lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 2/13 nähtub, et J.J.l esineb alates 2001.a raske psüühika- ja käitumishäirete kogum – Dementsus, mis on hõlmatav määratlusega „nõdrameelsus“. J.J. ei ole kestvalt suuteline aru saama ümbrusest, oma tegude iseloomust, tähendusest ja võimalikest tagajärgedest ning ta ei ole suuteline oma käitumist juhtima. J.J. vajab eestkostet kõigi tehingute , tegevuste ja otsuste puhul, mille eeldatavatest tagajärgedest võib sisalduda oht tema enda või teiste isikute varale, elule või tervisele. J. J. psüühilise seisundi ning tema iseseisva toimetulekuvõime paranemist ei ole alust prognoosida. Ta vajab toimetuleku täielikku tagamist väliskeskkonna poolt tõenäoliselt elukestvalt. Vastavalt
Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Kohus kuulas J.J. ära temale tuttavas keskkonnas. Ärakuulamise juures viibis puudutatud isiku esindaja. J.J. selgitas, et iseseisvalt pole ta võimeline mingeid tehinguid teostama ning ta on nõus, et tema eestkostjaks määratakse tema ema A.J..
lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. A.J. on andnud oma nõusoleku enda eestkostjaks määramise kohta.
lg 2 kohaselt küsib kohus menetluses üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste arvamust, välja arvatud, kui isik vaidleb sellele mõjuval põhjusel vastu. Eestkostet vajava isiku taotlusel võib arvamust küsida ka muult lähedaselt isikult, kui see ei venita oluliselt menetlust. J.J. isa N. J. on nõus oma abikaasa määramisega tütre eestkostjaks. J.J. abielus ei ole.
lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt
lg2 p 5 nimetatud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab J.J. eestkostjaks A.J. kuni 20. maini 2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. J.J.l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 1; § 524 lg 1, lg 5; § 525 lg 1, lg 2, lg 3; § 526; § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Helgi Vinni Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.