Hageja lähtub hagiavalduses sellest, et Dkui kommentaaride avaldaja vastutab kahju tekitavate kommentaaride eest. Kostja leiab, et tema ei vastuta teiste isikute poolt internetiportaali lisatud kommentaaride eest. Seega peab kohus kaaluma vaidluse lahendamisel, kas kostja on kohane kostja, kas kommentaarid rikuvad hageja isiklikke õigusi (nn üldised isikuõigused), kas rikkumine on õigusvastane (
lg 1) ja kas hagejal on tekkinud mittevaraline kahju, millele tuleb reageerida hüvitise väljamõistmisega. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (
Kohus on seotud käesolevas vaidluses ette antud Ringkonnakohtu tõlgendusega materiaalõiguse normi kohaldamisel, mille kohaselt tuleb vaidlus lahendada
normide alusel ja sellele ei kohaldu IÜTS (infoühiskonna teenuste seadus).
järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tuvastamine üheselt kolmandate isikute poolt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud mittevaralisi halvemusi. Hageja on hagiavalduses ja kohtuistungitel (I köide tl 96-97, II köide 39) väitnud, et talle tekkis mittevaraline kahju, kommentaarid põhjustasid hagejale negatiivseid emotsioone (solvumist, pettumust), meeleolulangust, ärevust, töövõime langust, mille tulemusena jäi sõlmimata lepinguid. Arsti ja psühholoogi poole hageja ei pöördunud, kuid tal jäi ära kohtumisi, mis olid märkmikus kirjas. Sellised kommentaarid polnud kerged ei hagejale ega tema perele, lastele. Kui Delfis kutsuti üles hagejat ära tapma, siis ei saanud hageja magada mitu ööd. Hageja laps küsis, kas meie võime rahulikult käia või hakatakse meid ka kotti ajama, kuna hageja lapsed ja lapselapsed tajusid kommentaare ähvardusena. Nimetatud hageja väited on kohtu hinnangul usutavad. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-105-01 leidnud, et isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul silmas pidada, et moraalse kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa hageja kahju tekkimist käsitletud tähenduses tõendada ühegi tõendiga: tunnistaja ütluse, poole ja kolmanda isiku seletuse, dokumentaalse tõendi, asitõendi, paikvaatluse ning eksperdi ütlusega. Hageja heidab objektiivse teokoosseisu osas sisuliselt kostjale ette tegevusetust ehk seda, et kostja lasi kommentaatoritel avaldada hageja aud ja head nime teotavaid ja väärikust alandavaid avaldusi, neid eelnevalt kontrollimata või ilmumise järgselt kõrvaldamata. Eelpooltoodud põhjustel on asjakohatud kostja väited tahte puudumisest avalduste tegemisel ja avalduste kaitsest sõnumisaladusega. Tegevusetuse eest vastutusele võtmiseks on vajalik eeldus kostja kohustus tegutseda, mis võib tuleneva kas seadusest või ka üldisest käibekohustusest. Muuhulgas on selliseks üldiseks käibekohustuseks hea usu põhimõttega kooskõlas olev tegutsemine oma õiguste teostamisel (TsÜS § 138 lg 2). Hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud oma tegevusega kahjustada teisi isikuid. 8 Vaidlust ei ole selles, et kostja on loonud ning teinud avalikkusele kättesaadavaks võimaluse internetiportaali vahendusel avaldada oma internetileheküljel kommentaare. Vaidlust ei ole selles, et iga kostja internetiportaalis avaldatava artikli lõpus on nupp „lisa kommentaar” ning täidetavad lahtrid nime ja e-aadressi jaoks. Kasutajate isatud kommentaarid salvestuvad automaatselt pärast kommentaari sisestamist ilma kostja kontrolli ja tsensuurita. Vaidlust ei ole selles, et kostja on pannud Delfisse üles kasutajatele nähtava teksti, mille kohaselt ta võimaldab avaldada kommentaare, et avaldajaks on kommentaaride autor ning kommentaare ei toimetata; samuti et keelatud on kirjutada kommentaare, mis ei vasta heale tavale so, mis on teemavälised, teisi isiku nimel kirjutatud, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, õhutavad vaenu, kutsuvad üles ebaseaduslikule tegevusele vms ja et kostjal on õigus need kustutada. Kostja on loonud ka süsteemi, mille abil palutakse teatada halvast kommentaarist, mille järel see kõrvaldatakse. Kohtu hinnangul ei taga kostja poolt tarvitusele võetavad meetmed üldiste isikuõiguste piisavat kaitset ja ei võimalda väita, et kostja tegutseks oma tsiviilõiguste teostamisel hea usu põhimõttega kooskõlas. Erinevate riikide õigussüsteemides esineb erinevaid käsitlusi internetiportaali pidaja vastutusest kommentaaride avaldamise eest. Nii näiteks USA-s kehtib 1996.aastast Communication Decency Act, mille art 230 sätestab sõnaselgelt, et internetiportaal ei kanna vastutust teise isiku poolt sisestatud kommentaari eest. Samas kohtupraktikas on leitud, et portaali pidaja ei ole küll oma kasutajate kommentaaride eest vastutav, kuid peab need kaebuste korral kiiresti kõrvaldama (http://caselaw.lp.findlaw.com/scripts/ts_search.pl?title=47&sec=230). Eesti kohtupraktikas ei ole kujundatud nimetatud osas seisukohta, kuid meile lähedase õigussüsteemiga Saksamaa kohtupraktikas on varasemalt leitud, et portaalipidaja ei vastuta tegevusetuse eest kommentaaride modereerimisel, kui ta küsitava sisuga kommentaarid koheselt nende teadasaamisest kustutab (optimaalseks ajaks on seejuures kohtupraktikas peetud 24 tundi). Samuti leiti varasemas kohtupraktikas, et kuivõrd pole üldist portaalipidaja kontrollikohustust, tuleb kommentaarid kõrvaldada hiljemalt kaebuse esitamisel (kohtuotsused ja käsitlused on kättesaadavad arvutivõrgus järgmistel aadressidel: http://www.jurpc.de/rechtspr/20060098.htm http://www.heise.de/newsticker/Berufungsurteil-schraenkt-Forenhaftung-ein--/meldung/77116 http://www.spiegel.de/netzwelt/web/0,1518,490006,00.html http://www.heise.de/kiosk/archiv/ct/2007/16/156_Wann_Betreiber_Foren-_und_BlogBeitraege_sperren_sollten http://www.heise.de/kiosk/archiv/ct/2007/14/054_Forenhaftung,_Flickr). Viimastel aastatel on toimunud muutus portaalipidaja vastutuse sisustamisel. Meile lähedase õigussüsteemiga Saksamaal on Ülemkohus analoogses vaidluse lahendamisel internetiportaali kommentaarides ebakohaste väärtushinnangute avaldamise puhul leidnud, et portaalipidaja kannab vastutust nii anonüümsete kui solidaarvastutust avaldajana identifitseeritavate kommenteerijate avaldatu eest (BGH VI ZR 101/06, 27.03.2007, nn „Heise-Forenurteil” kättesaadav internetis:http://www.buskeismus.de/bgh/bgh_VIZR10106_forum.pdf ). Kohus on seisukohal, et kostjat tuleb käsitleda kommentaaride avaldajana. Nimetatut ei välista kostja enda seisukoht ja avaldatud teade Dkoduleheküljel, mille kohaselt kostja ei vastuta avaldatud kommentaaride sisu eest, samuti teiste väljaannete vastavasisulised avaldused võrgulehekülgedel (tl 53-55) ega erinevate ajakirjandusväljaannete ja Pressinõukogu vahel sõlmitud koostöökokkulepe (tl 66). Pressinõukogu käsitlus, et portaalides avaldatud lugejate kommentaarid ei kuulu ajakirjandusliku materjali hulka (tl 67), ei ole kohtule siduv ja kohus sellega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kostjat saab käsitleda kommentaari avaldajana ka sellisel juhul, kui anonüümseks jääda sooviva kommentaatori isik on hagejale teada. Seetõttu ei oma tähendust hageja poolt esitatud väide selle kohta, et kommentaatorite identiteeti ei ole võimalik tuvastada, samuti kostja vastupidised väited. Eelpooltoodud põhjustel ei analüüsi kohus kostja poolt esitatud vastavasisulisi kohtulahendeid (I köide, tl 56-65) ja hageja poolt esitatud 9 asja tundvate isikute arvamust (II köide, tl 17-21). Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb tõendatuks lugeda ka nende põhjuslik seos ilmunud kommentaaridega (
Kahju on õigusvastane, kui see on tekitatud isikliku õiguse rikkumisega (
Üldised isikuõigused ehk põhiõigused tulenevad PS §-s 10 sätestatud lahtisest kataloogist ja PS § 19 lg-s 1 sätestatust. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada, kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda (PS § 17 ja 18). Nimetatud põhiseaduse normid hõlmavad endas õiguse inimväärikusele. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastsuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (
Kohtu hinnangul on seadusandja teo liigi juures pidanud silmas isikuõiguste kaitse sfääre, aga samuti ka seda, kas tegemist on jätkuva või korduva isikuõigusi rikkuva teoga, samuti tuleb meediaväljaande puhul arvestada selle leviku ulatusega. Üldiste isikuõiguste rikkumine võib oma ulatuses olla erinev. Isikuõiguste sfääre võib jaotada individuaalsfääriks, privaatsfääriks ja intiimsfääriks. Üldiste isikuõiguste rikkumise individuaalsfäär hõlmab isiku enesemääramisõigust, so inimese isikliku omapära ehk identiteedi alahoidmist tema suhetes välismaailmaga, tema ühiskondlikus, majanduslikus ja tööalases tegevuses. Individuaalsfääri jäävad isiku võimed ja iseloomuomadused. Hageja poolt esiletoodud kommentaaridest tulenevalt saab teha järelduse, et kommentaarid viitavad korduvalt hageja isikuõiguste individuaalsfääri jäävatele isiku võimetele ja iseloomuomadustele nagu rahaahnus, omakasupüüdlikkus, kartmatus karistuste ees ehk ülbus, tühisus, mis on sõnastatud ebakohaste väärtushinnangutena. Au ja head nime kahjustatakse kommentaarides aga ka ähvardustega hageja elu suhtes, mis võivad olla mõeldud küll sarkastiliselt ja mille näol pole tegemist otsese füüsilise vägivallaga, kuid mille eesmärgiks on hageja au ja väärikustunde riivamine, tema alandamine ja teotamine. Kommentaarid riivavad ka hageja mainet, kuna kahjustavad hageja reputatsiooni avaliku arvamuse mõjutamise kaudu avalike hinnangutena meediakanali kaudu üldsusele laialt kättesaadaval viisil. Kohus on seisukohal, et meediaväljaande vastutus on eriti suur, kui väljendatakse arvamust isiku võimete ja iseloomuomaduste kohta. Kuigi PS § 45 kohaselt tsensuuri ei ole, pole väljendusvabadus piiramatu. Selle määr on kõige avaram avaliku (poliitilise) elu küsimustes ning kõige piiratum eraelu sfääris. Väljendusvabadusega kaasnevad ka kohustused ja vastutus, PS § 45 teine lause näeb ette võimaluse piirata väljendusvabaduse õigust teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Sellega kehtestab vaadeldava paragrahvi teine lause väljendusvabaduse riive põhiseaduslikud alused. Ühel eraisikul on põhiõiguse alusel õigus riigi kaitsele teise eraisiku poolt ähvardava ohu eest, kuid põhiõigused kehtivad ka otse eraisikute vahel. Ükski põhiõigus ei oma teiste ees eelist. Põhiõigustest tulenevad õigused ja kohustused (PS § 19 lg 2), mistõttu põhiõiguste kollisiooni puhul tuleb võrrelda vastuolus olevaid huvisid ja vaadata, kas nende vahel on võimalik leida tasakaalu. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (
Sekkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb kaaluda üheltpoolt kannatanu üldiste isikuõiguste (õigus inimväärikusele PS § 10, ) ja teiselt poolt meediaväljaande väljendusvabadust (PS § 45). Alles siis, kui tasakaalu erinevate põhiõiguste vahel ei leita, tuleb uurida rikkumise 10 raskust. Eesti on demokraatlik ja liberaalne riik, kus ei ole tsensuuri (PS § 45 lg 2), kuid see ei tähenda teatud enesetsensuuri ja väljaandetsensuuri mittevajalikkust lähtudes hea usu põhimõttest ning edastatava informatsiooni objektiivsuse nõudest. Oluliseks teguriks kasutatud väljendite ja antud hinnangute teotavuse hindamisel on kontekst ning väitluse aines, ulatus ja ühiskondlik tähendus, milles au ja head nime kahjustavad teod või hinnangud aset leidsid (Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Nilsen ja Johansen vs Norra, 25.09.1999; otsus Dalban vs Rumenia, 28.09.1999.a). Au teotamise korral on oluline, kas rikkuja annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majanduslikus või sotsiaalses küsimuses või rahuldab vajadust keelepeksu, odava meelelahutuse järele, peab silmas eranditult oma huvisid. Vaidlusalune kommenteerimist ajendanud artikkel „SLK lõhkus plaanitava jäätrassi” otsib kohtu hinnangul vastust küsimusele, miks jäätee lõhuti ja esitab selle suhtes ka argumenteeritud põhjendused (varasem madal veetase, laevaliinide vajalike laevadega varustamine), seega on artikkel tasakaalustatud, esitades asjaomaste isikute kaalutlused ja põhjendused. Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et hageja isiklikult on oma tegevusega andnud põhjust halvustava tähendusega hinnangute andmiseks ja üleskutseks omakohtule. Vaidlusalusest artiklist ajendatud kommentaarid peavad silmas kommenteerijate omakasu ja rahuldavad vajadust keelepeksu järele. Kommentaatorite väärtushinnangud on spekulatiivsed, need ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub vulgaarsustesse, teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse, tegemist pole enam teema üle diskuteerimisega, vaid lihtsalt alandatakse massimeedia vahendusel hagejat. Tegemist on õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega ja sooviga teist inimest alandada. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et hageja au teotamine ei olnud õigustatud, isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega. Kostja on käesoleval juhul püüdnud vähendada hagejale tekkivat kahju halvast kommentaarist teatamise võimalusega ja kommentaaride eemaldamisega, on rakendanud tehnilise lahenduse, mis välistab automaatselt teatud vulgaarsete sõnatüvede kasutamise, kutsub üles halvast kommentaarist teavitama. Sellega on kostja püüdnud tasakaalustada vastuolus olevaid põhiseaduslikke huvisid. Need katsed on jäänud kohtu hinnangul siiski ebapiisavateks ja kostja ei ole järginud käibes vajalikku hoolt kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks (
Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tal ei ole võimalik pärast kommentaaride ilmumist mõistliku aja jooksul neid tsenseerida, et eemaldada inimväärikust alandavad kommentaarid. Seega kostja ei ole esile toonud asjaolusid ja tõendanud, et ta ei ole süüdi (
Edasi tuleb vastata küsimusele, kas hagejal tekkinud mittevaraline kahju väärib rahalist hüvitamist. Lisaks hingelistele kannatustele tõi hageja välja kahanenud töövõime ja sõlmimata jäänud lepingud, kannatused seoses lähedastel tekkinud hirmuga oma elu pärast.
lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Seega lähtub nimetatud norm eeldusest, et hüvitise väljamõistmine on õigustatud, kui eelkõige kannatanu hingeline valu, aga ka rikkumise raskus seda õigustavad. Kohus leiab, et antud juhul õigustavad hüvitise määramist hageja poolt üleelatud ebameeldivused, kannatused, eelkõige aga stress seoses lähedaste poolt tajutud hirmuga hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Rikkumine oli raske, kuna kommentaaride sisu oli räige, need avaldati üleriigilise levikuga meediaväljaandes ja kommentaarid rippusid üleval 24.jaanuarist kuni 9.märtsini 2006.a. 11 Eelpooltoodud põhjustel tuleb hageja nõue kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldada. Kohtu hinnangul on õiglane ja kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määrasi arvestav mittevaralise kahju hüvitis 5’000.- krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Ele Liiv kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.