdmine ja varjupaika toimetamine kohalike omavalitsuse üksuste kohustus. Eesti Loomakaitse Selts leiab, et vastavalt LKS-le LTTS-le ja Vabariigi Valitsuse määrusele „ Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord“ lasub nimetatud kohustuse eest kulude kandmise kohustus samuti kohaliku omavalitsuse üksusel. Vaid hulkuva looma omaniku kindlakstegemisel kannab vastavalt LTTS § 12 lg-le 3 need kulutused loomaomanik. Kaebaja ei nõustu, et eravaldusest hulkuvate loomade püüdmisel ja varjupaika toimetamisel peab kulud kandma eravalduse omanik. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus on oma territooriumil asuvad hulkuvad loomad kinni püüda ning toimetada varjupaika, olenemata siis asjaolust, kas tegemist on era- või avaliku territooriumiga. Põhiseadus käsitleb kohalike elu küsimustena neid küsimusi, mis oma olemuselt kuuluvad kohaliku elu küsimuste hulka, mis seonduvad ühiste huvidega antud kohaliku omavalitsuse piirkonnas. Vastustaja on õigesti märkinud, et kõiki inimese eluvaldkonda puudutavad küsimused tuleb lahendada inimesele kõige lähemal seisva avaliku võimu tasandil, seega kohalikus omavalitsuses. Tulenevalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p. 362 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine. Tartu Linnavolikogu on kehtestanud Tartu Linnavolikogu määrusega 19.09.2002 nr. 119 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“ , mille kohaselt on sätestatud koerte ja kasside pidamise nõuded Tartu linna haldusterritooriumil. Seega on nimetatud õigusaktiga reguleeritud Tartu linnas koerte ja kasside pidamise nõuded ning nõuete rikkumise eest on ettenähtud vastutus. Antud juhul on tegemist kohaliku elu küsimusega ning Tartu Maavalitsusel puudub õigus kontrollida Tartu linna tegevust nimetatud küsimuses, kuna tegemist ei ole riikliku küsimusega. Maavanemal või tema poolt volitatud ametnikul on õigus kontrollida seadusega kohalikule omavalitsusele pandud küsimusi või kohaliku omavalitsuse poolt halduslepinguga võetud riiklike ülesannete täitmist (Vabariigi Valitsuse seadus § 85 lg 7). Vastustaja on märkinud, et käesoleval ajal on Tartu linnal hulkuvate loomadega seotud tööde tegemiseks sõlmitud hankeleping MTÜ –ga Assisi Franciscuse Selts. Lepingu kohaselt tuleb töövõtjal tagada hulkuvate loomade püüdmine, omanike otsimine, veterinaarravi, loomade pidamine vähemalt 14 päeva, hukkamine, surnukehade üleandmine ja varjupaiga haldamine. Seega korraldab Tartu Koduta Loomade Varjupaiga tegevust MTÜ Assisi Franciscuse Selts Tartu linnaga sõlmitud lepingu alusel. Kuna leping ei ole käesolevas asjas vaidlusesemeks, ei pidanud kohus vajalikuks nimetatud lepingut välja nõuda. Kuna antud juhul on vaidlusesemeks asjaolu, kas maavanem peaks teostama järelevalvet Tartu linnas hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise üle, ei peatu kohus muudel õiguslikel küsimusel. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata, lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p. 6 Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtul puudub alus Tartu Maavanema otsustuse „Järelevalvemenetluse algatamisest keeldumine“ tühistamiseks ning puudub alus maavanema kohustamiseks järelevalvemenetluse algatamiseks Tartu linna suhtes seoses Tartu linna haldusterritooriumil hulkuvate loomade püüdmise ja varjupaika toimetamise kohustuse täitmisega. Kohtunik Mare Priks