← Eesti

3-07-1196/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-1196 Haldusasi Kastani Investeeringud OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15. veebruari 2007. a maksuotsuse nr 12-5/85 osalise tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. jaanuari 2008. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kastani Investeeringud OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Kastani Investeeringud OÜ, esindaja Tõnu Kastan Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Uku Tampere RESOLUTSIOON Jätta Kastani Investeeringud OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. jaanuari 2008. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 15.02.2007 maksuotsusega nr 12-5/85 määrati kaebuse esitajale tasumiseks käibemaksu summas 472 965 krooni, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja erisoodustustelt kokku summas 955 391 krooni ning sotsiaalmaksu erisoodustustelt summas 16 532 krooni. OÜ Kastani Investeeringud esitas maksuotsusele vaide. MTA 07.05.2007 vaideotsusega nr 6-1/96-2 jäeti OÜ Kastani Investeeringud vaie rahuldamata ning maksuotsus jõusse. MTA asus seisukohale, et Xxxxxxx kinnistu xx arendamine ei olnud seotud OÜ Kastani Investeeringud ettevõtlusega ning tehingud OÜ HansaStyle ja OÜ Kastani Investeeringud vahel reaalselt ei toimunud. OÜ Da Vinci Gourmet, kellele eel- 3-07-1196 toodud tehingute alusel mööblit ja sisustuskontseptsiooni väidetavalt müüdi, on kajastanud enda sisendkäibemaksu arvestuses ostuarveid samade teenuste ja kaupade kohta otse OÜ-lt HansaStyle. 2. OÜ Kastani Investeeringud kaebuses taotleti maksuotsuse tühistamist osas, millega määrati tasumiseks käibe- ja tulumaksu seonduvalt tehingutega Xxxxxxx xx kinnistu arendamiseks ning tehingutega OÜ-ga HansaStyle. Kaebuse põhjendused olid järgmised:

  1. a)kaebuse esitaja ei nõustu PMTK seisukohaga, mille kohaselt kaebuse esitaja tehtud kulutused ehitusobjektile aadressiga Xxxxxxx xx, Xxxx xxxx, Xxxxx xxxx ei ole kaebuse esitaja ettevõtlusega seotud. Kaebuse esitaja on kantud äriregistrisse 26.05.2004 ning tema tegevusalaks on mh kinnisvaraarendus. T. K. kanti 06.07.2004 kinnistu (registreerimisnumbriga XXXXXXX, nimega „XXXXXXX-XX“ ning sihtotstarbega elamumaa; edaspidi XXXXXXX kinnistu) omanikuna kinnistusraamatusse. T. K. ja kaebuse esitaja vahel sõlmiti Tallinnas 01.12.2004 arendusleping (XXXXXXX arendusleping). XXXXXXX arenduslepingu punkti 3.1 kohaselt leppisid T. K. ja kaebuse esitaja kokku, et viimane teostab kõik vajaliku, et ehitada XXXXXXX kinnistule elumaja ning teostada nimetatud pinna müügi. XXXXXXX arenduslepingu p. 4.1 kohaselt on pooled kokku leppinud kaebuse esitaja teenustasus, mille kohta kaebuse esitaja esitab arved, millele lisandub ka käibemaks;
  2. b)kaebuse esitaja tegi algust kinnistu arendamisega 2004. aasta lõpus ning tellis sinna ka valve (Falck Eesti AS). T. K. asus XXXXXXX kinnistule ehitatud elamut selle säilimise ja valvamise eesmärgil kui ka eluasemena kasutama alates 2006. aasta veebruarist. T. K. ja OÜ Askorek sõlmisid 18.09.2006 eellepingu, millega kohustati sõlmima tulevikus viimase kasuks kinnistu müügileping. Vastavalt eellepingu punktile 5.1 leppisid pooled kokku, et sõlmivad võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu kinnistu üleandmiseks 1 kalendrikuu jooksul arvates päevast, kui XXXXXXX kinnistule püstitatud ehitisele on väljastatud kasutusluba ning tingimusel, et ostja on müüjale täielikult tasunud kogu lepingu eseme ostuhinna või selle hoiustanud või taganud. Kirjeldatud eelleping tõendab, et T. K. soovis XXXXXXX kinnistut võõrandada ning on teinud jõupingutusi, et tagada temale kuuluva XXXXXXX kinnistu arendamise eest kaebuse esitajale kasumi teenimine. Kaebaja on tasunud OÜ-le Nõmmemaja arenduse eest 1 154 765,55 krooni ja teinud kulutusi seoses Xxxxxxx xx ehitusobjektiga 624 455,13 krooni, kokku 1 779 220,68 krooni, ning sisustanud iseseisvalt XXXXXXX kinnistut 202 075,34 krooni eest. Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2005 otsuse nr 3-3-1-20-5 p-st 22 saab järeldada, et kaebuse esitaja ettevõtlus võib seisneda oma osanikule kuuluva kinnistu arendamises. Asjaolud, et T. K. on võtnud endale eluasemelaenu temale kuuluvale XXXXXXX kinnistule, et sinna tellitakse ajakirju ning naabrid väidavad, et majas elab perekond, ei välista, et kaebuse esitaja ettevõtlus ei võiks seisneda T. K.le kuuluva XXXXXXX kinnistu arendamises;
  3. c)käesoleva hetkeni ei ole XXXXXXX kinnistule püstitatud hoonetele kasutusluba väljastatud ja sellepärast eellepingus kirjeldatud müügitehingut T. K. ja OÜ Askorek vahel ei toimunud. OÜ-ga Nõmmemaja peetud kohtuvaidluse tõttu ning seoses kohtuliku hüpoteegiga OÜ Nõmmemaja kasuks oli Xxxxxxx xx kinnistu võõrandamine 2005. aasta lõpust kuni 2007. aasta alguseni objektiivsetel põhjustel raskendatud. T. K. võõrandas 15.03.2007 XXXXXXX kinnistu 3,5 miljoni krooni (turuhinna) eest OÜ-le Aires Liising. Kaebuse esitaja esitas vaidemenetluses 16.03.2007 sõlmitud arenduslepingu lõpetamise kokkuleppe, millega loetakse XXXXXXX arendusleping lõppenuks pärast T. K. arenduse eest tasumist ning sisustus- jmt kulutuste kaebuse esitajale hüvitamist. Käesolevaga on kaebuse esitaja esitanud T. K.le arenduse eest arve 16.03.2007 nr-ga 247 ning sisustuskulutuste hüvitamiseks 18.03.2007 arve nr-ga 248. Seega võlgnes T. K. vastavalt temale esitatud arvetele kokku 2 208 075,34 Eesti krooni, mille tasumise korral pidi jõustuma arenduslepingu lõpetamise kokkulepe;
  4. d)arenduslepingu lõpetamise kokkuleppe punkti 2.1 kohaselt kohustus T. K. tasuma kaebuse esitajale arenduse eest 2 006 000 krooni ning on kohustatud tasuma sisustuse 2

(8)3-07-1196 eest 202 075,34 krooni. Järelikult on kaebuse esitaja pärast T. K. arve tasumist vastavalt sõlmitud XXXXXXX arenduslepingule teeninud kasumit ja maksuhalduri seisukoht, et kinnistu arendamisest mingit lisaväärtust ei tekkinud, on ebaõige. Kaebuse esitaja ja T. K. on nõudekirja ja tasaarvelduse avalduse alusel omavahelised varalised nõuded tasaarvestanud. T. K. tasus XXXXXXX arenduslepingust tulenevad arved ning lisaks kanti temale üle 1 480 606 krooni ning lisaks sai kaebuse esitaja OÜ-lt Aires Liising 234 393,93 krooni. Kuna laenukontol on eraldiseisev sihtotstarve kaebuse esitaja tegevuse rahastamisel, siis laenu tagasiarvestamine selle tehingu käigus toimus poolte kokkuleppel 200 000 krooni ulatuses;
  1. e)OÜ Da Vinci Gourmet juhatuse liige R. U. kinnitab, et tellis kaebuse esitajalt restorani mööbli, lauad, toolid, vajalikud serveerimiskapid ning kõik muu vajaliku terrassi jaoks. Tehingu toimumist tõendavad ka OÜ HansaStyle 15.02.2006 arve nr-ga 00004 ja OÜ HansaStyle juhatuse liikme seletus, samuti AS-le Unistar Invest esitatud arve ning AS Unistar Invest ja OÜ Da Vinci Gourmet vahel 01.02.2006 sõlmitud kapitalirendileping nrga 61. Asjaolu, et mööbli üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole pooltel esitada, ei saa olla maksustamise aluseks, kuna mööbli üleminek OÜ-le Da Vinci Gourmet on tõendatud maksumenetluses teiste tõenditega. 3. Tallinna Halduskohtu 17.01.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused:
  2. a)Kastani Investeeringud OÜ ning T. K. vahel sõlmitud arenduslepingu eesmärgiks ei olnud äriühingule tulu teenimine, vaid T. K.le käibemaksuvabalt eluaseme ehitamine, pannes sellega toime maksupettuse. Kaebuse esitaja arved T. K.le, mis kaebuse esitaja arvates tõendavad, et arenduslepingu sõlmimine oli kaebuse esitaja huvides, ei vasta arenduslepingu tingimustele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et arved oleksid tasutud. Samas on kaebuse esitaja esitanud kohtule vasturääkivaid andmeid arvete tasaarvestamise kohta. Käesolevas kohtuasjas on kaebuse esitaja väitnud ning esitanud kohtule tõendeid nii selle kohta, et arved on tasumata kui ka selle kohta, et kaebuse esitaja arved on osaliselt, 235 150 krooni ulatuses T. K. antud laenuga tasaarvestatud, ning lõpuks selgitanud, et kaebuse esitaja arved on täies ulatuses T. K. antud laenuga tasaarvestatud. Samuti on kaebuse esitaja kohtule erinevatel aegadel esitanud täiesti erineva sisuga Kastani Investeeringud OÜ tehingute konto väljavõtteid. Kui seisuga 22.11.2007 ning 05.12.2007 Kastani Investeeringud OÜ tehingute konto (Transactions by Account) väljavõtetelt 15.03.2007 kuupäeva kohta mingeid rahade liikumisi ega tasaarvestusi Kastani Investeeringud OÜ ja T. K. vahel ei nähtunud, siis 08.01.2008 teostatud tehingute konto väljavõttelt 15.03.2007 tehingute kohta nähtub, et nimetatud kuupäeval on toimunud kaebuse esitaja ja T. K. vahel vähemalt neli erinevat rahade liikumist või tasaarvestust. Kui asuda seisukohale, et 15.03.2007 seisuga pooltevahelised võlgnevused täielikult likvideeriti ning T. K. tasus täielikult arenduse eest, saab asuda ka seisukohale, et esialgses, 13.06.2007 kaebuses kohtule esitatud väide T. K. senisest võlgnevusest talle esitatud arvete eest, samuti 10.09.2007 kohtule esitatud 10.09.2007 nõudekiri ja tasaarvelduse avaldus ei vasta tõele;
  3. b)kaebuse esitaja ei ole suutnud kohtule adekvaatselt põhjendada, kas Kastani Investeeringud OÜ arved tasuti osaliselt või täielikult poolte nõuete tasaarvestuse kaudu, millal tasaarvestus toimus ning kui suured olid poolte nõuded teineteisele tasaarvestuse toimumise hetkel. Kohtuistungil ei osanud kaebuse esitaja mõistlikult põhjendada ka Kastani Investeeringud OÜ 08.01.2008 tehingute kontol kajastatud 3 000 000 krooni ning 500 000 krooni suuruseid makseid, mis tehti väidetavalt T. K.le. Puuduvad mõistlikud põhjendused selle kohta, milline oli kaebuse esitaja majanduslik huvi liisingulepingu sõlmimiseks ning kinnistu omandamiseks, kui kinnistu arenduslepingust saab järeldada, et kaebuse esitaja kinnistu arendamisest saadav tulu saab tekkida väljaarendatud kinnistu müügist kolmandale isikule saadavate rahade arvelt. Käesoleval juhul ehitas Kastani Investeeringud OÜ kinnistule elamu, sisustas selle, T. K. kui kinnistu omanik müüs kinnistu Aires Liising OÜ-le ning Kastani Investeeringud OÜ liisis kinnistu seejärel 1 750 000 krooni eest äriühingult Aires Liising OÜ. Kaebuse esitaja arved T. K.le on tasaarvestatud T. K.lt kaebu- 3
(8)3-07-1196 se esitajale aastate jooksul väidetavalt antud laenuga. Kuigi kohus nõudis kaebuse esitajalt 22.11.2007 kohtuistungil kõigi nõuete tasaarvestamist ning laenu andmist puudutavate dokumentide esitamist, oli kaebuse esitajal laenu andmise tõendamiseks kohtule esitada vaid tehingukonto väljavõtted, millest T. K. kohtuistungil antud selgituse kohaselt rahade faktiline liikumine ei nähtu;
  1. c)T. K.lt äriühingule antud laenu tasaarveldamisel kuludega, mida Kastani Investeeringud OÜ tegi Xxxxxxx xx kinnistu arendamiseks, Kastani Investeeringud OÜ majanduslik seis arendustehingu tulemusena ei paranenud ning mingit varalist kasu äriühing tehingust ei saanud, küll aga võitis tehingust T. K., kes ei pidanud tasuma Kastani Investeeringud OÜ-le esitatud arvetel näidatud käibemaksu. Arvestades asjaolu, et Kastani Investeeringud OÜ pidi tegema arendustegevuse käigus ka muid rahaliselt hinnatavaid toiminguid, mille eest arvet T. K.le ei esitatud, saab järeldada, et tehing oli kaebuse esitajale kahjulik;
  2. d)T. K. on kasutanud teadlikult Kastani Investeeringud OÜ-d isiklikuks otstarbeks elamu ehitamisest ning elamu sisustamisest tulenevate kulude vähendamiseks ning pooled arenduslepingut reaalselt täita ei kavatsenud. Sellele asjaolule viitavad järgmised asjaolud kogumis: 1) arved arendustegevuse käigus kantud kulude hüvitamiseks esitas kaebuse esitaja T. K.le alles pärast maksuotsuse koostamist; 2) arveid ei koostatud vastavuses arenduslepingu sätetega; 3) arvetelt tulenev käibemaks on endiselt riigieelarvesse tasumata; 4) arvete eest reaalselt ei tasutud, vaid toimus arvete tasaarvestamine täies ulatuses T. K.lt äriühingule antud laenuga, mille suuruse ning mille andmise kohta objektiivsed tõendid puuduvad; 5) kinnistu müüdi OÜ-le Aires Liising selleks, et ta saaks kinnistu liisingulepingu alusel liisida Kastani Investeeringud OÜ-le ning elamusse jäi endiselt elama T. K.; 6) seoses arvete vastastikuse tasaarvestamisega ei saanud Kastani Investeeringud OÜ tehingust mingit varalist kasu. Eeltoodud asjaolud ning tõendid kogumis on piisavad, et nõustuda maksuhalduri maksuotsuses Xxxxxxx xx kinnistu kulutuste osas esitatud järeldustega ning kohtul puudub alus maksuotsuse tühistamiseks;
  3. e)maksuhaldur tuvastas maksumenetluse käigus, et OÜ HansaStyle esitas OÜ-le Kastani Investeeringud arved mööblidetailide ja sisustuskontseptsiooni eest koos käibemaksuga. Maksuotsuse kohaselt oli tegemist organiseeritud arvete väljastamisega, eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu ning sellest tulenevalt hoiduda kõrvale käibemaksu tasumisest. Kaebuse esitaja väitel vahendas ta ostetud mööbli OÜ-le Da Vinci Gourmet. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule tehingute toimumise kinnituseks OÜ Da Vinci Gourmet juhatuse liikme R. U. 18.03.2007 avalduse, milles OÜ Da Vinci Gourmet kinnitab, et tellis OÜ-lt Kastani Investeeringud restorani terrassi mööbli lauad, toolid, vajalikud serveerimiskapid ning kõik muu vajaliku terrassi jaoks. Kaup osteti välja liisingulepingu alusel, mis sõlmiti OÜ Da Vinci Gourmet ja AS Unistar Invest vahel. AS Unistar Invest tasus kogu summa OÜ-le Kastani Investeeringud. Tehingu toimumist tõendab kaebuse esitaja selgituse kohaselt ka Kastani Investeeringud OÜ 30.01.2006 arve nr 88 AS-le Unistar Invest restorani mööbli valmistamise eest, summas 400 000 krooni. Unistar Invest AS kui liisinguandja ning OÜ Da Vinci Gourmet kui liisingusaaja vahel on 01.02.2006 sõlmitud kapitalirendileping nr 61, mille p 1.1 kohaselt ostis liisinguandja liisingusaaja huvides restorani ja baari mööbli summas 400 000 krooni koos käibemaksuga ning rentis seejärel ostetud vara liisingusaajale, andes vara tema valdusse ja kasutusse 35 kuuks. Kaebuse kohaselt tõendab tehingu toimumist ka OÜ HansaStyle 15.02.2006 arve nr 00004 Kastani Investeeringud OÜ-le, summas 247 800 krooni koos käibemaksuga, selgitusega „mööblidetailid ja sisustuskontseptsioon“. Vastustaja põhjendab kahtlusi maksupettuse toimumises eelkõige asjaoluga, et mööbel oli juba ostetud hoopis teistelt äriühingutelt, mistõttu OÜ Da Vinci Gourmet täiendavat mööblit ei vajanud; liisingleping sõlmiti hoopis laenu saamise eesmärgil; OÜ HansaStyle ei deklareerinud arveid maksuhaldurile õigeaegselt ning tehingutes osalesid tihedates ärialastes suhetes olevad isikud, mistõttu tegemist on maksupettusega;
  4. f)äriregistri väljavõttelt nähtub, et T. K. oli 23.02.2006 – 04.12.2006 OÜ HansaStyle juhatuse liige ning Kastani Investeeringud OÜ on alates 20.01.2006 äriühingu osanik. Kuni 4
(8)3-07-1196 20.01.2006 oli äriühingu juhatuse liige ja ainuosanik R. J.. R. J. ja T. K. on mõlemad OÜ Newleader Invest juhatuse liikmed ning kaasosanikud. R. J. on omakorda osanik ja juhatuse liige OÜ-s La Tres Amis, mille asutaja ja juhatuse liige on R. U., kes omab ühtlasi äriühingus osalust OÜ Da Vinci Group kaudu, mille asutajaks, juhatuse liikmeks ning osanikuks ta on. Samuti andis T. K. maksuhaldurile 15.01.2007 OÜ HansaStyle juhatuse liikmena selgitusi, millest nähtub, et ta on olnud teatud tehingutes ka OÜ Da Vinci Gourmet esindaja. Vastustest küsimustele 17 ja 18 nähtub, et T. K. tegi perioodil jaanuar kuni september 2006 OÜ-le Da Vinci Gourmet ning OÜ-le HansaStyle ka Kastani Investeeringud OÜ kaudu raamatupidamist. Seega on tehingus osalenud äriühingud, mille juhatuse liikmed on omavahel tihedates ärialastes suhetes. Seetõttu ei saa T. K. selgitused ega R. U. avaldus üksi tõendada tehingute toimumist;
  1. g)tehingute toimumist ei tõenda ka Kastani Investeeringud OÜ 30.01.2006 arve nr 88 summas 400 000 krooni AS-le Unistar Invest, selgitusega „restorani mööbli valmistamine“. Kastani Investeeringud OÜ arve ning OÜ HansaStyle arvete võrdlusest nähtub, et Kastani Investeeringud OÜ maksis OÜ-le HansaStyle mööblidetailide, sisustuskontseptsiooni ning transpordi eest peaaegu 3 korda rohkem, kui pidi eeltoodud kauba eest Kastani Investeeringud OÜ-le maksma AS Unistar. Seega oli tehing kaebuse esitajale majanduslikus mõttes selgelt kahjulik. Tehingute toimumise seab kahtluse alla ka asjaolu, et Kastani Investeeringud OÜ esitas AS-ile Unistar arve veel enne OÜ-lt HansaStyle talle 15.02.2006, 28.02.2006 ning 25.04.2006 arvete väljastamist. Ka juhul, kui Kastani Investeeringud OÜ müüs 30.01.2006 arve nr 88 alusel edasi talle OÜ-lt HansaStyle ainult 25.01.2006 arve alusel müüdud kaupa, ületas OÜ HansaStyle arve summa Kastani Investeeringud OÜ arve summat 237 200 krooniga. OÜ HansaStyle 15.02.2006 arve nr 00004 summas 247 800 krooni, mis kaebuse esitaja arvates tõendab tehingu toimumist, ei selgita kohtu arvates kuidagi seda, kuidas sai OÜ Kastani Investeeringud müüa 30.01.2006 arve alusel AS-le Unistar mööblit veel enne, kui OÜ HansaStyle oli kaebuse esitajale arve mööbli eest esitanud;
  2. h)OÜ Da Vinci Gourmet juhatuse liikme R. U. 21.11.2006 maksuhalduri küsimusele nr 17 antud vastusest nähtub, et Unistar Invest AS ning OÜ Da Vinci Gourmet vahel 01.02.2006 sõlmitud kapitalirendilepingu nr 61 p-s 1.1 kajastuv laenusumma 400 000 krooni läks OÜ Da Vinci Gourmet valdusse. R. U. vastab maksuhalduri küsimusele, mille ostuks kapitalirendileping sõlmiti, järgmiselt: „Tegelikult me kasutasime seda raha ehituse alustamiseks, restorani alustamiseks. See on nagu laen…“ Eeltoodust saab järeldada, et kuigi Kastani Investeeringud OÜ esitas Unistar Invest AS-le vastavas ulatuses arve restorani mööbli valmistamise eest, ei vasta müügiarve tegelikkusele ning kaupa arve alusel OÜ-le Da Vinci Gourmet üle ei antud. Kastani Investeeringud OÜ-le laekunud raha läks tagasi OÜ Da Vinci Gourmet kasutusse, kes kasutas raha muuks otstarbeks;
  3. i)08.01.2008 kohtuistungil palus kohus T. K.lt selgitust selle kohta, millises osas on Kastani Investeeringud OÜ vahendanud OÜ-le Da Vinci Gourmet mööblit, mis on jäädvustatud maksuhalduril OÜ Da Vinci Gourmet asukohas, Toscana Restoranis 17.05.2007 läbi viidud vaatluse käigus ning esitatud tõendina kohtule. T. K.i väitel tegi OÜ HansaStyle OÜ-le Da Vinci Gourmet serveerimiskapi. OÜ Rigor tegi selle näidisel teise kapi lisaks. Samuti tegi OÜ HansaStyle osa laudu ja toole restoranisaalis. Kaks lauda ja neli tooli sai taastatud. Ülejäänud tegi näidiste järgi OÜ Rigor. Osaliselt tehti ka terrass, mida piltidel näha ei ole;
  4. j)OÜ Rigor esindaja on vastustes maksuhalduri küsimustele selgitanud, et OÜ Rigor müüs OÜ-le Da Vinci Gourmet 15 lauda ja kaks veiniriiulit. 17.05.2007 vaatluse aruandest nähtub, et Toscana restorani vaatluse käigus tuvastaski maksuhaldur kokku 15 lauda. OÜ Rigor ning OÜ Da Vinci Gourmet vahel on sõlmitud ka 10.03.2006 töövõtuleping Itaalia restorani Toscana söögilaudade ja kahe veinikapi valmistamiseks. Kuivõrd kõik lauad on valmistatud ühtses stiilis, peab kohus vähetõenäoliseks, et need on tellitud korraga nii OÜ-lt Rigor kui ka OÜ-lt HansaStyle;
  5. k)T. K. väidet, et OÜ HansaStyle tegi osa toole või taastas neid ning nende näidiste järgi tegi ülejäänud OÜ Rigor, ei saa pidada usutavaks juba seetõttu, et puuduvad tõendid, millest nähtuks, et OÜ Rigor oleks restoranitoolid valmistanud ning vastupidist ei 5
(8)3-07-1196 ole väitnud ka OÜ Rigor esindaja. Küll aga on tuntud toolitootja Entramo AS (AGM Sisustus) esitanud OÜ-le Da Vinci Gourmet arve 56 kohvikutooli eest kogusummas 30 800 krooni. Vaatluse piltidelt nähtuvad toolid, mida saab tänu toolide ühesugusele välimusele ning suurele arvule ilmselt pidada Entramo AS poolt valmistatuks. Kuna toolid valmisid 15.03.2006 arve alusel, ei saa pidada usutavaks ka seda, et OÜ HansaStyle oleks pidanud neid 2006. aasta jaanuaris, veebruaris või aprillis taastama;
  1. l)vaatluse ajal tuvastati kaks terrassi, millest tehti ka pildid. Arved terrassi piirete ning ehituse eest on esitanud AS Frens. Kohus ei pea tõenäoliseks, et OÜ Da Vinci Gourmet tellis kahe ühesuguse disainiga terrassi ehituse samaaegselt nii AS-lt Frens kui ka OÜ-lt HansaStyle;
  2. m)T. K. väitel tegi OÜ HansaStyle OÜ-le Da Vinci Gourmet serveerimiskapi ning OÜ Rigor tegi selle näidisel teise kapi lisaks. Vastustaja on oma selgituses nimetanud vastavat kappi töönurgas asuvaks töölauaks. Vaatluse aruandest, selle käigus tehtud piltidelt ega ka vastustaja selgitusest ei nähtu, et Toscana restoranis asuks kaks täpselt ühesuguse disainiga töölauda, millest ühe oleks valmistanud OÜ HansaStyle ning teise OÜ Rigor. Samuti ei saa pidada mõistlikuks kahe identse kapi tellimist kahelt erinevalt tootjalt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. OÜ Kastani Investeeringud esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ning saata asi uuesti läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
  3. a)fakt, et T. K. on võtnud AS-st Sampo Pank sihtotstarbelist laenu eluaseme soetamiseks ja ehitamiseks aadressile Xxxxxxx xx, Xxxx xxxx, ei oma asjas sisulist tähtsust, kuna T. K. kui füüsiline isik omab õigust kasutada osa temale kuuluvast eluasemest ka temale kuuluva osaühingu tööruumidena. Hoone oligi algselt mõeldud kasutamiseks eluasemena, kuid hilisemalt leidis T. K., et oleks otstarbekas kasutada osa oma eluruumidest ka oma tööruumidena. Kuna Kastani Investeeringud OÜ ei omanud käibemaksu tasumise ajaks piisavalt käibevahendeid, mis olid koormatud ettevõtte muudes äriprojektides, siis on OÜ-l Kastani Investeeringud tõepoolest deklareeritud käibemaks tasumata;
  4. b)eellepingut OÜ Astorek ja T. K. vahel ei saa pidada näilikuks, kuna OÜ Astorek ei teadnud ega pidanudki teadma, et vastav detailplaneering ei ole algatatud ega elamu püstitamisest ei ole Harku Vallavalitsust teavitatud. OÜ Askorek oli antud juhul heauskne lepingu sõlmija. Väide, et lepingu tingimuste saabumise heaks ei ole T. K. pingutusi teinud, on meelevaldne ja faktiliselt tõendamata;
  5. c)mööblidetailide või mööbli ost ühelt või teiselt äriühingult ei välista kuidagi võimalust, et selle või teise tarne vahendajaks oli Kastani Investeeringud OÜ, seetõttu on väär vastustaja seisukoht, et isegi kui mingi mööbel müüdi OÜ-lt HansaStyle OÜ-le Da Vinci Gourmet, ei saanud toimuda mööblidetailide vahendus OÜ-lt HansaStyle OÜ Kastani Investeeringud kaudu;
  6. d)väär on ka maksuhalduri väide, et kui mööbel on valmistatud ühes stiilis, saab selle valmistajaks olla vaid üks firma. Andes ühele firmale teises firmas valmistatud mööbli näidise, on täiesti võimalik, et teine firma suudab valmistada mööblit samas stiilis;
  7. e)maksuhalduri pädevusse ei kuulu mööbli maksumuse, selle valmistaja jms hindamine, samuti ka hinnangu andmine, kui palju ja millist mööblit on restoranis vaja. Seda enam, et ka maksuhalduri ütluste kohaselt tema sekkumisel summad osaliselt deklareeriti;
  8. f)erinevate äriühingute vahelised tihedad ärialased suhted ei ole keelatud. See, et T. K. oli raamatupidajaks mitmes äriühingus, ei saa takistada tehinguid erinevate äriühingute vahel ning ei anna mingil juhul alust maksuhalduri seisukohale, et on osaletud maksupettuses. Samuti ei ole korrektne ka maksuhalduri väide R. U. avalduse usaldusväärsuse kohta, kuivõrd maksuhaldur on uurimise läbi viinud subjektiivselt ja poolikult. 6
(8)3-07-1196
  1. MTA PMTK kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, milles seisneb halduskohtu rikkumine, mis tingiks kohtuotsuse tühistamise. Tulenevalt HKMS § 31 lg-st 1 on poolel õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Apellant on välja toonud üksnes selle, et kohus tegi oma järeldused tuginedes maksuhalduri väidetavalt subjektiivsetele hinnangutele. Vastustaja hinnangul jääb apellandi väide paljasõnaliseks ja apellatsioonkaebuses ei ole toodud põhjendusi, miks kohtu poolt antud hinnang maksumenetluses ja ennekõike halduskohtus toimunud menetluses kogutud tõenditele on vale. Nii maksumenetluses kui ka halduskohtus toimunud menetluse käigus oli apellandil võimalik selgitada tehingute üksikasju ning esitada täiendavaid tõendeid. Seda on apellant mingil määral ka teinud ning vastustaja on seisukohal, et halduskohtul olid olemas kõik asja otsustamiseks vajalikud tõendid, mida on halduskohus oma otsuses põhjalikult analüüsinud ja hinnanud. Kuigi lõppjäreldustes kattub halduskohtu seisukoht maksuhalduri seisukohaga maksuotsuses, on halduskohus jõudnud sellisele järeldusele maksuhalduri järeldustest sõltumatult ja kuivõrd apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud, mille vastu halduskohus konkreetselt eksinud on ja millisel alusel apellant kohtuotsuse tühistamist nõuab, ei anna apellatsioonkaebus ainuüksi eeltoodu põhjal alust kohtuotsuse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonimenetluses käib jätkuvalt vaidlus maksuhalduri haldusaktide õiguspärasuse üle seonduvalt maksude tasumise kohustusega Xxxxxxx xx, Xxxx xxxx, Xxxxx xxxx, ehitamise ja sisustamise tehingutega ja tehingutega OÜ-ga HansaStyle ja OÜ-ga Da Vinci Gourmet.
  3. Kolleegium nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järeldustega mõlema vaidlusküsimusega seoses ega pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonimenetluses esitatud väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ega asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellandi väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  4. Apellant leiab, et T. K.l oli õigus kasutada Xxxxxxx xx hoonet nii eluasemena kui ka tööruumidena. Kolleegium selgitab, et halduskohus pole tõendeid hinnates seda asjaolu tähelepanuta jätnud. Oluline on, et T. K. leidis ise arenduse rahastamise võimalused ning arenduslepinguga ette nähtud apellandi sellekohast kohustust pole täidetud ning selleks puudus ka vajadus. Halduskohus selgitas otsuse punktis 35 õigesti, et arenduslepingule hinnangu andmise seisukohast ei oma tähtsust, kas apellant kasutas kinnistu arendamiseks T. K.le pangast antud laenu.
  5. Kohus ei nõustu apellandi väitega, et tõendid ei lükka ümber eellepingut, millega OÜ Askorek kavatses kinnistu osta. Halduskohus on ringkonnakohtu arvates tõendeid kogumis hinnates õigesti tuvastanud, et eelleping OÜ-ga Askorek ei omagi tähtsust, sest arenduslepingust ja selle lõpetamise kokkuleppest endast nähtub, et apellant ei kavatsenudki seda lepingut täita. Tähtis pole seejuures ka see, mida T. K. selle eellepingu realiseerimiseks ette võttis. Arenduslepingu lõpetamise kokkuleppest ja selle täitmiseks kasutatud abinõudest nähtub, et apellandi ja T. K. tegevuses puudus huvi arenduslepingut või selle lõpetamise kokkulepet täita.
  6. Apellant väidab, et OÜ-le Da Vinci Gourmet müüdud mööbli vahendajaks sai olla kaebaja, et samasuguse mööbli võis restoran soetada erinevatelt isikutelt, andes varem soetatud mööbli OÜ-le HansaStyle näidiseks, et maksuhaldur pole läbi viinud ekspertiise, et tuvastada mööbli maksumus, valmistaja jms, et maksuhaldur ei saa hinnata, kui palju ja 7
(8)3-07-1196 millist mööblit on restoranis vaja ning äriühingute tihedad ärialased suhtes ei ole keelatud ega anna alust seisukohale, et on osaletud maksupettuses. Ringkonnakohus märgib, et neid väiteid on halduskohus hinnanud kogumis teiste mööbli soetamist ja väidetavat vahendamist puudutavate tõenditega ning teinud neist õige järelduse, et tehingud on tehtud maksupettuse eesmärgil ja et kaupa tegelikult arvete alusel üle ei antud. Ka juhul, kui mööbli soetamine on võimalik erinevatelt isikutelt ning samasugust mööblit võiks osta erinevatelt isikutelt erineva hinnaga, ei ole apellant suutnud näidata, miks apellant ostis mööblit oluliselt kallimalt kui ta seda edasi müüs, miks toimus mööbli edasimüük enne kõigi OÜ HansaStyle arvete saamist, kuidas on ümber lükatud R. U. maksumenetluses antud seletus, et Unistar Invest AS-lt saadud raha läks tegelikult OÜ Da Vinci Gourmet valdusse ning seda kasutati mitte mööbli soetamiseks, vaid ehitamise rahastamiseks. Mööbli hulga vajalikkust ei saa küll tõesti maksuhaldur ega kohus hinnata, küll aga on kohus õigesti tuvastanud, kui palju mööblit restoranis asus. Halduskohus on õigesti hinnanud ka seda, kellelt millist mööblit restorani sisustamiseks soetati. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.