Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik Menetlusdokumendid on kostja isiklikult kätte saanud ja talle on eelmenetluses antud hagiavaldusele vastamise tähtaeg, kuid kostja ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.
lg 1 alusel loetakse sel juhul hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning kohus võib omal algatusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Asjas on leidnud tuvastamist, et pooled sõlmisid 17.aprillil 2008.a. laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.euro.24.ee laenu summas 3000.00 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 680.00 krooni tagastama hiljemalt 19.mail 2008.a. (tl 9-10). Kiirlaenu saamiseks pidi isik registreerima end laenu taotlejaks internetikeskkonnas www.euro24.ee ja seejärel sisestama registreerimisel valitud parooli laenuandja internetikeskkonda www.euro24.ee, märkides kasutaja tunnuseks oma mobiiltelefoninumbri. Laenusaaja täidab internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi. Ankeedi kinnitamist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlevad pooled aktseptina laenu saamiseks ning laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Laenu saamise järgmiseks tingimuseks oli isiku autentimine panga linkide kaudu. Hageja on sõlminud pankadega pangalingi lepingud, mis tähendab, et laenu taotleja nõusolekul edastatakse hagejale nende andmed. Autentimise eesmärgiks pangalingi kaudu on laenu taotleja isiku tuvastamine. Laenu taotleja suunatakse interneti keskkonnas lehele, kus on panga logodega pangalingid. Ühele neist vajutades suunatakse laenu taotleja edasi vastava panga internetipanka, kus ta sisestab oma kasutajatunnuse ja koodikaardilt/pin-kalkulaatorist koodi. Süsteemis kontrollitakse, kas isiku poolt sisestatud andmed on samad, mis pangast saadud andmed. Kui andmed on erinevad, siis isik ei ole autenditud ja ta ei saa esitada laenutaotlust. Kostja andmed olid autenditud ning hageja kandis kostja pangakontole 17.aprillil 2008.a. 3000.00 krooni. Laenulepingu tingimuste p 7.3 kohaselt on laenusaaja kohustatud tagastama laenusumma ja tagastama lepingutasu nõuetekohaselt hiljemalt laenu tagastamise tähtaja viimaseks päevaks, s.o. 19.maiks 2008.a. (tl 14-17). Hageja saatis kostjale võlateate ning kahel korral hoiatuse (tl 6-89, kuid kostja nendele ei reageerinud. Hagi esitamise aja seisuga võlgneb hageja kostjale põhivõlga 3000.00 krooni, lepingu sõlmimise tasu 680.00 krooni ja viivist 3679.00 krooni. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama summa. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja laenusaajana on jätnud oma kohustuse laenuks saadud rahasumma tagastamisel täitmata, on ta rikkunud lepingut ja hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvutanud viivised lähtuvalt VÕS § 113 lg-st 1 ning laenulepingu tingimuse p-st 9.1 tulenevas määras, s.o 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast alates 19.mai 2008.a. hagi esitamise seisuga summas 3679.00 krooni.
lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja.
lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud.
Kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse kohaselt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000.00 krooni ja õigusabi kulu 3000.00 krooni. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.