← Eesti

2-04-1354/27

Obsah (5)§ 65§ 69§ 29§ 578§ 1045

2-04-1354 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2007 a, Tallinnas, Kentmanni 13 kohtumajas Tsiviilasja number 2-04-

§ 65

lg 1 järgi on võlausaldajal solidaarvõlgnike korral õigus valida, kas ta esitab nõude ühe või kõigi solidaarvõlgnike vastu. Juhul, kui võlausaldaja peab vajalikuks esitada nõue vaid ühe solidaarvõlgniku vastu, tekib tollel

§ 69lg 2 järgi tagasinõudeõigus teiste solidaarvõlgnike vastu.

Harju maakohtu poolt teistes tsiviilasjade tehtud otsused, mis ei ole jõustunud, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Järgnevalt võtab kohus seisukoha 23.12.2003 sõlmitud tehingute tõlgendamise osas.

§ 29lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Seega Lk 4

(6)2-04-1354 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Lepingu tõlgendamisel tuleb juhul, kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, arvesse võtta

§ 29

lg 4 järgi ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik.

§ 29

lg 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Lepingu tõlgendamisel on olulise tähtsusega need asjaolud, mis olid pooltele enne lepingu sõlmimist teada. See4ga on vaidlusaluste 23.12.2003 sõlmitud lepingute tõlgendamisel oluline, kas hageja teadis või pidid teadma eelnimetatud näilikest tehingutest. Juriidiline isik tegutseb TsÜS § 31 lg 5 järgi läbi oma organi tegevuse , seega saab lugeda juriidilise isiku teadmiseks asjaolu, mis oli teada tema organi st juhatuse liikmele. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja tõendamist asjaolu, mis on poole poolt omaks võetud. Hageja poolt hagiavalduses väljendatud asjaolud tuleb lugeda omaksvõetuks. Hagiavalduses väidab hageja, et sai teada kostja ja OÜ M S vahel sõlmitud tehingust ning seetõttu A.K ja kostja ärisuhted halvenesid. Hagiavalduse p 1.6.1. järgi sai A.K kinnistu müügitehingust teada mais 2003 ning töövõtulepingutest 2004 aasta kevadel, mil kostja andis A.K üle raamatupidamisdokumentatsiooni. Tõendeid selle kohta, millal hageja seaduslik esindaja A.K sai teada töövõtulepingutest, kohtule esitatud ei ole. Juriidilise isiku organi liikmel on TsÜS § 35 järgi hoolsuskohustus. Kohus leiab, et juhul, kui A.K sai teada müügilepingust ja tal tekkis usaldamatus teise juhatuse liikme suhtes, on ebatõenäoline ja hoolsuskohustust mittejärgiv, kui A.K ei tundnud huvi hageja teiste tehingute, pangakontode olemasolu ja raamatupidamisdokumentatsiooni vastu. Seetõttu leiab kohus, et ei ole tõendatud, et A.K st hageja sai teada töövõtulepingute sõlmimisest ja tühiste tehingute alusel väljamaksete tegemisest alles 2004 aasta kevadel. Kohtu seisukohta toetab ka asjaolu, et kolmas isik pidas pärast 23.12.2003 lepingute sõlmimist ja enne väidetavat raamatupidamisdokumentatsiooni saamist läbirääkimisi kostja uute äripartneritega kompensatsiooni maksmise kohta. A.K juhatuse liikmena oleks saanud igal ajahetkel kontrollida äriühingu majandustegevust sh teha järelepärimisi krediidiasutustesse hageja kontode olemasolu kohta jne. Seega väide, et A.K sai teada tühistest tehingutest ainult raamatupidamisdokumentatsiooni esitamisel, ei ole veenev, sest äriühingu majandusliku seisundi hindamine on võimalik ka muul moel ja muude tõendite alusel, kui raamatupidamine, ja igal ajahetkel. Lepingu tõlgendamisel arvestab kohus asjaolu, et hageja teadis 23.12.2003 lepingute sõlmimisel, et kostja on sõlminud vaidluslaused töövõtulepingud. Järgnevalt analüüsib kohus 23.12.2003 sõlmitud kostja ja A.K vahel sõlmitud osaühingu osa müügilepingu, hageja ja OÜ M S vahel sõlmitud õiguste ja kohustuste määratlemise kokkuleppe ja OÜ M S , hageja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise lepingu, kinnistute jagamisel tekkivate kinnistute müügilepingute, kinnistu ja korteriomandi ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja pandilepingu ja keelumärke kustutamise avaldust. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt omab tähtsust vaid 23.12.2003 hageja ja OÜ M S vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise leping, sest muud samas dokumendis sõlmitud tehingud ei puuduta hageja õigusi ja kohustusi kostja suhtes. Kohus leiab, et nimetatud kolme lepingut tuleb analüüsid kogumina, sest need on sõlmitud ärilises mõttes lähikondsete isikute vahel. Lepingud on sõlmitud kostja ainuomandis oleva äriühingu OÜ M S , hageja ja kostja vahel. Võlaõiguses kehtib privaatautonoomia põhimõte. Selle põhimõttega ei ole vastuolus olukord, kus kohustatud isiku kohustused täidab kohustatud isikuasemel kolmas isik, kui õigustatud isik sellega nõus on. OÜ M S ja hageja Lk 5

(6)2-04-1354 vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise lepingu järgi muudeti 07.04.2003 sõlmitud kinnistu müügilepingus märgitud kinnistu hinda 3 miljonilt 15 miljonile. Samas sai hageja juhatuse liige ja osanik A.K hageja 100 % sade osanikuks 1 krooni eest. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt vabanes hageja 10 548 269,61 krooni suurusest kohustusest ning temale läksid üle kõik Soosepa elurajooniga seotud õigused ja kohustused. Soosepa elurajooni puhul oli selleks hetkeks tegemist krunditud ja tehnovõrkudega varustatud arendusprojektiga, kusjuures kõik tulevikus esitatavad nõuded, mis tulenevad Soosepa elurajoonis väljaehitamisest, esitatakse kostja ainuomandis oleva OÜ M S vastu. Kohus leiab, et võlaõigusseaduse ja privaatautonoomia põhimõttega ei ole vastuolus kokkulepe, mille kohaselt hageja, saades teada tühistest tehingutest ning äriühingu poolt alusetult tasutud arvetest, sõlmis lepingud, millega kostja ja kostjaga seotud äriühing kompenseeris hagejale tekkinud kahju. Seega tuleb 23.12.2003 sõlmitud lepinguid kogumina käsitleda kompromissina

§ 578lg 1 mõttes.

Pooled on omavahelised ebaselged suhted vormistanud konkreetsete kokkulepetena, kus mõlemad pooled (kostja poolt ka temaga seotud äriühing) on teinud järeleandmisi. 23.12.2003 sõlmitud lepingutega on hageja ja kostjale kuuluv äriühing OÜ M S kinnitanud, et neil puuduvad vastastikused nõuded ja pretensioonid. 23.12.2003 sõlmitud lepingute kompromissina käsitlemisel ei haaku kostja väide selle kohta, et 29.12.003 tehtud 500 000 kroonine ülekanne V e OÜ oli tehtud hageja nõusolekul. 23.12.2003 lepingutes ei sisaldu viidet sellele, et kostjal pärast juhatusest tagasikutsumist oleks olnud õigus teha veel rahalisi ülekandeid hageja kontolt. Kostja teadis enda tagasikutsumisest juhatusest, seega oli ta teadlik, et tal puudub õigus kasutada hageja rahalisi vahendeid. Seega on 29.12.2003 tehtud 500 000 kroonine ülekanne tehtud volitamata isiku poolt, seega õigusvastane ning

§ 1045

lg 1 p 5 alusel tuleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada ning kostjalt välja mõista 500 000 krooni hageja kasuks. Menetluskulude osas kuulub TsMS rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning seetõttu tuleb jätta kostja kanda riigilõiv summas 26 000 krooni hagi rahuldatud osalt ning hageja menetluskulud 1/5 osas. Õigusabi kuludena võiks TsMS § 61 lg 1 p 1 lausel kostjalt välja mõista kuni 112 400 krooni, sellest 1/5 osa on 22 480 krooni. Kohtunik Lk 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.