Sünnitunnistusega on tõendatud, et D. Z. (sünd XX.XX.XXXX) vanemateks on J. Z. ja O. Z..
lg 3 alusel lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse.
alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. 06.05.2008 istungil leppisid pooled kokku, et lapse elukohaks jääb O. Z. elukoht. Vastavalt poolte kokkuleppele tuleb poeg D. Z. jätta elama O. Z. juurde. O. Z. palus J.Z.lt välja mõista igakuine elatis 3600 krooni enda ülalpidamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 06.05.2008 istungil teatas O. Z., et emapalka ta enam ei saa ja ta käib tööl alates 03.12.2007. Tema sissetulek on 5000 krooni pluss lisatasud. O. Z. kasvatab üksinda kolme last. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna tõendi nr TL 15.5-5/1320-2, 04.05.2007 järgi on O. Z.le vanemahüvitis määratud 28.09.200608.08.2007 3600 krooni kuus. J. Z. on alates 27.11.2007 töötu ning tema sissetulekuks on töötutoetus. J. Z. on töövõimeline noor mees ja teatas 06.05.2008 istungil, et naaseb peagi tööle. O. Z. kasvatab poolte ühist alla kolmeaastast last, mistõttu on tal seaduslik õigus saada lahutatud abikaasalt elatist enda ülalpidamiseks
Asjaolu, et O. Z. täiendavalt töötab ja tema igakuine sissetulek on 5000 krooni pluss lisatasud, on tingitud asjaolust, et O. Z. kasvatab lisaks poolte ühisele lapsele veel kahte alaealist last. Asjaolu, et J. Z. maksab O. Z.le igakuist elatist 1800 krooni poolte ühise lapse D. Z. ülalpidamiseks, ei anna alust keelduda elatise väljamõistmiseks O. Z. ülalpidamiseks, kuni poolte ühise lapse kolmeaastaseks saamiseni. O. Z. hagi elatise saamiseks enda ülalpidamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades poolte varalist seisundit tuleb J.Z.lt välja mõista O. Z. kasuks igakuine elatusraha 2175 krooni O. Z. ülalpidamiseks alates 11.05.2007 kuni poeg D. Z. kolmeaastaseks saamiseni XX.XX.XXXX. Kohus jätkab menetlust lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused J. Z. palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada J.Z.lt O. Z. kasuks igakuise elatise väljamõistmise osas ja jätta uue otsusega O. Z. hagi rahuldamata. Apellant palus välja mõista 3
kohaselt on abikaasa kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui kohustatud abikaasa varaline seisund võimaldab ülalpidamist.
lg 1 kohaselt, kui abikaasa või lahutatud abikaasa ei täida
§-des 21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest.
p 2 kohaselt võib kohus abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustusest või piirata seda kohustust tähtajaga, kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel. Elatise abikaasa kasuks väljamõistmisel tuleb lähtuda abikaasa vajadusest, mis peab olema tõendatud. Vastustaja ei ole nõutava elatise summat tõendanud ega toonud esile, millest tema kulutused koosnevad. Kohus jättis apellandi väited tähelepanuta ning rahuldas nõude, mis on täies ulatuses põhjendamata. Vastus apellatsioonkaebusele O. Z. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Harju Maakohtu 20.
) § 21 kohaselt on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et kostja on töövõimeline isik, kelle puhul töötuna arvele võtmine ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Küll aga on see arvestatav asjaolu elatise suuruse kindlaksmääramisel. Maakohus on hageja nõude rahuldanud osaliselt ning on arvesse võtnud kostja varalist seisundit. Kolleegium nõustub maakohtu määratud elatusraha summaga 2175 krooni kuus. Oluline õiguslik küsimus on aga selles, mis ajani on hageja õigustatud nõudma enda kasuks elatist.
lg 2 kohaselt lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Maakohus tuvastas, et hageja töötab alates 03.12.2007, seega ei saada teda lugeda abivajavaks lapsehoolduspuhkusel olevaks isikuks, kellel puuduvad ülalpidamisvahendid. Hageja enda väidete kohaselt saab ta töötasu kuus üle 5000 krooni. Apellandi väide on põhjendatud, et vastustaja ei ole esitanud mingit kuluarvestust, millest ilmneks, et töötasust 5000 krooni ei jätku tema ülalpidamiseks. Samuti ei ilmne toimiku materjalidest asjaolu, et seonduvalt lapse eest hoolitsemisega töötaks hageja osalise tööajaga. Hageja teiste alaealiste laste suhtes puudub kostjal ülalpidamiskohustus. Arvestades eeltoodut, asub kolleegium seisukohale, et hageja on õigustatud
ja § 22 lg 2 järgi nõudma elatist kostjalt alates nõude esitamisest, so 11.05.2007 kuni 02.12.2007, so kuni hageja tööle asumiseni 03.12.2007. Seega kuulub maakohtu otsus osalisele tühistamisele. Menetluskulud on maakohus jätnud põhjendatult poolte endi kanda. Mare Merimaa Iko Nõmm Imbi Sidok 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.