← Eesti

3-07-2099/35

Obsah (5)§ 3§ 35§ 28§ 31§ 32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-209

) § 3 lg 1), kuid vaidlusalune lindistus ja stenogramm ei ole avalik teave

§ 3

mõttes ega kuulu avaldamisele; 3) Vestluse lindistamine oli jälitustoiming, mille puhul rikuti seaduse nõudeid. Jälitustegevuse seaduse (JTS) kohaselt puudub Loksa Linnavalitsuse juristil ja linnapeal pädevus jälitustoimingu teostamiseks. JTS kohaselt ei ole jälitustoimingus tehtud teabetalletuse avaldamine lubatud. 3. Loksa Linnavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Kaebuse esitajal puudub kaebeõigus, sest vestluse lindistuse ja stenogrammi avalikustamine ei riiva tema õigusi. Talletatud on vaid need kaebuse esitaja väited, mis on seotud tema poliitiliste veendumuste, prioriteetide ja eesmärkidega, mitte aga eraeluga. Vestluse lindistuse stenogrammist nähtub üheselt, et kaebuse esitaja arutas T. Metsmaga Loksa linna valimiskomisjoni ja linnakantselei tegevust, mitte kaebuse esitaja perekondlikke ja muid eraviisilisi suhteid, ning tegi T. Metsmale ettepanekuid seoses Loksa linna organite tegevuse korraldusega, kusjuures sellised kaebuse esitaja ettepanekud on seotud tema kui enda hinnangul seadusliku Loksa Linnavolikogu esimehe staatusega. Kaebuse esitaja endise Loksa Linnavolikogu esimehena kuulub avaliku elu tegelaste hulka, kes on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga. 01.09.2006 avaldati kaebuse esitajale kui Loksa Linnavolikogu esimehele umbusaldust ning kogu tema edaspidine tegevus, sh vaidlusalune vestlus, on suunatud umbusalduse vaidlustamisele ja enda volikogu esimehe õiguste taastamisele. Ta on avaldanud vestluses arutatuga seonduvaid seisukohti ja ideid ka oma veebilehel (http://amulet.wordpress.com/); 2) Vestluse salvestamine polnud jälitustoiming. Kuna vastutus ebaseadusliku jälitustegevuse eest on ette nähtud KarS §-ga 137, tuleb jälitustegevuse ebaseaduslikkust hinnata nimetatud seaduse sättes sisalduva regulatsiooni kaudu ning asuda seisukohale, et ebaseaduslikeks on vaid sellised 2

(15)3-07-2099 toimingud, mis on suunatud andmete kogumisele teiste isikute kohta. Enda vestluste salvestamist mistahes kolmandate isikutega ei loeta jälitustegevuseks kasvõi sel põhjusel, et vestlust salvestanud isikul on õigus ja võimalus reprodutseerida vestlust ka muul viisil mälu järgi, pannes vestluse käigus arutatu kirja või andes suulisi ütlusi kohtus. 4. Tallinna Halduskohtu 21.02.2008 otsusega kaebus rahuldati ning kohustati Loksa Linnavalitsust kustutama 5 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Loksa linna veebilehelt 16.01.2007 pressiteates „Kas äraostmiskatse?“ avaldatud kaebuse esitaja 11.01.2007 vestluse lindistus ja lindistuse stenogramm. Linnavalitsuselt mõisteti O. Gogini kasuks välja menetluskulud summas 9 280 krooni (riigilõiv 80 krooni, kohtuistungile sõidu kulud 200 krooni ja esindajatasu 9 000 krooni). Põhjendused: 1) JTS §-s 12 on sätestatud jälitustoimingud, mida on õigus teostada jälitusasutusel, sh on jälitustoiminguks andmete varjatud kogumine ja teabe salajane salvestamine. Ehkki Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.02.2007 määruses (tl 6-9) leiti, et T. Metsma tegevus ei ole karistatav eraviisilise jälitustegevusena KarS § 137 mõttes (jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise inimese jälgimine tema kohta andmete kogumise eesmärgil), ei tähenda see, et tegemist ei olnud jälitustoiminguga JTS mõttes. Kriminaalmenetlus T. Metsma suhtes jäi algatamata põhjusel, et viimane salvestas ühtlasi enda vestlust teise isikuga. Samas on prokuratuur selgesõnaliselt öelnud, et vestluse lindistamine on käsitletav siiski jälitustoiminguna, sest salvestus toimus teise isiku teadmata ja seega salaja. Isikute omavahelise vestluse salajane salvestamine on igal juhul riive isiku eraelule. Riive on proportsionaalne, kui niisugune toiming toimub seaduses ettenähtud alustel ja korras; 2) Pole kahtlust, et Loksa Linnavalitsus ega tema ametiisikud ei ole käsitatavad jälitusasutusena JTS § 6 mõttes. Kui jälitustoimingut teostab isik, kellel selleks puudub õigus, ja toimingu läbiviimisel ei peeta kinni ka muudest JTS-ga kehtestatud reeglitest ning seda tehakse isiku eraterritooriumil (erasõidukis), on tegemist isiku õiguse eraelule rikkumisega. Kui sellisel ebaseaduslikul viisil saadud teave veel avalikustatakse linnavalitsuse ametlikul veebilehel, siis nimetatu muudab märgitud õiguse rikkumise veelgi rängemaks. Seega ainuüksi eeltoodu alusel on põhjendamatud vastustaja väited O. Goginil kaebeõiguse puudumisest; 3) Kohtu järeldust kinnitab asjaolu, et vestluse lindistamisega sooviti koguda ja kogutigi andmeid kaebaja poliitiliste vaadete ja veendumuste kohta, nagu nähtub T. Metsma ettekandest linnapeale (tl 10-12) ja mida vastustaja on rõhutanud ka oma kirjalikus seletuses. Linnavalitsuse esindaja nimetas kohtuistungil lindistuse avalikustamise eesmärgina, et see iseloomustab poliitilist võitlust Loksa linnas, samuti annab infot valijatele (tl 93 pöördel, 94). Isikuandmete kaitse seaduse (IAKS) § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt on delikaatsed isikuandmed poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta. Tulenevalt IAKS §-st 5 on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Vastavalt IAKS § 6 p-dele 1 ja 2 on isikuandmete töötleja kohustatud töötlemisel järgima seaduslikkuse põhimõtet (isikuandmeid võib koguda vaid ausal ja seaduslikul teel) ja eesmärgikohasuse põhimõtet (isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas). Linnavalitsus 3
(15)3-07-2099 pole neist nõuetest kinni pidanud. Enam kui kaheldav on ka vastustaja tegevuse kooskõla

§ 35

lg 1 p-dega 11 ja 12, kuna lindistus kajastab lisaks vestluses nimetatud teisi isikuid ja nende seisukohti. Ebaseaduslikke toiminguid kaebaja suhtes ei õigusta ka asjaolu, et kaebaja on väidetavalt avaliku elu tegelane. Kaebaja polnud lindistamise ja lindistuse avalikustamise ajal enam Loksa Linnavolikogu esimees (seda on vastustaja isegi möönnud) ja tema linnavolikogu liikme volitused olid peatatud. Isik võib pidada end ise Napoleoniks, paavstiks või Vabariigi Presidendiks, aga sellest ei muutu tema staatus, kui ta seda ei ole. Seega ei osalenud kaebuse esitaja väljaspool tööaega oma erasõidukis aset leidnud vestluses kui ametiisik või avaliku elu tegelane; 4)

§ 3

lg 1 järgi on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Linnavalitsus leiab, et tal oli õigus avalikustada lindistus ja selle stenogramm

§ 28lg 1 p 32 alusel kui muu teave, mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada.

Kohus selle väitega ei nõustu. Vastustaja väited on vastuolulised. Ühelt poolt väidab ta, et salvestus polnud linnavalitsuse vaid T. Metsma kui eraisiku poolt tehtud ja mingit käsku selleks polnud viimasele antud ei linnapea ega volikogu esimehe poolt (tl 95). Selle väite lükkab ümber juba pressiteade ise, milles ei ole nimetatud O. Gogini ja T. Metsma vestlust, vaid O. Gogini ja Loksa Linnavalitsuse juristi vahelist vestlust. Teave on avalik vaid siis, kui see on saadud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, nagu eelnevalt viidatud. Ka

§-st 28 tuleneb, et teabevaldaja on kohustatud avalikustama üksnes tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe. Järelikult ei saa linnavalitsus väita, et tema ei olnud lindistamisega seotud, kuid tegemist on avaliku teabega. Teiseks aga ei ole vastustaja selgitanud, milliseid seaduslikke ülesandeid täites ta kaebaja vestluse salaja lindistas (juristil lindistada lasi) ja selle oma ametlikule veebilehele üles pani. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud konkreetselt omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus ning sama paragrahvi lg 3 järgi otsustab ja korraldab lisaks lgtes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega ja mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Valla- ja linnavalitsuse enda pädevus on sätestatud KOKS §-s 30, kuid ka sellest sättest ei tulene linnavalitsusele õigust ega kohustust linnaelanike vestlusi salaja salvestada (ega linnapea pädevus selleks nõusolekut anda) ega sel viisil saadud teavet teiste linnaelanikega jagada. Samuti ei ole linnavalitsuse ülesandeks potentsiaalseid valijaid „harida“ ja teha seda poliitiliselt kallutatud moel (ametlikul veebilehel saab teavet avaldada siiski vaid parasjagu võimul olev erakond või erakonnad). Sealjuures viitavad ilmselgelt nn poliitilisele „ärapanemisele“ mitmed asjaolud. Pressiteate pealkiri „Kas äraostmiskatse?“ osundab kuriteokahtlusele ja on isikut halvustav. Kuriteokahtluse tõttu esitati avaldus koos lindistusega ka Põhja Politseiprefektuurile, kuid nii politsei kui ka prokuratuur ei leidnud T. Metsma kaebuse põhjal alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Samas ei ole linnavalitsus, kelle eesmärgiks oli väidetavalt anda linnakodanikule võimalus kujundada oma arvamus kaebaja isiku kohta, pidanud millegipärast vajalikuks linnaelanikke samal veebilehel teavitada, et püstitatud kuriteokahtlus osutus alusetuks.

32 lg 1 p 3 kohaselt ei või veebilehte pidav asutus avalikustada veebilehel teavet, mis on vananenud, ei vasta tegelikkusele või eksitab. Puudub kahtlus, et sellise teabe veebilehel siiani üleval hoidmine asjakohaseid õiendusi ja selgitusi esitamata on eksitav ja seega vastuolus lisaks ka hea halduse tavaga. Poliitilisele oponendile nn „koha kättenäitamine“ on ühtlasi see, et ehkki kaebaja 17.09.2007 esitatud avalduses viitas linnavalitsuse tegevuse ebaseaduslikkusele ning palus lindistus ja selle stenogramm veebilehelt maha võtta, jättis vastustaja selle avalduse tähelepanuta, vaevumata sellele vastamagi. Lõppeks kinnitab seda järeldust ka asjaolu, et vastustaja lükkas tagasi kaebuse 4

(15)3-07-2099 esitaja poolt kohtuistungil pakutud kompromissettepaneku vaidluse lõpetamiseks, keeldudes veebilehel ülespandut maha võtmast ilma kohtuotsuseta; 5) Kaebuse esitaja õiguste osaliseks taastamiseks tuleb linnavalitsusel 11.01.2007 vestluse lindistus ja lindistuse stenogramm veebilehelt maha võtta. Kaebuse esitaja õiguste täielikuks taastamiseks soovitab kohus linnavalitsusel samal viisil (pressiteatena) avaldada õiendus, milles tuleks selgitada linnaelanikele, et nii vestluse lindistamine kui ka selle avalikustamine olid õigusvastased ja 16.01.2007 pressiteate pealkirjas püstitatud kahtlus ei leidnud õiguskaitseorganites kinnitamist; 6) Kaebaja menetluskulude 9 280 krooni kandmine on tõendatud ning kulud olid vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb vastustajalt täies ulatuses välja mõista. Kohus arvestab sealjuures seda, et linnavalitsusel oli võimalik neid kulusid täielikult vältida, kui ta oleks suhtunud tõsiselt kaebaja 17.09.2007 avaldusesse. Osaliselt oleks aga saanud vastustaja vältida kulutusi sel juhul, kui ta oleks nõustunud asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (mida pidasid võimalikuks nii kaebaja kui ka kohus) või kompromissiga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Loksa Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jäetakse kaebus rahuldamata. Samuti taotletakse O. Goginilt apellandi kasuks menetluskulude väljamõistmist. Põhjendused: 1) Ebaõige on halduskohtu arvamus, nagu oleks vastustaja ja T. Metsma vaheline vestlus lindistatud apellandi käsul. Kohtu sellekohane järeldus ei rajane ühelgi tõendil. T. Metsma ettekandest nähtub, et
  2. jaanuaril 2007 pöördus O. Gogin korduvalt tema poole sooviga arutada Loksa linnas kujunenud olukorda ning pakkuda temale linnasekretäri ametikohta. Peale teist vestlust pöördus T. Metsma linnapea H. Lootsmanni poole, kes andis talle korralduse kirjutada juhtunust ettekanne. Ettekandest nähtub samuti, et T. Metsma küsis linnapea käest, kas ta võib kohtuda O. Goginiga veel kord peale tööpäeva lõppu ning vestlus lindistada, millele linnapea vastas jaatavalt. Linnapea ütlus, et vestlust võib lindistada, ei tähenda, et ta volitas T. Metsmad täitma apellandi ülesandeid või andis talle korralduse vestluse lindistamiseks, vaid üksnes seda, et linnapea ei näinud põhjust, miks T. Metsma ei tohiks väljaspool tööaega O. Goginiga kohtuda ja enda vestlust lindistada. Viide T. Metsma ametikohale on pressiteates tehtud vaid põhjusel, et tema isik ei olnud avalikkusele tuntud ning tema nime pelgal äranäitamisel ilma viiteta tema ametikohale oleks vestluse sisu ebaselge. Ka ei ole haldusasjas ühtegi tõendit selle kohta, et vestlus oleks lindistatud apellandi ülesannete täitmiseks või et see oleks üldse seotud apellandi tegevusega. T. Metsma ettekandest nähtub üheselt, et lindistamine toimus tema, mitte apellandi initsiatiivil; 2) T. Metsma poolt vestluse lindistamine ei olnud õigusvastane. Kohtu järeldused Põhja Ringkonnaprokuratuuri
  3. veebruari
  4. a määrusest on ekslikud. Tegemist ei olnud jälitustoiminguga. JTS §-st 6 tulenevalt laieneb seadus vaid jälitusasutuste tegevusele. Eraisikute tegevuse suhtes kohaldub osundatud seaduses sätestatu vaid ühel juhul: kui tegemist on eraviisilise jälitustegevusega, mis on keelatud KarS §-ga
  5. Arvestades KarS §-s 137 sätestatut tuleb jälitustegevuse ebaseaduslikkust hinnata nimetatud seaduse sättes sisalduva regulatsiooni kaudu ning asuda seisukohale, et ebaseaduslikeks on vaid sellised toimingud, mis on suunatud andmete kogumisele teiste isikute kohta ilma isiku teadmata. Isiku poolt enda vestluste salvestamine mistahes kolmandate isikutega ei too kaasa kriminaalvastutust isegi juhul, kui formaalselt vastab selline tegevus JTS-s ettenähtud jälitustoimingu tunnustele, kasvõi sel põhjusel, et vestlust salvestanud isikul on õigus ja võimalus reprodutseerida vestlust ka muul vii5
(15)3-07-2099 sil mälu järgi, pannes vestluse käigus arutatu kirja või andes suulisi ütlusi kohtus. Seetõttu ei saa isiku enda poolt lindistajale avaldatud informatsiooni salvestamist pidada salajaseks teabe kogumiseks, kuna isik, kelle vestlust lindistatakse, avaldab lindistajale informatsiooni vabatahtlikult, sidumata lindistajat konfidentsiaalsuse hoidmise kohustusega, ja seega andes endale aru, et teave saab teatavaks kolmandale isikule ja see kolmas isik võib saadud informatsiooni levitada. Süüteokoosseisu puudumisel isiku käitumises puudub ka igasugune alus sanktsiooni kohaldamiseks ja teo õiguslikuks hukkamõistmiseks. Õigusvastasuse puudumine tähendab teo lubatavust õiguskorras. Osundatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruses on muuhulgas leitud, et T. Metsma tegevus ei ole karistatav eraviisilise jälitustegevusena KarS § 137 mõistes, seega et T. Metsma tegevus ei ole õigusvastane. Tähtsust ei oma, et sellisel viisil saadud lindistus ei vasta KrMS-s sätestatud nõuetele, et seda saaks kasutada tõendina kriminaalmenetluses; 3) Riigikohtu 21.03.2003 otsuses kriminaalasjas nr. 3-1-1-25-03 leiti, et JTS-s ettenähtud jälituse erandtoiminguga on tegemist üksnes siis, kui ilma põhiseaduse §-s 33, §-s 26 ja §-s 19 ettenähtud põhiõiguse subjekti teadmata tungitakse tema valdusesse teabe salajaseks kogumiseks või salvestamiseks. Seega juhtudel, mil jälitustoiminguga teabe saamine ei too kaasa põhiseaduses ettenähtud põhiõiguse riivet, ei saa rääkida JTS-s ettenähtud jälitustoimingust; 4) Vestluse lindistamine ei riivanud O. Gogini eraelu. Halduskohus andis ebaõige hinnangu eraelu mõistele. Kuna eraelu definitsiooni ei ole seaduses määratletud, tuleb selle mõiste sisustamisel lähtuda põhiseaduse § 26 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) art-s 8 sätestatust. Eraelu mõiste arengut on mõjutanud anglosaksi privaatsuse doktriin. 19. sajandi lõpul sõnastati privaatsus kui „õigus olla üksi“. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioonis nr 428
(1970)määratletakse eraelu kui õigust elada omaenda elu minimaalse sekkumisega. Sellele lisati resolutsiooniga nr 1165
(1998)õigus kontrollida enda kohta käivat informatsiooni. Inimõiguste kohus on kinnitanud, et ei pea võimalikuks ega vajalikuks anda eraelu mõistele ammendavat definitsiooni. Inimõiguste kohus on tunnistanud eraelu puutumatuse kaitse all olevaks füüsilise ja moraalse puutumatuse, soolise identifitseerimise, nime ja soolise sättumuse, seksuaalelu, õiguse identiteedile ja isiksuse arengule ning õiguse luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja välismaailmaga. Põhiseaduse § 26 kaitsealasse kuuluvad eelkõige füüsiline ja vaimne puutumatus, isiku identiteet, seksuaalsus ning õigus oma kujutisele ja sõnale. Õigus oma kujutisele kaitseb üksikisikut tema näitamise vastu meedias ning õigus sõnale tagab seda, et isikule ei omistataks avaldusi, mida ta pole teinud. Ülaltoodu valguses on oluline rõhutada, et seadus ei käsitle kaitstava hüve all andmeid eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta (Isikuandmete kaitse seaduse (IAKS) § 4 lg 2), samuti näiteks andmeid, mis on kajastatud avalikult teatavaks tehtud kohtulahendis või nähtuvad avalikust registrist – kinnistusraamatust või äriregistrist. Tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 1046 ja § 1047 ei ole eraeluliste andmete avaldamine õigusvastane ka siis, kui andmed pärinevad andmesubjektilt ega ole moonutatud sellisel viisil, et nende sisu muutuks ebaõigeks – näiteks juhul, kui avalikustatakse intervjuu isikuga või tema poolt kirjutatud ja toimetaja poolt redigeerimata artikkel. Seega saab isiku õigus eraelule olla kaitstud vaid siis, kui isik ise ei ole vastavasisulisi andmeid avalikustanud ega nõustunud andmete avalikustamisega – ehk juhul, kui isik ei soovi selliste andmete avalikustamist. Kui tegemist on poliitikuga, eeldab tema staatus iseenesest, et tema erakondlik kuuluvus, nagu ka tema poliitiline suunitlus ja tegevuskava on osa tema programmist, mis tehakse teatavaks avalikkusele, ning mis teeb poliitiku erisubjektiks IAKS § 4 lg 2 mõistes. Olukord ei muutu ka siis, kui poliitikule on avaldatud umbusaldust, kuid ta seda vaidlustab, üritades kaotatud staatust taastada ning pöörates oma tegevusele avalikkuse tähelepanu nii ajakirjanduse kui ka internetiportaalide kaudu. Seega leiab apellant, et poliitiku tegevust ja tema avaldusi oma edasiste poliitiliste 6
(15)3-07-2099 sammude kohta ei saa käsitleda delikaatsete andmetena, milliste kaitse on ette nähtud IAKS § 4 lg. 2, ja seda eriti arvestades asjaolu, et vastavasisuline informatsioon on esitatud vastustaja poolt vabatahtlikult. Vastasel juhul kaoks igasugune võimalus poliitikute avalduste avalikustamiseks, kuna igaüks neist saaks igal hetkel enda sõnu delikaatseteks andmeteks kuulutada; 5) Halduskohus on asunud seisukohale, et vestluse lindistamisega koguti andmeid O. Gogini poliitiliste vaadete ja veendumuste kohta, mida apellant on eriliselt rõhutanud oma kirjalikus seletuses. Kohtupoolne apellandi vastuse tõlgendamine on meelevaldne. Apellandi vastustes toodu, et „lindistatud vestluses sisalduvad vaid kaebuse esitaja poliitilised ettepanekud, mitte aga kaebuse esitaja eraelu puudutavad asjaolud, mistõttu on alusetud kaebuse esitaja korduvad väited, et toiminguga oleks riivatud tema perekonna- ja eraelu puutumatus“ ei anna alust järeldada, et apellant kogus andmeid O. Gogini poliitiliste vaadete kohta. Vestluse lindistuse stenogrammist nähtub üheselt, et O. Gogin arutas T. Metsmaga linna valimiskomisjoni, linnavolikogu, linnavalitsuse ja linnakantselei tegevust, mitte enda perekondlikke ja muid eraviisilisi suhteid, ning tegi T. Metsmale ettepanekuid seoses Loksa linna organite tegevuse korraldusega, kusjuures sellised kaebuse esitaja ettepanekud on seotud tema kui Loksa Linnavolikogu esimehe väidetava staatusega. Stenogrammist nähtuvalt arutati järgmisi küsimusi - Loksa linna valimiskomisjoni
  1. jaanuari
  2. a otsuse tühistamine; T. Metsma nimetamine Loksa linnasekretäriks ja sellega seonduvad ametihüvitised (palk, ametikorter); O. Gogini volitused Loksa Linnavolikogu esimehena, H. Lootsmanni ja A. Kaarmanni volitused Loksa linnapeana; Loksa linna arveldusarvete kasutamise õigused. Samas nähtub O. Gogini tegevusest, mis eelnes ja järgnes vestlusele, et ta ei teinud oma ettepanekutest mingit saladust ning tegutses avalikult. Nimelt vaidlustas vastustaja vestluse käigus arutatud Loksa linna valimiskomisjoni
  3. jaanuari
  4. a otsuse Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr. 3-4-1-1-07, samuti algatas mitmed kohtuvaidlused tõendamaks oma staatust Loksa Linnavolikogu esimehena. Nii Riigikohtu lahenditest asjades nr 3-4-1-11-06, 3-4-1-1-07, 3-4-1-6-07 ja 3-4-1-13-07 kui ka alamastme kohtute jõustunud ja avalikustatud lahenditest asjades nr 3-07-368, 2-05-19665, 3-061916, 3-05-1290, 3-07-1160, 3-07-32 jms nähtub, et O. Gogin on opositsioonis linna valitsuskoalitsiooniga ning peab ennast Loksa Linnavolikogu esimeheks, A. Kaarmanni linnapeaks ja E. Toonverki abilinnapeaks. Need asjaolud olid halduskohtule teada nii apellandi vastusest kaebusele kui kohtuistungil antud poolte seletustest. Lisaks sellele avalikustas O. Gogin ise oma veebilehel http://amulet.wordpress.com/ erinevat informatsiooni Loksa linna võimuorganite kohta, millest pidi nähtuma, et ta peab ennast siiani Loksa Linnavolikogu esimeheks. Kui halduskohus ei soovinud või ei suutnud vastustaja veebilehel avalikustatud venekeelsete materjalidega tutvuda, oleks ta võinud küsida apellandilt materjalide tõlget tulenevat HKMS § 16 lg-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest. Et O. Gogin pretendeerib linnavolikogu esimehe staatusele ning vaidlustab võimu juures olevate isikute volitusi, on piisav, et pidada teda avaliku elu tegelaseks Loksa linnas. Avaliku elu tegelasena on ta end ise vabatahtlikult seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla ja peab paratamatult arvestama üldsuse kõrgendatud huviga nii oma isiku kui enda isikliku elu ja poliitilise tegevuse vastu. Apellant nõustub halduskohtuga selles osas, et isiku enda veendumusest ei muutu tema reaalne poliitiline staatus, kui ta on pädeva organi otsusega sellisest staatusest ilma jäetud, kuid jääb oma kohtuistungil avaldatud seisukoha juurde, et isiku veendumus ja volikogu esimehe staatuse omistamine muudab tema staatust tema enda silmis ning seetõttu omab tähtsust isiku era- ja avaliku elu piiritlemisel. Olukorras, kus kaebaja esitas T. Metsmale oma volikogu esimehe staatust tõendavaid kohtulahendeid, arutab temaga linnasekretäri ametikohale astumise võimalusi, oletades võimalust munitsipaalse ametikorteri eraldamiseks, ei saa vestlust pidada eravestluseks. Veelgi 7
(15)3-07-2099 enam, kaebaja poolt
  1. jaanuaril
  2. a väljaandes „Molodjož Estonii“ avaldatud artiklist nähtub, et ta vestles T. Metsma’ga volikogu esimehe staatuses ja väidetava abilinnapea volituse alusel. Artiklist nähtub, et „Loksa linnapea kohusetäitja Eldar Toonverki ülesandel edastas linnavolikogu esimees Oleg Gogin linnaametnikust jurist Metsmale linnavalitsuse ettepaneku asuda linnasekretäri ametisse. Temale selgitati töö- ja tasustamise tingimusi. Arutati ka linna valimiskomisjoniga seonduvaid küsimusi, kuna linnasekretär on ameti järgi linnavalimiskomisjoni esimeheks. Kokkuvõttes, aeti tavalist juttu töötingimuste kohta. Jurist Metsma lindistas vestluse diktofonile, ning seejärel deklareeris Helle Lootsmann TV-s, et teostati ametniku äraostmise katse“; 6) Vestluse ja selle stenogrammi avalikustamine ei ole vastuolus avaliku teabe seadusega.

§ 31

lg 2 kohaselt korraldab linnavalitsus veebilehe pidamise oma linna organite ja tegevuse kajastamiseks ja nende valduses oleva teabe avalikustamiseks. Seadusest ei tulene, et veebilehel saab kohalik omavalitsus avalikustada üksnes avalikku teavet, mis vastab

§ 3

lg 1 nõuetele – teisisõnu, avalikustamisele kuuluva informatsiooni loetelu ei ole ammendavalt loetletud.

§ 32

lg 1 p 3 alusel ei tohi kohalik omavalitsus avalikustada oma veebilehel vaid selliseid andmeid ja dokumente, mis on vananenud, ei vasta tegelikkusele või eksitavad.

§ 28

lg 1 p 32 kohaselt võib teabevaldaja avalikustada lisaks avalikustamiseks kohustuslikele ka muu teabe ja dokumendid oma äranägemise järgi. Seega ei näe seadus ette keeldu muude dokumentide avalikustamisele asutuse veebilehel, kui sellised dokumendid on tõesed. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et avalikustatud lindistus ja stenogramm on tõesed ning et nendes sisalduvad vastustaja moonutamata väited. Eksitav võis antud juhul olla vaid pealkirja osundamine kuriteokahtlusele, kuid apellant on teinud ettepaneku kõrvaldada uudise pealkiri või asendada see kaebaja poolt pakutuga, millega viimane ei nõustunud. Asjakohatu on kohtu etteheide, et apellant oleks pidanud teavitama avalikkust, et kaebaja suhtes esitatud kuriteokaebuse alusel jäi kriminaalmenetlus algatamata. Apellant pole kunagi avalikustanud teavet, et kuriteokaebus oli esitatud. Küll aga tegi seda kaebaja oma veebilehel, kuid kaebaja avaldatud teabe ümberlükkamine ei ole apellandi ülesanne; 7) Halduskohtu järeldused lindistuse erakondlikes huvides poliitilise võitluse relvana kasutamisest on ebaõiged. Poliitiliselt erapoolik isik võiks sellise tähenduse omistada mistahes neutraalsele infole. Kohtu väide, nagu saaks teavet avalikul veebilehel avaldada „vaid parasjagu võimul olev erakond“, on ilmselges vastuolus KOKS §-s 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse mõistega; 8) Kaebaja kasuks nõustajakulude väljamõistmisel kohaldati ebaõigesti TsMS §-i 175 ja HKMS § 92 lg-t

  1. Käesolevas haldusasjas ei aktsepteerinud halduskohus kaebaja esindaja esindusõigust, leides, et esindaja haridus ei vasta TsMS § 218 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Siiski leidis kohus, et selliste õigusabikulude väljamõistmine vastustaja kasuks on õigustatud. TsMS §-st 228 ja Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. jaanuari
  3. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-85-06 nähtuvalt mõistetakse nõustaja all isikut, kes omab teadmisi muul kui õiguslikul erialal, ning tema kulusid õigusabikuludeks pidada ei saa. Olukorras, kus kohus ei tunnista menetlusosalise poolt valitud esindaja pädevust selleks, et esindada menetlusosalist kohtus, ei ole põhjendatud ega võimalik välja mõista sellise isiku poolt esitatud õigusabikulusid.
  4. Oleg Gogini vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Apellant on kohtumenetluses asunud seisukohale, et kaebuse esitaja ei olnud alates 01.09.2006 volikogu esimees. Kuna apellant võtab omaks, et hetkel kui vestlus toimus, oli kaebuse esitaja eraisik, on asjakohatud tema seletused selle kohta, kelleks kaebuse esitaja end pidas. Eraisiku käitumine ja arvamus ei andnud linnavalitsusele alust teostada jälitustoimingut; 8

(15)3-07-2099 2) Jälitustoimingut korraldas ja teostas apellant. T. Metsma ametlikust ettekandest tuleneb, et loa salajaseks salvestamiseks andis linnapea H. Lootsmann. Loksa Linnavalitsuse ametlikus 16.01.2007 pressiteates on märgitud, et vestlus toimus eraisiku O. Gogini ja Loksa Linnavalitsuse ametniku - linna juristi - vahel. 16.01.2007 pressiteade on linnavalitsuse ametlik seisukoht. Apellant võttis 13.12.007 vastuses kaebusele TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaks, et just Loksa Linnavalitsuse jurist teostas vestluse salvestuse - vastuse punkti 2 pealkiri on “Loksa Linnavalitsuse juristi poolt teostatud vestluse salvestuse puhul ei ole tegemist jälitustoiminguga”. Oluline on ka asjaolu, et apellant tunnistas kohtuistungil, et lindistuse stenogramm oli avalik teave (apellandi esindaja Glückmann: “Hetkel kui vestlus toimus siis Gogin ei olnud volikogu liige ja ta ei teadnud, kas valimiskomisjon tühistab või ei tühista... Stenogramm on avalik teave.” Seega apellant tunnistas, et stenogramm ja järelikult ka lindistus oli tehtud tema poolt, kuna vastavalt avaliku teabe seadusele avalik teave on teabevaldaja poolt loodud teave. Loksa linna veebilehel saab kajastada ainult Loksa linna organite ja asutuste tegevust. Väites, et Loksa linnasekretär palus linnapealt loa vestluse salaja lindistamiseks kui eraisik ja linnapea aktsepteeris seda eraisiku soovi, esitab apellant uued asjaolud, märkimata vastuolus TSMS § 633 lg-ga 5 nende esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjused. Seetõttu tuleb need jätta tähelepanuta; 3) Seega on õige halduskohtu seisukoht, et salaja vestluse salvestamine oli teostatud apellandi poolt ja õigusvastane vastava toimingu apellandi pädevusse mittekuulumise tõttu. Kuna vestluse salaja salvestamine oli õigusvastane siis oli õigusvastane ka lindistuse ja stenogrammi avalikustamine Loksa linna ametlikul veebilehel; 4) Väär on apellandi seisukoht, et salajane vestluse salvestamine ei olnud jälitustoiming. Apellandi viidatud Riigikohtu otsus nr 3-1-1-25-03 oli tehtud JTS vana redaktsiooni alusel. JTS alates 21.07.2005 kehtiva redaktsiooni § 12 lg 31 kohaselt on „muu teabe salajane salvestamine“ jälitustoiming. Viide karistusseadustikule on asjakohatu, sest halduskohus ei lahendanud küsimust, kas T. Metsma või H. Lootsmann panid toime kuriteo; . 5) Jälitustoiming riivas kaebaja põhiõigusi. Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-25-03 leiti, et JTS §-s 12 on loetletud põhiõiguste riiveid lubavad jälitustoimingud (muu teabe salajane pealtkuulamine ning salvestamine) ning säte lubab riivata põhiseaduse §-des 26 ja 19 sätestatud põhiõigusi (õigus eraelu puutumatusele ja õigus vabale eneseteostusele). Seega riivati neid kaebaja põhiseaduse §-des 26 ja 19 sätestatud põhiõigusi. Oluline on ka asjaolu, et vestlus toimus kaebuse esitajale kuuluvas sõiduautos, seega tema eravalduses. Kaebaja ei ole andnud luba selliste toimingute tegemiseks temale kuuluvas sõiduautos. Seega tegi Loksa linna jurist salvestuse Oleg Gogini tahte vastaselt ja luba küsimata. Isiku eraomandis olevas eramajas või sõiduautos vestluse salaja salvestamine on õigusvastane, kui see on tehtud omaniku nõusolekuta; 6) Väär on apellandi seisukoht, et “isik, kelle vestlust salaja salvestatakse, avaldab lindistajale informatsiooni vabatahtlikult, sidumata lindistajat konfidentsiaalsuse hoidmise kohustusega, ja seega andes endale aru, et teave saab teatavaks kolmandale isikule ja see kolmas isik võib saadud informatsiooni levitada.” Apellandil puudub õigus levitada salajase salvestuse tulemusel saadud lindistust. Õigus salaja tehtud salvestuse levitamisele ei tulene sellest, et kaebuse esitaja on avaliku elu tegelane. Ka avaliku elu tegelasel on põhiõigused, sh õigus eraelu puutumatusele ja õigus vabale eneseteostusele. Avaliku elu tegelase tegevuse avalikustamine peab toimuma seadusega ettenähtud piirides. Kohaliku omavalitsuse pädevusse ei kuulu avaliku elu tegelaste 9
(15)3-07-2099 tegevuse kirjeldamine ja avalikustamine. Kohalik omavalitsus ei ole massimeedia ja tema pädevuse määrab KOKS § 6, kus sellist pädevust ei ole; 7) Apellant võttis vastuses kaebusele omaks, et kogus andmeid kaebaja poliitiliste vaadete ja veendumuste kohta (“Vastustaja soovib siinkohal märkida, et salvestatud vestluses on talletatud vaid need kaebuse esitaja väited, mis on seotud tema poliitiliste veendumuste, prioriteetide ja eesmärkidega.”); 8) Apellandi uus tõend - 29.01.2007 väljaandes „Molodjož Estonii” avaldatud artikkel - tuleb jätta tähelepanuta. Tõendi varasema mitteesitamise põhjendus, et apellant lähtus oma vastuse kaebusele koostamisel sellest, et vastustaja peab ennast volikogu esimeheks, on asjakohatu ja põhjendamatu. Apellandi väide, et halduskohtu istungil 14. jaanuaril 2008. a kaebaja avaldas, et ta ei olnud vestluse toimumise hetkel enam linnavolikogu esimees ning linnavolikogu liige, ei vasta tegelikkusele. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt pööras kaebaja hoopis kohtu tähelepanu kohtuistungil apellandi öeldule, et kaebaja ei olnud alates 10.01.2007 enam volikogu liige; 9)

§ 3

lg 1 ja 31 lg 2 kohaselt kajastatakse linna veebilehel linna organite ja asutuste tegevust seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalike ülesannete täitmisel. Kuna vestluse salajase salvestise tegemine ei kuulunud linna pädevusse, ei ole salvestus avalik teave ja selle avalikustamine pole lubatud; 10) On arusaamatu, mille alusel väidab apellant, et kohus ei aktsepteerinud kaebaja esindaja esindusõigust. Kaebaja seletas kohtuistungil, et esindaja Aleksei Smelovi kraad on võrdsustatud magistrikraadiga ja kohus nõustus sellega. Kohtule esitati Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuse hinnang nr 437 ja A. Smelovi kõrghariduse diplom, millest nähtuvalt on A. Smelov lõpetanud Moskva Riikliku Industriaalülikooli ja temale on omistatud õigusteaduse bakalaureuse kraad, mis on ekvivalentne Eesti Vabariigi kõrgkoolide bakalaureuse diplomiga. Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuse hinnang on välja antud 13.08.

  1. Eesti Vabariigi kõrgkoolide bakalaureuse diplom aastast 2001 vastas enne
  2. juunit
  3. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekavale. Välisriikide ülikoolide kraadi vastavust kõrgharidusastmetele Eesti Vabariigi haridussüsteemis reguleerib Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määrus nr 89 “Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord”. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus magistrikraadile reguleerib Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määruse nr 120 § 12 lg 1 p 1, mille kohaselt magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab vähemalt 4-aastase nominaalkestusega ja enne
  4. juunit
  5. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom. Seega vastas A. Smelovi kvalifikatsioon TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele; 11) Apellandi menetluskulud ei ole põhjendatud, sest vaidlus ei välju haldusorgani tavapäraste funktsioonide raamest. Kas haldusorgan võtab kohtuvaidluste arvu silmas pidades teenistusse piisaval hulgal juriidilise kõrgharidusega ametnikke või kasutab advokaadi teenuseid, on haldusülesande täitmise sisemise otstarbekuse küsimus ega või mõjutada kaebajat. Oht, et haldusasja kaotanud kaebuse esitajalt võidakse välja mõista tarbetud või põhjendamatult suured avaliku võimu asutuse poolt kantud õigusabikulud, võib kahjustada põhiseaduse §-s 15 ja HKMS §-s 7 lg-s 1 sätestatud kaebeõigust. Üldjuhul peab teenistusalastes küsimustes antud haldusakte ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi. Loksa Linnavalitsuse teenistuses on juriidilise kõrgharidusega linnasekretär ja linnapea nõunik.
  6. Loksa Linnavalitsuse seisukohas O. Gogini vastuväidete suhtes märgitakse järgmist: 10

(15)3-07-2099 1) Apellant jääb selle juurde, et kaebuse esitaja staatus avaliku elu tegelasena ei sõltu apellandi hinnangust kaebuse esitaja rollile. Kaebuse esitaja 29.01.2007 artiklist nähtuvalt ei pidanud ta vestlust eravestluseks, vaid arutas T. Metsmaga töötingimusi; 2) Apellant ei ole kunagi korraldanud vestluse salvestamist. T. Metsmal polnud volitust esindada apellanti õigustoimingutes spetsiaalse volikirjata; 3) Kuna kaebuse esitaja avaldas ise analoogse info oma veebilehel ja ajaleheartiklis, ei riivanud apellant sama info avaldamisega kaebuse esitaja põhiõigusi; 4) Kaebuse esitaja tegutsemisele ei laiene eraelu saladuse ja kaitstuse põhimõtted. Demokraatia eeldus on, et poliitiku tegevus on avalik. Valijad saavad poliitikute tegevusele anda hinnanguid vaid siis, kui nad teavad nende käitumist. Katse mõjutada kohaliku omavalitsuse tähtsuselt teise ametniku ametissemääramist ja kohaliku omavalitsuse valimist on selgelt poliitiline tegevus. Kaebuse esitaja seisukoht tähendaks, et opositsioon ei tohiks kritiseerida valitsust ja valitsus vaielda vastu opositsioonile. Kaebuse esitaja soov saada poliitikuna immuniteet kriitika kohta on ebademokraatlik ja põhiseadusevastane; 5) Kohaliku omavalitsuse veebilehel avalikustatav info ei ole õigusaktides ammendavalt kindlaks määratud. Ka teavet, mis pole avalik teave, võib avaldada, kui õigusaktiga ei ole avaldamist piiratud; 6) Kuna kaebuse esitaja vestles T. Metsmaga vabatahtlikult, on arusaamatu kaebuse esitaja väide, nagu oleks soovitud vestluse salvestamisega koguda andmeid kaebuse esitaja poliitiliste vaadete ja veendumuste kohta; 7) Kaebuse esitaja esitas hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-07-17291 Helle Lootsmanni vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja moraalse kahju hüvitamise nõudes seoses käesolevas asjas vaidluse all oleva kohtumisega. Harju Maakohus leidis 11.03.2008 määruses selles tsiviilasjas, et vestluse lindistus ei ole saadud õigusvastasel moel, T. Metsma ei tunginud kaebuse esitaja privaatsfääri, kuna kaebuse esitaja avas talle selle ise vabatahtlikult, avaldades talle oma seisukohti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 8. Käesolevas asjas esitatud kohustamiskaebuses taotleb O. Gogin Loksa Linnavalitsuse kohustamist kustutama linna veebilehelt avaldatud kaebuse esitaja 11.01.2007 vestluse lindistus ja lindistuse stenogramm. Nõue esitati põhjendusega, et vestluse lindistuse ja stenogrammi avalikustamine oli õigusvastane, kuna rikkus kaebuse esitaja õigust eraelu puutumatusele. RVastS § 4 lg 1 kohaselt võib isik nõuda halduse jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist, kui see on võimalik ülemääraste kuludeta; sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib isik vastava nõudega pöörduda haldusorgani või halduskohtu poole. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Käesoleval juhul võib kaebust pidada nõudeks lõpetada jätkuv toiming – kaebuse esitaja vestluse lindistuse ja stenogrammi avalikustamine – mida kaebuse esitaja peab oma õigusi rikkuvaks. Toiming rikub kaebuse esitaja õigusi, kui ta on puutumuses kaebuse esitaja õigustega ning on õigusvastane. 11
(15)3-07-2099
  1. Seega tuleb nõude rahuldamiseks hinnata kõigepealt seda, kas kaebuse esitajal on selle nõudega kohtusse pöördumiseks kaebeõigus – kas Loksa Linnavalitsuse poolt linna veebilehel kaebuse esitaja 11.01.2007 vestluse lindistuse ja lindistuse stenogrammi avalikustamine on puutumuses kaebuse esitaja õigustega. Kui see on nõnda, on kohtul alus kontrollida nende andmete avalikustamise õiguspärasust. II
  2. Kaebeõiguse olemasolu on halduskohus põhjendanud sellega, et kaebaja ja T. Metsma vestluse lindistamise näol oli tegemist (ebaseadusliku) jälitustoiminguga, jälitustoiming aga kujutab endast igal juhul jälitatava õiguste (õigus eraelule) riivet.
  3. Halduskohtu selle seisukohaga seoses juhib ringkonnakohus esmalt tähelepanu sellele, et käesolevas asjas vaidlustatud toiminguks on kaebaja vestluse salvestise avalikustamine, mitte vestluse salvestamine (vt kaebuse eseme täpsustamine kaebuse puuduste kõrvaldamise kirja (tl 42-45) p-s 6).
  4. Ringkonnakohtu arvates on ekslik ka halduskohtu järeldus, nagu oleks kaebuse esitaja ja T. Metsma vestluse salvestamise näol tegemist jälitustoiminguga JTS mõttes. JTS § 2 kohaselt on jälitustegevus käesolevas seaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras jälitustoimingute teostamine. Iseenesest on õige, et toimingu kvalifitseerimine jälitustegevusena ei saa sõltuda sellest, kuivõrd selle läbiviimisel peetakse kinni toimingu läbiviimist reguleerivatest pädevus- või menetlusnormidest, kuna vastupidisel juhul jääks jälitustoimingule allutatud isiku õigused kaitseta, mida pakuvad seadusega jälitustegevusele ette nähtud piirangud. Seega ei välista vestluse salvestamise käsitlemist jälitustoiminguna see, et ei T. Metsma eraisikuna (kellele omistab vestluse salvestamise apellant) ega Loksa Linnavalitsus (kellele omistavad vestluse salvestamise kaebuse esitaja ja halduskohus) ei ole JTS § 6 kohaselt jälitusasutused. Toimingu kvalifitseerimisel jälitustoiminguna tuleb lähtuda eelkõige toimingu iseloomust. Jälitustoiminguks on muuhulgas JTS § 12 lg 1 p 1 kohaselt andmete varjatud kogumine ning sama paragrahvi lg 31 p 2 kohaselt teabe salajane pealtkuulamine, vaatamine või salvestamine. Kaebaja rõhutab, et vestluse salvestamine oli jälitustoiming, kuna see toimus tema teadmata, seega varjatult või salaja. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Vestlus ei toimu vestluses osalejate teadmata. Tegemist on vastastikkuse vabatahtliku teabe edastamisega, mille käigus avab isik teisele oma privaatsfääri. Sellises olukorras peab ta möönma ka vestluspartneri õigust vestlust, sh selle käigus temale edastatud teavet, talletada. Seetõttu ei saa vestluses osaleja poolt vestluse salvestamist pidada jälitustoiminguks. Seda seisukohta väljendatakse ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.03.2009 otsuses nr 3-1-1-5-09 (p 10), kus märgitakse: „Enda telefonivestluse kuulamine ja lindistamine ei vasta ühelegi seaduses kirjeldatud jälitustoimingule, sest enda telefonikõnet ei saa isik ise salaja ega varjatult pealt kuulata ega sellel eesmärgil lindistada. Neil põhjustel ei teki eraelulise vestluse salvestise kui tõendi lubatavuse otsustamisel küsimust võimaliku eraviisilise jälitustegevuse kohta KarS § 137 tähenduses.“ Eeltoodud aspektist ei tohiks omada tähtsust, kas vestlus toimub telefoni teel või vahetult. Vestluse salvestamise kvalifitseerimist jälitustoiminguna ei mõjuta ka see, kas nimetatud tegevus omistada Loksa Linnavalitsusele või T. Metsmale. Kui omistada vestluse salvestamine Loksa Linnavalitsusele, kelle ülesandel ja esindajana T. Metsma kaebaja arvates tegutses, tuleb Loksa Linnavalitsusele omistada ka vestluses osalemine. Ka kaebuse esitaja võimalik eksimus T. 12
(15)3-07-2099 Metsma rollis ei tähenda, et tegemist oleks olnud andmete salajase kogumisega – kaebuse esitajale oli teada vestluspartneri isik ning see, et viimane on Loksa Linnavalitsuse ametiisik. 12. Eeltoodu ei välista siiski kaebuse esitajal kaebeõiguse olemasolu. Oluline Põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust eraelule kaitsev seadus on isikuandmete kaitse seadus. Käesoleval juhul on lähtuvalt vaidlusaluse toimingu tegemise ning kaebuse esitamise ajast asjasse puutuv selle seaduse kuni 01.01.2008 kehtinud redaktsioon, mille sätetele edaspidi viidatakse. Seadusest järeldub, et isikuandmete õigusvastane töötlemine, sh avalikustamine (mis on hõlmatud IAKS § 5 sätestatud töötlemise definitsiooniga), võib rikkuda andmesubjekti (isik, kelle isikuandmeid töödeldakse – IAKS § 9) õigusi. Seaduse § 31 sätestab nimelt andmesubjekti õiguse nõuda enda isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui töötlemine ei ole vastavuses käesoleva seaduse, muude seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega (IAKS § 31 lg 1 p 1). Viidatud sätetest nähtub, et seadusandja on soovinud kaitsta isikut tema isikuandmete õigusvastase avalikustamise eest. Selline seisukoht on kooskõlas eraelu mõiste sisustamisega kaasajal – ka apellant viitab Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioonile nr 1165
(1998), milles õigust eraelule määratletakse kui isiku õigust kontrollida enda kohta käivat informatsiooni. Seega riivab isikuandmete õigusvastane avalikustamine üldjuhul andmesubjekti subjektiivseid õigusi, eelkõige õigust eraelule, mispuhul tuleb tunnustada andmesubjekti kaebeõigust sellise toimingu suhtes.
  1. Enne kui otsustada, kas kaebuse esitaja nõudeõigus vaidlusaluste andmete avalikustamise lõpetamiseks võib tuleneda IAKS § 31 lg 1 p-st 1, sh kas nende andmete näol on tegemist isikuandmetega IAKS § 4 tähenduses, peatub ringkonnakohus apellandi väidetel kaebuse esitajal kaebeõiguse puudumise kohta. Kokkuvõtlikult ei saa vaidlusaluse pressiteate avaldamine apellandi arvates riivata kaebuse esitaja õigusi järgmistel põhjustel: 1) kaebuse esitaja on poliitik, avaliku elu tegelane, kelle vastu on avalikkusel suurem huvi ning kelle eraelu kaitstav sfäär seetõttu piiratum; 2) vestlus ei puudutanud kaebuse esitaja isiklikku elu, vaid arutati linna juhtimist ja linnatasandi poliitikat; 3) kaebuse esitaja on vaidlusalused andmed ise avalikustanud, samuti on kaebuse esitaja seisukohad kõnealustes küsimustes nagunii üldiselt teada.
  2. Põhimõtteliselt on õige apellandi seisukoht, et andmete avalikustamine võib rikkuda isiku õigust eraelule siis, kui isik ise ei ole vastavasisulisi andmeid avalikustanud ega nõustunud andmete avalikustamisega – ehk juhul, kui isik ise ei soovi selliste andmete avalikustamist.
  3. Käesolevas asjas ei ole väidetud, et kaebuse esitaja oleks vestluse andmete avalikustamise suhtes avaldanud mingit seisukohta enne vaidlusaluse pressiteate avaldamist 16.01.
  4. Seega ei saa asuda seisukohale, et andmete avalikustamise ajaks oli selleks toiminguks kaebuse esitaja nõusolek. Kuid kaebuse esitaja kaebeõigust tuleb kontrollida kohtusse pöördumise aja seisuga. Teatavasti pöördus kaebuse esitaja käesolevas asjas kohtusse 19.10.2007 ehk 9 kuud pärast pressiteate avaldamist. Avalduse linnavalitsusele pressiteate veebilehelt kustutamiseks esitas kaebuse esitaja 17.09.
  5. Kaebuse esitaja nõustumust pressiteates avaldatud andmete avalikustamisega saab hinnata kaebuse esitaja käitumise põhjal perioodil, mis järgnes pressiteate avaldamisele ning eelnes kaebuse esitaja pöördumisele linnavalitsuse poole pressiteate kustutamiseks.
  6. Ringkonnakohtu hinnangul omab tähtsust apellandi juba halduskohtus esitatud väide, et kaebuse esitaja on avaldanud hulganisti seisukohti ja ideid, sh seoses vaidlusaluses vestluses arutatuga ka oma veebilehel. Apellatsioonkaebusele lisatud kaebuse esitaja artiklis ajalehe „Molodjož 13
(15)3-07-2099 Estonii“ 29.01.2007 numbris kirjeldab kaebuse esitaja ise vestluse lindistamise fakti ja annab ülevaate vestluse sisust: „Loksa linnapea kohusetäitja Eldar Toonverki ülesandel edastas linnavolikogu esimees Oleg Gogin linnaametnikust jurist Metsmale linnavalitsuse ettepaneku asuda linnasekretäri ametisse. Temale selgitati töö- ja tasustamise tingimusi. Arutati ka linna valimiskomisjoniga seonduvaid küsimusi, kuna linnasekretär on ameti järgi linna valimiskomisjoni esimeheks. Kokkuvõttes, aeti tavalist juttu töötingimuste kohta. Jurist Metsma lindistas vestluse diktofonile ning seejärel deklareeris Helle Lootsmann TV-s, et teostati ametniku äraostmise katse. Lindistatud vestluses ei ole sõna ega vihjet mingisuguse äraostmise ja veelgi enam pistise kohta. Teade äraostmisest saadeti laiali meediasse. 22.01.2007 teatas politseikomissar R. Ots, et politsei ei algata kriminaalmenetlust, kuna lindistuses ei ole tuvastatud äraostmise katset.“ Viidatud artiklis ei viita kaebuse esitaja küll vestluse stenogrammile Loksa Linnavalitsuse veebilehel, kuid annab vestlusest ise kokkuvõtliku ülevaate. Et artiklis süüdistab kaebuse esitaja linnavalitsust valesüüdistuse esitamises ning väidab, et lindistatud vestlus selliseks süüdistuseks alust ei anna, võib selles olukorras eeldada kaebuse esitaja huvi selle kohta, et pressiteade vestluse lindistusega, mis kaebuse esitaja kinnitusel vastab vestluse sisule, oleks kättesaadav, et kaebuse esitaja saaks linnavalitsuse süüdistuse avalikkuse ees ümber lükata. Sellist suhtumist kinnitab kaebuse esitaja järgnev käitumine. Nimelt pöördus kaebuse esitaja avaldusega pressiteate kustutamiseks linnavalitsuse poole alles 8 kuud pärast pressiteate ilmumist, samas kui kohtu hinnangul pidi ta pressiteatest saama teada lühikese aja jooksul pärast selle ilmumist. Kaebuse esitaja näol on tegemist Loksa linna poliitilises elus aktiivselt osaleva isikuga, kes on eeldatavalt kursis ka linnavalitsuse veebileheküljel ilmuvate avaldustega. Ülalviidatud artiklis väidab kaebuse esitaja: „Praktiliselt iga päev avaldab Helle Lootsmanni „pressiagentuur“ igasuguseid sensatsioone linna koduleheküljel, mis on tema kontrolli all /---/“. Vastuseks halduskohtu 07.11.2007 määruses (tl 34-35) esitatud küsimusele, miks pöördus kaebaja avaldusega veebilehes 11.01.2007 (see on kohtu poolt ekslikult märgitud pressiteate avaldamise kuupäev 16.01.2007 asemel) avaldatud informatsiooni kustutamiseks alles 17.09.2007, vastas kaebaja, et asjaolu, miks ta pole pöördunud kirjaliku avaldusega varem, „ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna kaebajal on õigus ainuisikuliselt otsustada, millal esitada Loksa Linnavalitsusele avalduse“ (vt kiri kaebuse puuduste kõrvaldamise kohta tl 42-45, p 3). Seega ei ole kaebuse esitaja pressiteate ilmumisele järgneva 8 kuu jooksul, mil teates avaldatud vestluse lindistus ja stenogramm olid kättesaadavad igale huvitatud isikule, oma vabal tahtel võtnud ette midagi, et nende andmete avalikustamine lõpetada. Sellest järeldab ringkonnakohus, et ajaks, mil kaebuse esitaja pöördus andmete avalikustamise vaidlustamiseks linnavalitsuse ja kohtu poole, oli ta ise nõustunud vaidlusaluste andmete avalikustamisega. 17. Eeltoodud põhjendustel nõustub ringkonnakohus apellandiga kaebuse esitaja kaebeõiguse puudumisest. Kohtusse pöördumise ajaks ei rikkunud vaidlusalune toiming enam kaebuse esitaja õigusi. 18. Kuna kaebus tuleb jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu, ei kontrolli ringkonnakohus vaidlusaluse toimingu õiguspärasust. III 19. Et halduskohus on kaebuse ebaõigesti rahuldanud, tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega kaebus jäetakse rahuldamata. Sellega rahuldab ringkonnakohus Loksa Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse. 14
(15)3-07-2099
  1. Kuna kaebus jäetakse uue otsusega rahuldamata, tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ka osas, millega kaebuse esitajale mõisteti Loksa Linnavalitsuselt välja menetluskulud. Et asjas ei tehta otsust kaebaja kasuks, puudub tal õigus taotleda vastustajalt ka apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist.
  2. Loksa Linnavalitsus esitas halduskohtule taotluse kaebuse esitajalt menetluskulude summas 11 062,50 krooni väljamõistmiseks. Taotlusest (tl 89) ja selle juurde lisatud Advokaadibüroo Seppik & Sirel OÜ 31.12.2007 arvest nr 2712085 lisaga (tl 90-91) nähtuvalt on tegemist esindajatasuga. 14.01.2008 maksekorraldusest (tl 92) nähtuvalt on arve linnavalitsuse poolt tasutud. Ringkonnakohtus esitas Loksa Linnavalitsus taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kahe kohtuastme menetluse kohta kogusummas 49 020,50 krooni; summa hõlmab ka menetluskulusid 11 062,50 krooni, mille väljamõistmist taotleti halduskohtus. Advokaadibüroo Seppik & Sirel OÜ 31.01.2008 arvel nr 2801108 märgitud menetluskulu 9 292,50 krooni on arve kuupäevast ja selle lisaks olevast selgitusest nähtuvalt esitatud õigusteenuse eest esimese astme kohtu menetluses. Sellel arvel märgitud menetluskulude väljamõistmist ei saa apellant ringkonnakohtult nõuda, sest HKMS § 93 lg 1 kohaselt oleks ta pidanud taotluse nende menetluskulude väljamõistmiseks esitama halduskohtule enne kohtuvaidlusi. Apellandi apellatsioonimenetluse menetluskulusid kajastavad Advokaadibüroo Seppik & Sirel OÜ 29.02.2008 arve nr 2802081 summas 1 504,50 krooni halduskohtu otsusega tutvumise ja kliendile koos kommentaaridega edastamise eest, 31.03.2008 arve nr 2803114 summas 26 158 krooni apellatsioonkaebuse koostamise, apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendi (O. Gogini artikkel) tõlkimise ja riigilõivu 80 krooni tasumise eest ja 30.04.2008 arve 2804132 summas 1 003 krooni apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumise ja kliendile koos kommentaaridega edastamise eest. Kõik need arved on juurdelisatud maksekorraldustest nähtuvalt linnavalitsuse poolt tasutud. Maksekorraldus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 80 krooni tasumise kohta on lisatud apellatsioonkaebusele (tl 131). HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistetakse halduskohtumenetluses välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtupraktikas (vt Riigikohtu 19.06.2007 otsus nr 3-3-1-24-07 p 16) on selle sätte tõlgendamisel rõhutatud järgmist - haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Kuigi vaidlus väljus kohaliku omavalitsuse igapäevase põhitegevuse raamest, tuleb antud juhul arvestada seda, et vaidluse initsieeris kohalik omavalitsus, viitamata sealjuures õiguskorrast tulenevale kohaliku omavalitsuse funktsioonile, mida vaidluse esemeks olev pressiteate avaldamine täitis. Seetõttu jätab ringkonnakohus linnavalitsuse menetluskulude väljamõistmise taotluse esindajatasu osas rahuldamata. Kohus osundab ka sellele, et menetluskulude taotletav summa (ligikaudu 50 000 krooni) on HKMS § 93 lg 5 tähenduses ülepaisutatud. Küll tuleb linnavalitsuse kasuks välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni, sest selle seadusest tuleneva menetluskulu vajalikkuses ja põhjendatuses HKMS § 93 lg 5 mõttes ei saa olla kahtlust. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.