Obsah (4)

§ 29§ 30§ 27§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 18.05.2009, Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-15196 Tsiviilasi OÜ P(likvideerimisel) pankroti

§ 29lg 1 pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohustada pankrotihaldurit kustutama OÜ P(likvideerimisel) registrist 2 kuu jooksul peale määruse jõustumist. Vabastada ajutine pankrotihaldur ATootsman halduri kohustustest peale äriühingu registrist kustutamist. Anda OÜ P(likvideerimisel) (reg kood xxx) dokumendid hoiule likvideerijale L Müürsoole (ik xxx). Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade OÜ P(likvideerimisel) (reg kood xxx, xxx), esindaja likvideerija L Müürsoo pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 07.04.2009.a. esitas OÜ P(likvideerimisel) pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik asutati 1998.aastal, osakapital 350 000 krooni, osanikud olid J K(193 000), PI (105 000), K K (52 000). Võlgniku juhatuse endised liikmed olid J K(ik xxx), PI (ik xxx), K K (ik xxx). Võlgniku tegevusalaks oli puidutööd, sealhulgas valmistati raudteeliipreid, uksi-aknaid elamutele jne. Eesti Riikliku Autoregistris on OÜ P(likvideerimisel) nimele registreeritud sõidukid, kuid likvideerijale on teadmata sõidukite asukoht, nende soetamismaksumus ja jääkmaksumus. Likvideerimise menetluse käigus on selgunud nõuded 220 239.- krooni. 29-le töötajale võlgnevused 872 884 krooni, mis on Töövaidluskomisjoni otsustega välja mõistetud. Lähtuvalt asjaolust, et võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara, on likvideerija seisukohal, et OÜ P(likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu ega suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihalduri arvamus Kahjuks pole ajutine haldur saanud tutvuda Võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooniga, sest juhatuse endiste liikmete kinnitusel olevat see hävinud. Kogu dokumentatsioon olevat kaduma läinud kolimise käigus, kui Tallinnas xxx aadressil asunud ruumide osas lõpetas üürileandja võlgnikuga üürilepingu (vt.Lisa 1: Juhatuse selgitused raamatupidamisdokumentide kohta). Võlgniku juhatus pole suhtunud raamatupidamise korraldamisse vajaliku hoolsusega ja alates 2005.aastast jätnud koostamata/esitamata kõik aastaaruanded. Samuti on alust arvata, et sellest ajast alates pole mingit raamatupidamisarvestust peetudki. Seega on võlgniku juhatus rikkunud võlgniku raamatupidamise korraldamise nõudeid (Raamatupidamise seaduse §4 p.4 – raamatupidamiskohuslane on kohustatud koostama ja esitama majandusaasta aruande ja muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Sama paragrahvi p.5 – säilitama raamatupidamise dokumente). Kuid pole andmeid, et just lohakus raamatupidamise korraldamisel oleks põhjustanud võlgniku maksejõuetuse. Sest juba võlgniku

1. ja
2. majandusaastad olid suures kahjumis, kuigi sel ajal veel raamatupidamisarvestust peeti. Maksejõuetuse põhjustas ikkagi juhatuse suutmatus (oskamatus) korraldada kasumlikult võlgniku majandustegevust. Võlgniku 1004.aasta aruandest nähtub, et kui 2002.aastal oli võlgnik veel kasumis.
3. majandusaasta tulemiks oli ca 0,5-miljoniline kahjum. 2004.aasta tulemiks oli suur kahjum, mis viis ka omakapitali miinusesse. (vt. Lisa 2: Aastaruanded 2002, 2003 ja 2004). Võlgniku majandustegevus lõppes 2005.aastal. Kehtivaid üüri-, rendi ega liisinglepinguid ei ole. Võlgnikul kinnisvara ega osalusi tütar- ja sidusettevõtetes ei ole (vt.Lisa 3: Krediidiinfo online andmed). Pangakonto jääk SEB Pangas seisuga 20.04.2009 oli 17.krooni 20 senti (vt.Lisa 4: SEB Panga väljavõte). Pangakonto jääk Swedpangas seisuga 20.04.2009 oli null (vt.Lisa 5: Swedpanga konto väljavõte). Võlgniku varade nimekirjas, mis lisatud likvideerija pankrotiavaldusele, on ARKi andmetel kokku 12 ühikut sõidukeid (autod, traktorid ja haagised). Kuid võlgniku juhatuse endiste liikmete kinnitusel reaalselt seda vara polevat enam ammu olemas. Sest enamus neist olevatki ostetud mitte töökorras olevatena ja varuosadeks. Ainuke töötav sõiduk olevat olnud 1987.aasta xxx, mida kasutas tegevjuht V L (vt:Lisa 6: Juhatuse selgitused varade kohta). Kuid halduri küsimustele vastates teatas V.L , et nimetatud sõidukit “enam ei eksisteerivat (vt.Lisa 7: V L vastus) Kõik loetletud sõidukid on olnud kogu aeg ARKis arestitud, alates 31.01.2005 on seal Maksu- ja Tolliameti arrest, alates 06.10.2005 kohtutäitur A Pinki arest. Võlgniku võlad aruande kohaselt: Likvideerija esitatud pankrotiavalduses oli võlgniku töötajate nõuete suuruseks 872 884 krooni. Nimetatud summa on tuletatud Ida-Virumaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsused 29 töötaja nõuete osas, kus 31.08.
4. on töötajatele välja mõistetud kokku ca 872
5. Nimetatud otsustes on töötajate kasuks võlgnikult välja välja mõistetud palju erinevaid makseid, sealhulgas töötasu, lõpparvena töötasu, kasutamata puhkusepäevade eest hüvitis, palga maksmisega viivitamise eest viivis, lõpparvega maksmisega viivituse eest hüvitus jne. 2 Hetkel pole töötajate nõuete täpset suurust võimalik määrata, sest pärast töövaidluskomisjoni otsust 31.08.05 on töötajate nõuete suurus muutunud. Muutuse põhjustasid mitmed asjaolud : sekretär-asjaajaja M L sõnul (tel.xxx ) olevat töölepingud kõigi töötajatega lõpetatud 28.10.2005 Töölepingu seaduse § 89 alusel (Töölepingute kollektiivne lõpetamine) ja Töötukassa olevat maksnud kõigile töötajatele töölepingu lõpetamise hüvitised; • tööandja tegi peale 31.08.2005 töövaidluskomisjoni otsuse alusel väljamakseid, näiteks väljamakse J K ´le summas 5 000 krooni (vt.Lisa 8: Kassa väljamineku order) Lisaks kinnitasid juhatuse liikmed oma selgituskirjas, et näiteks 300 000 krooni olevat juhatus peale Tapal asuva tootmisüksuse müüki kindlasti töölepingute lõpetamiseks eraldanud (vt:Lisa 9 : Juhatuse selgitused töölepingute ja töötajate nõuete kohta). • Kuna hetkel puudub võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon, on töötajate nõuete täpset suurust välja arvutada väga raske (kui mitte võimatu). Et ajutine haldur saaks Töötukassale esitada täpse taotluse töötajate seni saamata palga ja puhkusetasu osas, peaksid töötajad esitama ajutisele haldurile oma korrektsed nõudeavaldused, millistes on arvestatud saadud. Sest vastavalt töötukindlustuse seaduse §-le 20 hüvitatakse tööandja maksejõuetuse korral töötajale vaid saamata jäänud palk, puhkusetasu ja lepingu lõpetamise hüvitised. Töölepingu lõpetamise hüvitise on Töötukassa neile juba välja maksnud 2005.aastal. Nõudeid, mille aluseks maksetega viivitus, ei kompenseerita. Töötajad saavad pankrotimenetluses esitada kõik oma nõuded, sealhulgas lisaks kõigi viiviste osas alates 2005.aastast. Kuid maha tuleb lahutada see, mis : • maksis töötajatele välja töövaidluskomisjoni 31.08.2005 otsuse alusel võlgnik • maksis töötajatele välja Töötukassa . Töötukassale saab ajutine haldur esitada taotlusi vaid saamata palga ja puhkusetasude osas. Teised teadaolevad nõuded. Nr. 1 2 3 4 Võlausaldaja Võla suurus Märkused Maksu- ja Tolliamet 192 029,73 põhivõlg 99 208,99 +intressivõlg 92 820,74 Viimu -KS OÜ 2 756,05 Saksi Mets OÜ 5 442,25 Eesti Energia AS 6 200,21 KOKKU 206 428,24 Tänase seisuga on võlgniku võlad pisut suurenenud Maksu- ja Tolliameti intresside võrra (vt.Lisa 10 : Maksuvõlgade tõend seisuga 27.04.2009). Andmeid võlgniku muude võlgnevuste kohta ajutisel halduril seni pole. Kokkuvõtvalt on ajutise pankrotihalduri seisukoht: võlgnikul on võlgasid kokku vähemalt 206 428,24 krooni ulatuses, lisaks töötajate nõuded võlgnikul puudub nõuete rahuldamiseks igasugune vara võlgniku majandustegevus on täielikult seiskunud ning selle jätkamiseks ja võlgade tasumiseks pole mingit võimalust • juba seisuga 31.12.2004 oli võlgniku omakapital miinuses 854 767 krooniga. (ÄS § 176 (Vara vähenemine) kohaselt peab osaühingu netovara väärtus olema vähemalt 50 % osakapitalist, kuid mitte vähem kui selle miinimumsuurus 40 000 krooni.) Ajutise pankrotihalduri järeldused: • • • 3
6. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu.
7. Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega. (Juhatuse liikmed jätsid täitmata ÄS § 176–st tulenevad kohustused - suurendama osakapitali või esitama koheselt pankrotiavalduse.). Kuid ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes.
8. Kuna võlgnikul puudub igasugune vara, puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, siis oleks otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu PS § 29 lg.1 alusel pankrotti välja kuulutamata.
9. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palun määrata likvideerija L Müürsoo, isikukood ik xxx.
10. Menetluskulud summas 6 000 krooni (vt.Lisa 10: Ajutise halduri tasu ja kulud) palun kanda OÜ-le Maagrupp, mille kaudu pankrotihaldurina tegutsen. 27.04.2009 kohtule saadetud teates võlgniku likvideerija kinnitab, et on tutvunud ajutise halduri aruande ja tasu taotlusega, nõustudb selles toodud andmetega, ei vaidle vastu ning palub 28.04.2009 kohtuistungi pidada tema osavõtuta. Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 30

lõikes 2 nimetatud summat.

§ 30

lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta

§ 29

lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku võlgade kogusumma ulatub ligi 206 428.24 kroonini. Aktiivne majandustegevus on aastaid tagasi lõppenud ning pikemas perspektiivis ei näe haldur võimalusi võlgniku tervendamiseks. Võlgnikul reaalne vara puudub. Ajutine haldur leiab, et võlgniku poolt toodud hinnang maksejõuetuse osas on objektiivne ja vastab tegelikkusele. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Aruandes ajutine pankrotihaldur märgib, et juba seisuga 31.12.2004 oli võlgniku omakapital miinuses 854 767 krooniga. (ÄS § 176 (Vara vähenemine) kohaselt peab osaühingu netovara väärtus olema vähemalt 50 % osakapitalist, kuid mitte vähem kui selle miinimumsuurus 40 000 krooni.) Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast 4 tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi.

§ 27

lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel.

§ 29

lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et

§ 29

lg 1 alusel tuleb lõpetada OÜ P(likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda hoiule likvideerija L Müürsoo`le. Lähtuvalt

§ 165

lg 3 vabastada haldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Lukiina Vismann kohtunik 5