Obsah (5)

§ 76§ 580§ 72§ 127§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-48529 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2009, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere

§ 76

lg-tele 1 ja 3 leidis kohus, et juhul, kui seltsinglane ei ole andnud oma panust, on seltsingul vastava kohustuse täitmata jätnud seltsinglase vastu nõude esitamise õigus. Seega on kohustus tekkinud J. T.a ja seltsingu vahel, mitte aga hageja ja kostja vahel.

§ 580

eesmärgist tuleneb, et igal üksikul seltsinglasel on seltsingu huvides nõudeõigus kohustust rikkunud seltsinglase vastu. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, kas tekkinud kohustus on täidetud, vaid selles, kas J. T.a ja kostja vahel tekkinud kohustus on nõuetekohaselt täidetud. Kohtuistungil on J. T. tunnistajana kinnitanud, et hagejal ehitustööde ajal pretensioone ei olnud ja et kostja ei parkinud sõidukeid hageja kinnistul. Kuna seltsingu volitatud esindajaks seltsingulepingu p 4.3 kohaselt oli J. T., siis sellest lähtuvalt asus kohus seisukohale, et töövõtulepingu pooleks oli seltsing ja teiseks pooleks kostja. Seltsinglased, kes nõuavad kohustust rikkunud seltsinglaselt kohustuse täitmist, on rikkunud seltsinglase suhtes võlausaldajad (

§ 72

). Kuna hageja ei olnud kostjaga sõlminud lepingut, siis ei ole poolte vahel lepingut, mida hageja väidete kohaselt kostja oleks rikkunud veetrassi ehitustööde teostamisel. Kuna töövõtulepingut hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud, siis ei ole vaja anda hinnangut töövõtulepingu täitmisele kostja poolt. Hageja on taotlenud kahju hüvitamist

§ 127

alusel, kuid üksnes selle paragrahvi alusel ei saa otsustada, kas kahju hüvitamise nõue on üldse tekkinud. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel on tal kahju tekkinud ja seepärast kohus ei anna hinnangut kahju olemasolule ja selle suurusele. Hageja õiguste rikkumine ja kostja vastutus hageja ees

§ 105

alusel ei ole tuvastatud, mistõttu ei saa kohus käsitleda õiguskaitsevahendite kohaldamist ja kostja vastutust. Kohus asus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole nõuet esitanud seltsingulepingu alusel ja samuti ei ole hageja esitanud nõuet teiste seltsinglaste, nagu näiteks J. T.a kui kohustust rikkunud seltsinglase, vastu kohustuse täitmiseks, juhul kui eelnimetatud seltsinglane oleks kohustust rikkunud (

§ 72

). Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hagejale on kahju tekkinud ajaperioodil, kui kostja teostas veetrassi ehituse töid XXXXXXXXX ja XXXXXX teel ega ka kahjunõude suurust. Kostja väidetel ei olnud tema kahju tekitaja, kuna kahju tekkimise hetkel, s.o ajaperioodil, kui kostja teostas veetrassi ehituse töid XXXXXXXXX ja XXXXXX teel, teostas seal piirkonnas töid ka veel kolm äriühingut. Nimetatud kostja väited on paljasõnalised ja tõendeid ta selles osas esitanud ei ole. Ka ei osanud kostja kohtuistungil nimetada neid äriühinguid, kes seal töid oleksid teostanud. Tunnistaja J. T.a ütlustest selgus, et töid kopaga võidi teostada ka XXXXXXXXX X naaberkrundil XXXXXXXXX XXX XX. See väide ei ole tõene, sest XXXXXXXXX XXX XX krundil teostati lammutustöid alates aprilli lõpust 2007, s.o peale veetrassi ehitustööde lõpetamist 15.02.

1. Samuti teatas J. T. varasema jutuajamise käigus, et hagejale kuuluva kinnistu rikkus tööde teostamise käigus kostja. Maakohus on jätnud arvestamata hea usu põhimõtte, millest tuleneb kõrvalkohustusena kaitsekohustus - mitte tekitada võlasuhtes oma kohustuse täitmisel teisele poolele kahju. Kaitsekohustuse täitmist ei saa teine pool kohustuse olemuse tõttu nõuda, kuid selle kohustuse rikkumise korral on tal õigus nõuda kahju hüvitamist. Vaatamata täitmisnõude puudumisele on 3 kaitsekohustuse puhul tegemist juriidilise kohustusega ja kohustatud isik peab seda täitma. Hageja palub asja juurde võtta foto XXXXXXXXX XXX XX hoone olemasolu kohta ja kopa (millega alustati lammutustöid XXXXXXXXX XXX XX krundil aprilli lõpus 2007) tehnilise passi nr 3617TA, välja antud 21.03.
2. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning asi saata kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, tuginedes asjaolule, et kostja, teostades XXXXXXXXX XXXXXXXXX XXXl vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitustöid, kahjustas hageja kinnistut. Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnistul traktori jäljed, mis viitavad kas siis mehhanismide parkimisele tema krundil või sealt üle sõitmisele. Kostja, käsitledes hageja nõuet töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudena, vaidles hagile vastu, väites, et teostas ehitustöid kooskõlas lepingutingimustega ning et töö üleandmisel – vastuvõtmisel ei olnud mingeid pretensioone tööde osas. Hageja ei vaidlustanud J. T.a ja kostja vahelisest töövõtulepingust tuleneva kohustuse nõuetekohast täitmist. Kohus, konstateerides, et hageja ei ole sõlminud kostjaga lepingut, mida kostja oleks saanud rikkuda, jõudis järeldusele, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel on tal kahju tekkinud, mistõttu ei saa ka hinnata kahju suurust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Lepingu puudumisest ei saa teha järeldust kahju puudumise kohta. Hageja nõude aluseks esitatud (hagi põhjendavad) asjaolud viitavad lepinguvälisele kahju tekitamisele. Kuigi hageja ise ei ole hagiavalduses ega menetluse käigus selgelt väljendanud, millistele õigusnormidele tema nõue tugineb, tuli kohtul vaidluse lahendamiseks määratleda hageja nõude olemus, milleta ei olnud võimalik nõuet õiguslikult kvalifitseerida. TsMS § 392 lg 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks jne. Need eelmenetluse ülesanded on jäänud antud juhul täitmata. Pealgi võib kohus TsMS § 392 lg 3 kohaselt eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Kuna eeltoodud rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, tuleb asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kuivõrd nõude materiaalõigusliku aluse väljaselgitamata jätmise tõttu jäid analüüsimata kahjuhüvitisnõude eeldused, ei ole ringkonnakohtul võimalik teha uut otsust. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid, mida esimese astme kohus tuvastanud ega hinnanud pole. Kassatsioonimenetluse eripärast tulenevalt ei ole selles menetluses võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas kohtuotsust vaidlustada. Kohtuotsuse tühistamisel menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut apellatsioonkaebuse sisu puudutavatele väidetele. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendite osas võtab seisukoha esimese astme kohus. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. 4 Ü. Jänes R. Allikvere K. Paal 5