sätestatud määras alates 04.10.2008 kuni põhinõude (935 540 krooni) tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 911 604,85 krooni. Menetluskulude jaotus
) 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“ Poolte vahel on vaidlus, kas leping kehtib või mitte. 02.06.2008 on hageja saatnud kostjale teate liitumislepingu lõpetamise kohta, milles märgib, et lõpetab liitumislepingu kostja lepingu süülise rikkumise tõttu ja teeb ettepaneku tagastada tasutud ettemaks (t lk 16). Hageja on oma seisukohtades olnud ebajärjekindel – kirjalikes dokumentides on hageja seisukohal, et lepingust taganeti 02.06.2008 kirjaga, istungitel on hageja esindaja väitnud, et see kiri oli sooviavaldus lepingu lõpetamiseks, lepingust taganeti 11.07.2008 kirjaga (t lk 18); alternatiivselt on hageja välja pakkunud lepingust taganemise hagiavalduse esitamisega. Kuivõrd hageja on esitanud mitmeid seisukohti, siis kohus käsitleb neid alternatiivsete seisukohtadena – hageja ei ole loobunud oma väitest, et ta taganes 02.06.2008 kirjaga lepingust, mistõttu tuleb kohtul ka seda väidet analüüsida. Kostja on leidnud, et lepingust taganeda pole hagejal õigust ning samuti ei ole lepingust taganemise tahteavaldus ega selle tegemise aeg kostjale selge. Vastavalt võlaõigusseaduse (
) § 117 „kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, 2 eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda kavatsev pool peab teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Tagatise või kinnituse saamiseni võib taganeda kavatsev lepingupool keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib kavatsusest teatanud lepingupool lepingust taganeda. Lepingust taganemise kavatsusest ei pea teisele lepingupoolele teatama, kui teine lepingupool on teatanud, et ta oma kohustust ei täida.“ 02.06.2008 kirjas teatab hageja, et lõpetab liitumislepingu. Selleks ajaks ei olnud kohustus sissenõutavaks muutunud ning kohalduvad
sätted.
Tegemist on absoluutse eeldusega, millest erandiks on vaid
Seda kostja teatanud ei ole. Kui aga üks lepingupool ei ole taganemisest eelnevalt teavitanud, ei ole täidetud taganemise üks eeldus ning taganemist ei saa lugeda toimunuks. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei saanud 02.06.2008 kirjaga lepingust taganeda. Samas oli hageja soov lepingut ühepoolselt lõpetada kostjale mõistlikult arusaadav ning seda võib kohtu hinnangul vaadelda lepingust taganemise teatena
Kostja vastas hageja 02.06.2008 kirjale 27.06.2008 kirjaga (t lk 17), milles selgitab kohustuse täitmise venimisega seotud asjaolusid ning leiab, et rikkumine on vabandatav. 11.07.2008 kirjas hageja kostja seisukohaga ei nõustu ning jääb oma arvamuse juurde, et lepingu rikkumine oli süüline tegevus ja teatab, et pöördub võla sissenõudmiseks inkassofirmasse või kohtusse. Järgnevalt tõusetub küsimus, kas hageja taganes 11.07.2008 kirjaga lepingust. Esmalt tuleb lahendada küsimus, kas hageja tahteavaldus oli piisavalt selge ja teiseks, kas hagejal oli taganemiseks õiguslik alus. 11.07.2008 kirjas ei märgi hageja otsesõnu midagi lepingust taganemise kohta, vaid jääb oma arvamuse juurde, et lepingu rikkumine oli kostja süüline tegevus ja teatab, et pöördub võla sissenõudmiseks inkassofirmasse või kohtusse. Kohus leiab, et lepingust taganemiseks piisab sellest, et lepingupoole tahe lepingut ühepoolselt lõpetada oleks teisele lepingupoolele arusaadav.
lg 1 ei sätesta taganemisavaldusele vorminõudeid, samuti ei pea kirjas olema taganemise põhjus. Kohus leiab, et hageja tahe lepingut ühepoolselt lõpetada pidi kostjale olema arusaadav. Kostjale pidi olema arusaadav hageja viide oma varasemale arvamusele, s.o 02.06.2008 kirjale, sest hageja 11.07.2008 kiri oli vastus kostja 27.06.2008 kirjale, mis omakorda oli vastus hageja 02.06.2008 kirjale. 02.06.2008 kirjas on selgesõnaliselt märgitud hageja soov leping lõpetada. Seetõttu leiab kohus, et hageja tahteavaldus leping ühepoolselt lõpetada pidi kostjale arusaadav olema. Järgmisena tuleb lahendada küsimus millisel õiguslikul alusel on hageja taganenud. 11.07.2008 oli kohustuse täitmise tähtaeg juba möödunud, mistõttu oli hagejal õigus taganeda
Vastavalt
lg 1 ja 2 p 2 lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja huvi lepingu täitmise suhtes seisnes järgnevas. Hageja sõlmis 10.12.2007 kruntide ostu-müügi eellepingu nr 3.3.97 D. K. Ltd-ga, mille kohaselt hageja müüs nimetatud isikule 3 krundid, mille suhtes kostja töid tegi. Ostja võttis endale kohustuse osta krundid pärast kommunikatsioonide ehitustööde aktide allakirjutamist. Kui need tingimused ei ole 25.06.2008 täidetud, kaotab leping kehtivuse (t lk 52-63). Kuivõrd kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust tähtaegselt, muutus kehtetuks hageja leping kolmanda isikuga ning põhjendatud on seetõttu hageja väide, et ta kaotas huvi kostjaga sõlmitud lepingu suhtes. Kohus leiab, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud jättes lepingujärgsed tööd tegemata.
Tähendust ei oma kostja väited oma kohustuste täitmata jätmise vabandatavusest, sest hageja võis nimetatud alusel lepingust taganeda sõltumata sellest. Tähendust ei oma ka kostja väide, et tal oli õigus kohustusi mitte täita, sest hageja ei tasunud 3 742 160 krooni 10 päeva pärast ehitusloa saamist, mis väljastati 08.07.2008 (t lk 33-35), kuna selle kohustuse täitmise ajaks oli hageja lepingust juba taganenud. Seetõttu ei analüüsi kohus kostja vastavaid vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja on 11.07.2008 lepingust taganenud
lg 2 p 2 alusel.
lg 2 ja 3 kohaselt „kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Taganemine ei mõjuta kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta, samuti muid lepingutingimusi lepingupoolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist.“ Vastavalt
lg 1 „lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. /…/“ Hageja on tasunud kostjale ettemaksu 935 540 krooni.
Kohus rahuldab selle nõude. Vaatamata lepingust taganemisele jäävad kehtima lepingutingimused kõrvalnõuete kohta. Lepingu p-s 4.2 on kokku lepitud leppetrahvis 0,07% liitumistasust (9 355 400 krooni) iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10% liitumistasust. Hageja soovib kostjalt
järgset intressi perioodi 21.01.2008-10.07.2008 eest summas 20 295,80 krooni (arvestusega 4% aastas e 0,011% päevas) ja alates 11.07.2008-03.10.2008 viivis
Hagi on esitatud kohtule 03.10.2008. Alates 04.10.2008 palub hageja kostjalt välja mõista viivis
Kostja hageja arvestustele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldab hageja nõude, kuid kohaldab viivistele lepingust tulenevat piirmäära 10% liitumistasust, s.o kostja kohustub viiviseid maksma kokku mitte rohkem kui 935 540 krooni. Väljamõistetavad viivised võivad küündida seega kuni (935 540 – 23 935,15) 911 604,85 krooni. Seega rahuldab kohus hagi. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.