KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-233

) § 124 lg-te 1 ja 3 ning § 131 lg 3 alusel ja lähtudes Lääne Maakohtu 11.09.1996 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-57/96. Käskkirja kohaselt karistati Lääne Maakohtu 11.09.1996 otsusega O. Tšarnetskit kriminaalkorras tahtlikult toime pandud kuriteo eest, mistõttu toimus tema teenistusse võtmine eeskirju rikkudes. Käskkirjas nähti ette O. Tšarnetskile kasutamata jäänud puhkuse hüvitise maksmine 10,3 päeva eest ning kolme kuu ametipalga suuruse hüvitise maksmine teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise eest tulenevalt

§ 131lg-st 3.

1. O. Tšarnetski esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks ning kaebaja tööle ennistamiseks ja töölt sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Karistusregistri kohaselt on Lääne Maakohtu 11.09.1996 otsus jõustunud 23.09.
2. Nimetatud otsusega mõisteti kaebajale tingimisi 2 aastat vabadusekaotust üheaastase katseajaga. Katseaja algust arvestati alates 11.09.
3. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 25 lg 1 p 5 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud 3 aastat. KarRS § 31 lg 1 kohaselt omavad karistusregistri andmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni KarRS §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. Avaliku teenistuse seaduse (

) § 124 lg 2 kohaselt ei vabastata ametnikku, kui vabastamist tingiv asjaolu on ära langenud. Antud juhul vabastati kaebaja ametist 7 aastat pärast karistusandmete kustutamist karistusregistrist. Seetõttu on tema ametist vabastamine õigusvastane. Pealgi ei küsitud kaebajalt teenistusse vormistamisel tema karistatuse kohta, nimetatud asjaolude kontrollimise kohustus lasus vastustajal. Tulenevalt KarRS § 22 lg-st 1 ei kuulu vastustaja nende hulka, kellel on õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid. 4. Murru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 24.05.1994 määruse nr 186 Täitevametnike teenistusmäärustiku p 7 kohaselt ei võeta täitevteenistusse isikuid, kes on karistatud tahtlike kuritegude eest või on kandnud vabadusekaotust ettevaatamatute kuritegude eest (olenemata karistuse kustumisest). Vangistusseaduse (VangS) § 114 p 2 kohaselt on keelatud võtta vanglaametniku ettevalmistusteenistusse ja nimetada vanglaametniku ametikohale isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Lääne Maakohtu 11.09.1996 otsusega karistati kaebajat kriminaalkorras tahtlikult toime pandud kuriteo eest, mistõttu võeti ta teenistusse eeskirju rikkudes. 2) Teenistusse võtmisel on kaebaja andnud allkirja, et temale on teada seadusandluse nõuded täitevtegevusest EV vanglaasutuses ja vanglaasutuse sisekorraeeskirjade nõuded vanglaasutuse töötajate ja kinnipeetavate omavaheliste suhete osas, seega pidi ta olema teadlik ka teenistusse võtmise nõuetest. 3) VangS § 114 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et see tähendab lisaks kehtivale karistatusele karistusregistri mõistes ka seda, kas isikut on üldse kunagi kuriteo toimepanemise eest karistatud. Kõrgendatud ootused vanglateenistuses olevate ametnike võimele käituda õiguskuulekalt on põhjendatud vanglas julgeoleku tagamise seisukohalt. Sellise tingimuse kehtestamine peab vältima olukorda, kus kinnipeetavad, saades teada, et ametnikku on kunagi kuriteo toimepanemise eest karistatud, võivad kasutada seda teavet manipuleerimiseks, mis omakorda võib viia korruptiivsete tegude toimepanemiseni. Kuna jõustunud kohtulahenditele on võimalik juurde pääseda, siis on tõenäoline sellise informatsiooni levimine. Seadus välistab ühemõtteliselt kuri2

§ 124lg 1 alusel on õiguspärane.

4) Ametniku teenistusse võtmisel teostab vajalikku kontrolli ametiasutus. Kaebaja karistusandmeid kontrollinud ametniku lohakus või tähelepanematus andmete kontrollimisel ei muuda kaebajale määratud karistust olematuks. Ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise korral on seadusandja näinud ette hüvitise (

§ 131lg 3).

Seega on seadusandja pidanud vajalikuks ametiasutuse poolt teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise puhul hüvitada võimalik kahju, kuid see ei mõjuta asjaolu, et ametnik on teenistusse võetud alusetult ning ta tuleb vabastada. 5. Tallinna Halduskohtu 22.02.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Kaebajalt teenistusse võtmisel varasema karistatuse kohta mitte küsimine ei välista tema ametist vabastamist

§ 124lg 1 alusel.

Kaebaja on teenistusse võtmisel andnud kirjaliku kinnituse, et talle on teada seadusandluse nõuded täitevtegevusest EV vanglateenistuses ja vanglaasutuse sisekorraeeskirjade nõuded vanglaasutuse töötajate ja kinnipeetavate omavaheliste suhete osas. 2)

§ 124

lg 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest, kui tema ametisse nimetamisel või valimisel oli rikutud teenistusse võtmise eeskirju.

§ 16

p 1 sätestas ka kaebaja teenistusse võtmise ajal, et teenistusse ei või võtta isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

§ 17

lg-te 1 ja 2 kohaselt kehtestatakse teenistusse võtmise teistsugused ja täiendavad nõuded seadusega või seaduse alusel. TMS § 14 lg 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 24.05.1994 määrus nr 186 Täitevametnike teenistusmäärustiku p 7 sätestas, et täitevteenistusse ei võeta isikuid, kes on karistatud tahtlike kuritegude eest või on kandnud vabadusekaotust ettevaatamatute kuritegude eest, seega olenemata karistatuse kustumisest. Nimetatu oli kitsendavaks tingimuseks

§ 16

p-le 1, sätestades, et teenistusse võtmist välistab ka see, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest ja see karistus on kustunud. Seega on üheselt selge, et kaebaja suhtes kehtis tema ametisse nimetamise ajal täitevametnikuna ametisse asumist välistav asjaolu: määratud kriminaalkaristus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Jõustruktuuride ametnike suhtes kehtivad neile teenistusse võtmise sobivuse hindamiseks

-s sätestatutest rangemad nõuded. Kuivõrd vanglaametnikud puutuvad igapäevatöös kokku kinnipeetavatega, oleks ebasobiv, kui vangivalvur on ise kriminaalse taustaga. See suurendaks tema korruptsioonile kalduvust või vähendaks valvuri autoriteeti kinnipeetavate silmis. 3) Samuti ei välista kaebaja ametist vabastamist asjaolu, et haldusorgan ei selgitanud ise välja kaebajale määratud kriminaalkaristuse olemasolu. Sellisel juhul makstakse ametnikule teenistusest vabastamisel

§ 131lg 3 alusel hüvitusena 3 kuu ametipalk.

Hüvitis on kaebajale välja makstud. Ebaproportsionaalne oleks sellise eksimuse tagajärjena lugeda kaebaja täitevametnikule esitatud nõuetele vastavaks ja õigustatuks ametisse jääma. 4) Karistuse kustumine ametist vabastamise hetkeks ei välista kaebaja ametist vabastamist. Täitevametnikuna teenistusse võtmine on välistatud juhul, kui isikule on kasvõi korra elus määratud karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja seda olenemata asjaolust, kas see karistus on kustunud. Kaebaja ametist vabastamist tingiv asjaolu ei ole ära langenud (

§ 124lg 2).

Ka kaebaja ametist vabastamise hetkel kehtisid vanglaametnikele muude avalike teenistujatega võrreldes rangemad teenistusse võtmise eeldused. 01.12.2000 jõustunud VangS § 114 p 2 kohaselt on keelatud võtta vanglaametniku ettevalmistusteenistusse ja vanglaametniku ameti3

§ 124

lg 1 alusel välistab

§ 124

lg 2, sest vabastamist tingiv asjaolu on ära langenud – kaebaja karistatus oli teenistusest vabastamise ajaks kustunud ning lisaks pole süüteod, mille eest kaebajat

1. aastal karistati, enam kriminaalkorras karistatavad. Halduskohus on oma seisukohta põhjendanud viitega VangS § 114 p-le 2, mis keelab vanglaametniku ametikohale nimetada isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, leides, et sätte kohaselt välistab teenistusse võtmise ka kustunud kriminaalkaristuse olemasolu.
2. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu ja vastustaja poolt VangS § 114 p-le 2 antud tõlgendusega. VangS § 114 p 2 kohaselt on keelatud vanglaametniku ettevalmistusteenistusse võtta ja vanglaametniku ametikohale ametisse nimetada isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Grammatilise tõlgendamise meetodit kasutades ei saa vastustaja ja halduskohtu tõlgendust valeks pidada, sest välistatud pole, et seadusandja pidas sõna „karistatud“ kasutades silmas karistamise fakti kui sellist ega eristanud kustunud ja kustumata karistusi. Samas ei saa VangS-st tõlgendada teistest seadustest isoleeritult. Arvestada tuleb ka karistusregistri seadusega.
3. KarRS § 31 lg 1 kohaselt omavad karistusregistri andmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni käesoleva seaduse §-des 25–28 sätestatud tähtaegadel ning neist lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Sama paragrahvi lõiked 2 ja 3 näevad ette, et peale andmete registrist kustutamist karistusregistri arhiivi kantud andmed omavad õiguslikku tähendust sama seaduse § 22 lõike 1 punktides 21- 23 näidatud juhtudel. Vanglaametniku teenistusse võtmist viidatud § 22 lõike 1 punktides 21- 23 ei nimetata. Lisaks ei kuulu vastustaja KarRS § 22 lg-st 1 tulenevalt nende hulka, kellel on õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid. Samas KarRS § 17 lg 1 p 11 kohaselt on karistusregistrist õigus saada 4

§ 124lg 2 kohaselt ei vabastata ametnikku, kui vabastamist tingiv asjaolu on ära langenud. Kar

RS § 25 lg 1 p 5 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud 3 aastat. Käesoleval juhul vabastati kaebaja ametist 7 aastat pärast karistusandmete kustutamist karistusregistrist. Seetõttu on tema ametist vabastamine õigusvastane. Kuna kaebaja ametist vabastamine on eelnimetatud põhjusel õigusvastane, ei kontrolli ringkonnakohus enam, kas vabastamise õigusvastasuse tooks kaasa ka asjaolu, et kaebaja poolt toimepandud tegu on dekriminaliseeritud. 13. Kuna käskkiri nr 103t-d on õigusvastane

§ 124

lg 2 ja Vang S § 114 p 2 ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise tõttu, tuleb käskkiri tühistada. Kaebaja on nõudnud teenistusse ennistamist ega ole oma nõudest taganenud.

§ 160lg 4 alusel tuleb kaebaja seetõttu teenistusse ennistada.

HKMS § 99 lg 1 p 2 kohaselt täidetakse otsus ametniku teenistusse ennistamises viivitamata, mis tähendab, et kaebaja peab asuma teenistusse järgmisel päeval peale käesoleva otsuse kättesaamist. 14.

§ 135

lg 1 näeb ette, et ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kohtule pole esitatud selliseid lähteandmeid, mille põhjal saaks kaebajale väljamõistmisele kuuluva summa täpselt välja arvutada. Seetõttu teeb ringkonnakohus HKMS § 26 lg 3 alusel Murru Vanglale ettekirjutuse kaebajale teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu välja arvutamiseks ja maksmiseks.

§ 81

lg 1 kohaselt nimetatakse palgaks ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Seega tuleb kaebajale teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljaarvutamisel võtta arvesse lisaks astmepalgale ka selle diferentseering ning seaduses ettenähtud lisatasud (lisatasu teenistusaastate eest). Riigikohus on oma määruses haldusasjas nr 3-3-1-41-99 täpsustanud, et teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise otsustamisel tuleb nimetatud tasu hulgast maha arvata hüvitis, mida ebaseadusliku vabastamise tõttu maksti seaduse või muu üldakti alusel. Kuna kaebaja teenistusest vabastamine tunnistati seadusevastaseks ja ta ennistati teenistusse, ei ole tal enam õigust hüvitisele kasutamata jäänud puhkuse eest, mistõttu tuleb selle eest kaebajale väljamakstud hüvitis teenistusest sunnitult puudutud aja eest arvestatud tasust maha arvata. Samuti tuleb tasust, mis kaebaja oleks saanud teenistusest puudutud ajavahemiku jooksul teenistuses olles, maha arvata teenistusest vabastamisel

§ 131lg 3 alusel makstud hüvitis kolme kuu ametipalga ulatuses.

15. Menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente pole menetlusosalised esitanud, mistõttu jäävad kulud nende endi kanda (HKMS § 93 lg 1). Kohtunikud Silvia Truman Kaire Pikamäe Viive Ligi 5