← Eesti

3-07-1015/56

Obsah (4)§ 64§ 6§ 4§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-1015

eaduse (edaspidi

) § 6 lõike 3 punktidega 2, 3 ja 4. Käskkirjaga kehtestatud piirid on märgatavalt raskemini looduses äratuntavad kui kaebaja poolt välja pakutud piirid. Kaebuse esitaja poolt pakutud ettepanekuga oleks laiendatud Uhtna jahipiirkonna vahele ulatuvat kiilu 200 ha võrra.

-s ei ole sätestatud, et ühe jahipiirkonna jahimaa ei tohi paikneda kiiluna teise jahipiirkonna vahel. Uus jahikorralduskava ei likvideeri kiilu täielikult, vaid poolitab selle nii, et Kiviõli jahipiirkonna poolele jääb loomadele mittesobilik elupaik: lage soo. Olulised asjaolud, mida oleks tulnud arvestada piiride määramisel, on jäänud välja selgitamata. Seega ei saa kaalutlusotsus olla õiguspärane.

§ 64

lõike 2 kohaselt on senisel jahipiirkonna kasutajal jahirendilepingute ümbervormistamisel jahipiirkonna kasutusõiguse lubadeks jahipiirkonna kasutusõiguse saamise eelisõigus.

§ 6

lõike 3 punktist 4 tuleneb, et keskkonnaminister kinnitab määrusega uue jahimaakorralduskava, võttes arvesse seni kehtinud jahimaakorraldust.

  1. Keskkonnaminister leidis, et kaebus on põhjendamatu. Kiviõli ja Uhtna jahipiirkonna osas on kuni
  2. aastani kehtinud jahipiirkondade piire muudetud. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus on oma 23.04.2007 kirjas nr TLN 4-2/502 kaebuse esitajale jahipiirkondade piiride muutmist põhjendanud. Kirjas selgitatakse, et lage Uljaste soo lõikab eraldatava osa Kiviõli jahipiirkonna elupaikadest. Soo on puhverala, millest ühele poole jääb Kiviõli jahipiirkond ja teisele poole uute jahipiirkondade piiride kohaselt Uhtna jahipiirkond, sh Kiviõli piirkonnast eraldatud 203 ha suurune jahimaa. Piiride määramisel lähtuti suurulukitele vajalike elupaikade olemasolust ja jahiulukite hooldustööde optimaalse korraldamise võimalusest. Kiviõli jahipiirkonnast eraldatud osa moodustab Uhtna jahipiirkonnaga tervikliku elupaiga, olles seotud otseselt Uhtna jahipiirkonna jahimaadega ning eraldatud lagesooga Kiviõli jahipiirkonda jäävatest suurulukitele sobivatest elupaikadest.

§ 6

lõike 3 punkt 3 eeldab lähtumist hooldustöödest suuremal maa-alal kui ühe jahipiirkonna piires ning ühe jahimaa kasutaja poolt teostatuna. Keskkonnaministri 14.05.2003 määruse nr 47 "Jahimaakorraldusjuhend" (edaspidi jahimaakorraldusjuhend) § 2 punkti 1 kohaselt on üheks jahimaade korraldamise käigus tehtavaks toiminguks vajadusel olemasoleva jahipiirkonna piiri muutmiseks ettepanekute tegemine. Kui vastav vajadus tulenevalt avalikust huvist eksisteerib, on piiri muutmise ettepaneku tegemine jahimaa korraldaja kohustus. Jahimaa kasutaja oli piiride muutmise menetlusse kaasatud, tema ettepanekutele ja vastuväidetele on põhjalikult vastatud. Jahimaakorraldaja keeldumine esitatud alternatiivse 2

(10)3-07-1015 piiriettepaneku kehtestamisest on põhjendatud ja toob välja piiride muutmisel arvestatud kaalutlused. Kehtestatud piirid pole looduses raskemini ära tuntavad kui kaebuse esitaja ettepanekus sisaldunud piirid. Uhtna jahipiirkonna kasutaja puhastas keskkonnaministri käskkirjas sisaldunud jahimaade piirid juba 2006 augustis. 2007 puhastati piirid sinna kasvanud rohttaimestikust. Kaebuses esitatud seisukoha, mille kohaselt muudetud piiridega jääb Uhtna jahimaale seni Kiviõli jahimaal paiknenud 2004 registreeritud metssigade söötmispaik koos soolakuga, on kaebuse esitaja esitanud ka 21.02.2007 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele kirjas nr
  1. 23.04.2007 vastuses nr TLN 4-2/502 viitab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, et 2004 registreeritud söödakohta ei näidatud vaidlustatud käskkirja andmisele eelnenud jahimaakorralduse käigus. Jahimaakorraldusjuhendi § 5 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb jahimaa korraldamise ettevalmistamiseks jahipiirkonna kasutajal teavitada jahimaa korraldajat jahindusrajatiste olemasolust ja asukohtadest. 2006 toimunud ülevaatuse kohta on 05.07.2006 koostatud ulukihoolde rajatiste ja teiste ehitiste kontrollakt, mis sisaldab Kiviõli jahipiirkonna söödarajatiste loetelu ja asukohad. Kirjas selgitatakse, et Kiviõli jahipiirkonna ulukihoolde kontrollimisel Ida-Viru Jahimeeste Seltsi juhatuse liige hr Kärner nimetatud metssigade söödakohta kontrollimiseks ja ülevaatuseks ei esitanud. Seega ei paiknenud Kiviõli jahipiirkonnast eraldatud jahimaal söötmispaika ega soolakut, mida oleks saanud jahimaakorralduse käigus arvestada. Lisaks kaotaks Uhtna jahipiirkond kaebuse esitaja pakutud piirikirjeldust arvestades võimaluse ühe ettenäidatud ja jahimaakorralduskavas arvestatud söödapõllu ning ühe jahimaakorralduskavaga registreeritud söödakoha kasutamiseks ulukihooldeks. Kaebuse esitajal kui jahipiirkonna kasutajal pole eelisõigust jahipiirkonna edasiseks kasutamiseks, sest Riigimetsa Majandamise Keskuse kui riigimaa volitatud kasutajaga sõlmitud leping ei piira keskkonnaministri õigusi jahimaa korraldamisel.
  2. Rakvere Jahindusklubi leidis, et piiride muutmise tingis vajadus kaotada jahimaade kiilud ja nurgad ning tekitada kompaktse kujuga piirkond. Piirid on looduses äratuntavad. Uhtna jahiklubi isiklikud huvid ei olnud piirimuudatuse puhul määravaks.
  3. Tallinna Halduskohtu
  4. veebruari 2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata, esitades järgmised põhjendused. Vaidlus käib selle üle, et üks Kiviõli jahipiirkonda kuulunud ala on antud üle Uhtna jahipiirkonda. Nimetatud jahipiirkondade piire muudeti ka muus osas, kuid selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Istungil leidsid menetlusosalised, et vaidlust ei ole ka selles, et
  5. aastal registreeritud metssigade söötmispaik koos soolakuga, mis kaebuse esitaja kirjalikes materjalides esitatud väite kohaselt paiknes enne Kiviõli jahipiirkonnas, asub tegelikkuses Aansalu külas so kohas, mis ka kuni
  6. aastani ei olnud Kiviõli jahipiirkond, seega jääb jahipiirkonna endisest piirist väljapoole (kaart „Ida- ja Lääne-Viru maakonna Kiviõli jahipiirkond 2006.a. jahimaade korraldus“). MTÜ-le Ida-Viru Jahimeeste Selts 17.12.2004 välja antud jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr 8-IV (tlk 47-51) oli kehtiv kuni 16.12.2014 ning käesolevaks hetkeks on Keskkonnaministeerium nimetatud loa seoses uue jahimaakorralduskava kehtestamisega muutnud ja kaebuse esitajale on väljastatud uus jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja oli uue jahimaakorralduskava kehtestamise menetlusest teadlik, sai oma seisukohti esitada ning et vastustaja üritas saavutada Kiviõli ja Uhtna jahipiirkonna kasutajate vahel uute piiride kokkuleppimises kompromissi, mis aga ei õnnestunud.

§ 4

lg 3 kohaselt korraldatakse jahimaa jahimaakorraldusjuhendi alusel vähemalt iga kümne aasta järel jahipiirkondade kaupa, mis vormistatakse jahimaakorralduskavana, mille kinnitab keskkonnaminister. Varemkehtinud jahimaakorralduskava kehtis Kiviõli 3

(10)3-07-1015 rendijahipiirkonna jaoks aastateks 1997-2006 (väljavõtted II kd lk 2-4). Seega pidi kaebuse esitajale olema teada asjaolu, et alates 2007 kehtestatakse uus jahimaakorralduskava vastavalt

§-le 4, mis võib omakorda tuua ka jahipiirkonna piiride muutmise ja kaebuse esitajal ei saanud olla õiguspärast ootust sellele, et tema kasutuses olnud jahipiirkond alatiseks samadesse piiridesse jääb. Õige on kaebaja väide, et jahimaakorralduskava kehtestamise käskkirjas puuduvad asjaomased põhjendused piirimuudatuse osas (haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 rikkumine). Vastustaja seisukoht, et piirimuudatuse põhjenduste esitamist jahimaakorralduskava kinnitamisel õigusaktid ei nõua, ei ole kooskõlas HMS § 54 lg–ga 1. Samas saab asja lahendamisel arvestada vastustaja selgitust ja seda, et kirjalikud põhjendused piirimuudatuse kohta esitati kaebajale enne käskkirja andmist kaebaja seadusliku esindaja Martin Toovise ja Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse juhata Enn Mahoni vahelises kirjavahetuses. Halduskohtu praktikas tunnustatakse võimalust täiendada ja täpsustada haldusaktide põhjendusi kohtumenetluse käigus. Sellise praktika eesmärk on välistada haldusakti tühistamine puudulike põhjenduste tõttu juhul, kui kohtumenetluses selguvad täiendavad põhjendused, millest haldusorgan ilmselt haldusakti andmisel küll lähtus, ent mis on mingil põhjusel haldusaktis endas kajastamata jäänud. Selline haldusakti hilisemalt esitatud põhjenduste arvestamine teenib peamiselt halduse tõhusama toimimise eesmärki, võimaldades kohtul jätta põhjendamispuudustega vormistatud haldusakt kehtima, kui täiendavalt esitatud põhjendustest nähtub ilmselt, et haldusorgan on otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning tuvastanud vajalikud asjaolud õigesti. Sel teel on võimalik vältida sellise haldusakti tühistamist, millele järgneks vältimatult samasisulise haldusakti uuesti väljaandmine. HMS § 58 võimaldab jätta kohtul haldusakti tühistamata juhul, kui kohus on veendunud, et menetlus- või vormivead aktis ei võinud mõjutada asjas tehtud otsust. Põhjenduste puudumist haldusaktis tuleb käsitleda vormiveana. Asjas kogutud materjalide pinnalt leiab kohus, et haldusorgan ei saanud teha asjas teistsugust otsust ja seetõttu ei saanud põhjenduste puudumine korralduses mõjutada ka asjas otsuse tegemist. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus on põhjendanud kaebuse esitajale piiride muudatust kahes kirjas: 08.03.2007 kirjas nr TLN 4-2/317 (I kd lk 22-23) ja 23.04.2007 kirjas nr TLN 4-2/502 (I kd lk 25-26). Nimetatud kirjades selgitatakse, et piirimuudatuse põhjuseks on asjaolu, et lage Uljaste soo lõikab eraldatava osa Kiviõli jahipiirkonna elupaikadest. Soo näol on tegemist puhveralaga, millest ühele poole jääb Kiviõli jahipiirkond ja teisele poole uute jahipiirkondade piiride kohaselt Uhtna jahipiirkond, sh Kiviõli piirkonnast eraldatud 203 ha suurune jahimaa. Kirjas esitatud selgituste kohaselt on jahimaa korraldaja piiride määramisel lähtunud suurulukitele vajalike elupaikade olemasolust ja jahiulukite hooldustööde optimaalse korraldamise võimalusest. Kiviõli jahipiirkonnast eraldatud osa moodustab Uhtna jahipiirkonnaga tervikliku elupaiga, olles seotud otseselt Uhtna jahipiirkonna jahimaadega ning eraldatud lagesooga Kiviõli jahipiirkonda jäävatest suurulukitele sobivatest elupaikadest. Muudetud piirides on jahipiirkonnas jahiulukite hooldustööde korraldamise võimalused optimaalsed. Kohus leiab, et nimetatud põhjendused on piisavad. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti üle on piiratud: kohus kontrollib, kas õigusnormid, mille alusel haldusakt välja anti, sisaldasid endas kaalutlusruumi, kas tegemist sai olla otsustusdiskretsiooniga (kas võtta vastu konkreetne otsus või mitte) või lisaks ka valikudiskretsiooniga (milline otsus vastu võtta), millised on kaalutavad väärtused ja millist eesmärki otsus kandma peab. Kohus ei saa asetada ennast haldusorgani rolli ja hakata asjaolusid ise hindama so otsustama, millised tuvastatud asjaoludest on olulisemad. Kohus hindab haldusakti väljaandmisel teostatud kaalumist vaid sellest aspektist, kas kaalumine leidis aset ja kas haldusorgani otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku õiguse üldtunnustatud väärtusi (nt võrdsuse või proportsionaalsuse põhimõtet). Kohus leiab käesoleval 4

(10)3-07-1015 juhul, et haldusorgan on tehtud otsust hoolikalt kaalunud ning kaalutlused on veenvad, loogilised ja õiguspärased. Vastustaja on piiride määramisel arvestanud

§ 6

lg 3 nõuetega ning väide piiride looduses äratuntavuse halvemast olukorrast ei leidnud kohtumenetluses tõendamist. Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud fotode pinnalt ei ole võimalik selliseid järeldusi teha, sest fotode tegemise aeg ja koht pole teada, samuti ei ole äratuntav neil ei vana ega uus piir (I kd lk 141-146). Vastustaja on kinnitanud kohtule, et Uhtna jahipiirkonna kasutaja puhastas keskkonnaministri käskkirjas sisaldunud jahimaade piirid juba 2006 augustis ning et 2007 puhastati piirid sinna kasvanud rohttaimestikust. Eelnimetatu kinnituseks on vastustaja esitanud Uhtna Jahtkonna (kes on kolmanda isiku kinnitusel Rakvere Jahindusklubi liige) juhatuse esimehe Teet Loodi 28.09.2007 e-posti teel antud kinnituse selle kohta, et 2007 jahimaakorralduskavaga kinnitatud Uhtna jahipiirkonna piir Kiviõli jahipiirkonnaga Sonda metskonna kvartali SO081 kirdenurgast mööda kvartali SO081 ida- ja lõunasihti Liivoja kinnistu läänepiirini, mööda Liivoja kinnistu läänepiiri Sonda metskonna kvartali SO095 põhjasihini, mööda kvartali SO095 läänesihini, mööda Aansalu kraavi Sämi-Kiviõli maanteeni puhastati võsast Uhtna jahtkonna jahimeeste poolt augustis 2006 ja täiendavalt uutest võsakasvudest 2007 septembris ning on looduses hästi nähtav (II kd lk 77 sh pöördel). Eelnimetatut kinnitas istungil nii vastustaja kui kolmanda isiku esindaja. Kohus leiab, et kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et kehtestatud jahimaade piirid ei ole looduses äratuntavad ning märgatavad. Kohus eeldab seega, et paikapandud piirid täidavad

§ 6lg 3 p-s 3 toodud eelduse.

Vastustaja on järginud

§ 6

lg 3 p 4 ning võtnud uue jahimaakorralduskava kinnitamisel arvesse seni kehtinud jahimaakorraldust. Piiride teatud osas muutmist eeltoodud säte ei keela. Veenev on vastustaja põhjendus, et lahustüki teise jahimaa koosseisu arvamist takistas varemkehtinud

eaduse säte, mille kohaselt pidi jahimaa paiknema ühe ja sama maakonna piirides. Praeguses seaduse redaktsioonis sellist piirangut ei ole ning tekkis võimalus sirgema ja loogilisema piirjoone märkimiseks kahe jahimaa vahel - Uhtna jahimaa koosseisu arvati vaidlusalune teises maakonnas asuv lahustükk. Kaebuse esitaja on esitanud haldusasja materjalide juurde vaidlusalusel maa-alal paiknevate kinnistute omanike antud nõusolekud Ida-Viru Jahimeeste Seltsile nende maal jahi pidamiseks, seejuures on nõusolekud erinevad – ühest päevast 2007. aastal kuni kümne aastani. Samuti on kohtule esitatud kinnistu omanike kinnitusi, et nad ei nõustu sõlmima rendilepingut Uhtna jahtkonnaga (II kd lk 6-26). Ehkki jahimaakorralduskava kehtestamisel ei ole maa-alal paiknevate kinnistute omanike nõusolek nende maal jahi pidamiseks argumendiks, mis oleks määrav jahimaa piiri kehtestamiseks, pole õige vastustaja seisukoht, et nõusolekuid üldse arvestada ei tule. Nõusolekute arvestamise nõue tuleneb

§ 11

lg-st 4, mis näeb ette, et eelistatakse seda taotlejat, kes kaasab jahipiirkonda enam füüsilisi isikuid. Samas peab kohus vähetõenäoliseks, et kinnistu omanikele on niivõrd oluline, milline

elts nende kinnistul jahti peab. Seadmata kahtluse alla viimatinimetatud keeldumiskinnituste autentsust, on tõenäoline, et kaebuse esitaja pöördumise peale andsid maaomanikud oma allkirjad kaebuse esitaja poolt ettevalmistatud avaldustele ilma tegelikult tõsimeelse soovita hakata tulevikus takistama teise

eltsi tegevust samal maa-alal. Seega leiab kohus, et esitatud maaomanike kinnitused ja keeldumised ei välista seda, et need isikud mõne aja möödudes annavad oma nõusoleku nende maatükil jahi pidamiseks kolmandale isikule. Kuna kaebuse esitajal on olnud jahimaakorralduskava kehtestamisel korduvalt ja piisavalt võimalus oma seisukohti esitada ja nendele seisukohtadele on vastatud mitte formaalselt, vaid sisuliselt, ei ole kaebuse esitaja väited menetlusnõuete rikkumise kohta haldusakti kehtestamisel põhjendatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5

(10)3-07-1015
  1. Ida-Viru Jahimeeste Selts taotleb esitatud apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist, kaebuse rahuldamist ning menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. Ebaõige on kohtu seisukoht, et metssigade söötmispaik asub tegelikkuses Aansalu külas, so kohas, mis ka kuni
  2. aastani ei olnud Kiviõli jahipiirkond. Vastustaja esindaja poolt kohtuistungil esitatud andmed söötmispaiga asukoha kohta on valed, mida kinnitab kaebaja poolt apellatsioonkaebusele lisatud OÜ Geodes Maamõõdubüroo poolt koostatud söötmispaiga koordinaatidega kaart. Kohtuistungil esitas vastustaja GPS mõõdistamise andmed, hiljem selgus, et GPS mõõdistamised ei ole kooskõlas mõõteseadusega, mistõttu kaebaja sai alles koos apellatsioonkaebusega esitada õiged andmed. Kohtuotsusest ei nähtu, millele tuginedes kohus väidab, et kaebajale on väljastatud uus jahipiirkonna kasutusluba. Kaebajale ei ole uut luba väljastatud ning kuna kolmandale isikule väljastatud luba on muudetud, kehtib nüüd ühe ja sama piirkonna kohta kaks kasutusluba. Kaebaja on vaidlustanud kolmanda isiku kasutusloa muutmiseks antud korralduse Tartu Halduskohtus. Kuna kaebaja, kolmanda isiku ega keskkonnateenistuse arvates vajadust jahipiirkonna muutmiseks ei olnud, on muutmise algatanud isik, kellel selleks pädevust pole – Metsakaitseja Metsauuenduskeskus. Tegemist on jahimaakorraldusjuhendi § 5 lg 1 p 1 rikkumisega. Halduskohtu seisukoht, et vaatamata haldusaktis põhjenduste puudumisele pole haldusakti tühistamiseks alust, on vastuolus Riigikohtu seisukohaga (lahendid 3-3-1-62-02, 3-3-1-13-02, 3-3-1-42-02). Käesoleval juhul ei ole kaebaja ja kolmanda isiku huve nõuetekohaselt kaalutud ning käskkiri tuleb tühistada. Kohus jättis tõendina arvestamata fotod, mis kaebaja esitas tõendamaks uue piiri vähest äratuntavust looduses. Tõendite arvestamata jätmine pole põhjendatud, sest tegemist on kaebaja selgitusi illustreeriva objektiivse pildimaterjaliga. Kui kohtul tekkis menetluse käigus kahtlus tõendite objektiivsuses oleks ta pidanud menetluse käigus juhtima sellele kaebaja tähelepanu. Kohus on rikkunud HKMS § 19 lg
  3. Asjaolu, et kolmas isik pole tegelikult piiride puhastamist läbi viinud, kinnitab apellant apellatsioonkaebusele lisatud Ida-Virumaa keskkonnateenistuse poolt väljastatud õiendiga, et keskkonnateenistusele pole esitatud kinnitamiseks metsateatist trassiraideks Sonda metskonna kvartalitele SO81 ja SO
  4. Selle tõendi esitamise alles apellatsioonkaebus tingis asjaolu, et kaebajale ei olnud varem teada, et kolmas isik väidab raietööde teostamist. Õige ei ole kohtu käsitlus

§ 6lg 3 p 4 osas.

Tegelikult polnud mingit vajadust piirimuudatuseks ning läbiviidud haldusmenetlus oli eesmärgipäratu. Avalikul haldusel pole õigust tegutseda üksnes selleks, et olemasolevat olukorda muuta. Samuti pole õige kohtu seisukoht, et piiride kindlaksmääramisel ei oma tähendust jahipiirkonna kinnisasjade omanike nõusolekud jahipidamiseks. Praegusel juhul, kui maaomanikud on keeldunud andmast nõusolekut jahipidamiseks kolmandale isikule, ei taga uus jahimaakorralduskava reaalset jahipidamisõigust kolmandale isikule, mis kinnitab omakorda, et vaidlustatud haldusakt on formaalse iseloomuga. Kohus pole pööranud tähelepanu 24.08.2005 Sonda metskonna poolt kaebajaga sõlmitud lepingule metskonna hallatava maa jahimaana kasutamise võimaluste ja jahipidamise 6

(10)3-07-1015 tingimuste määramiseks, mis kehtib 10 aastat ning puudutab ka maid, mis on praeguse jahimaakorralduskavaga antud kolmanda isiku jahipiirkonda.
  1. Keskkonnaminister vaidleb apellatsioonkaebusele vastu järgmise põhjendusega. Esitatud tõend metssigade söödaplatsi asukoha kohta ei oma käesolevas menetluses tähtsust, sest kaebaja ei teavitanud sellest söödaplatsist jahimaakorraldusjuhendi § 5 lg 2 p 1 kohaselt jahimaa korraldamise menetluses. Söödakohtade kontrollimise käigus seda söödakohta ei esitletud, seega polnud jahimaa korraldajal võimalik sellega arvestada. Tõendi esitamine söödakoha koordinaatide kohta on hilinenud, sest kaebaja ei kasutanud võimalust seda asjaolu halduskohtus toimunud menetluse käigus tõendada. Õige on kaebaja väide, et halduskohtus toimunud menetluse ajaks ei olnud Ida-Virumaa keskkonnateenistus viinud Kiviõli jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr 8-IV vastavusse kehtiva õigusega. Samas ei oma see asjaolu käesoleva vaidluse seisukohalt tähtsust, pealegi on praeguseks ajaks luba keskkonnateenistuse 13.03.2008 otsusega muudetud ja kooskõlas keskkonnaministri 30.05.2007 määrusega nr 41 ja keskkonnaministri 20.07.2007 käskkirjaga nr
  2. Keskkonnaministri 30.05.2007 määrusega muudeti Kiviõli jahipiirkonna piirid ning varasemad piirid tunnistati kehtetuks. Ida-Viru Jahimeeste Selts on tasunud Kiviõli jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, mille arvestamise aluseks olid muudetud piirid ning
  3. aasta jahimaakorralduskava. Kuna jahipiirkonna piiride muutuse aluseks on jahipiirkonna moodustamise määrus, ei ole alust väitel, et ühes jahipiirkonnas kehtib samaaegselt kaks samasisulist ja erinevatele isikutele samu õigusi andvat luba. Kiviõli jahimaakorralduskava kehtestamisel aastateks 2007-2016 ja selle alusel jahipiirkondade piiride määramisel on lähtutud suurulukitele vajalike elupaikade olemasolust ja jahiulukite hooldustööde optimaalse korraldamise võimalustest.

§ 4

lg 2 p 1 kohaselt tehakse jahimaa korraldamise käigus ettepanekuid jahipiirkondade moodustamiseks või muutmiseks. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt korraldab jahimaid Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus. Jahimaakorraldusjuhendi § 5 lg 1 p 1 kohaselt tuleb keskkonnateenistusel vajadusel teha ettepanekuid jahimaade korraldamiseks, kuid eeltoodu ei tähenda, et keskkonnateenistuse ettepanekuta piire muuta ei tohi. Kuna Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus korraldab jahimaid, on tal pädevus ka jahimaade piiride muutmiseks. Kuigi kaebaja ei teinud piiride muutmise ettepanekut, oli ta kaasatud piiride muutmise menetlusse. Kohus on õigesti asunud seisukohale, et haldusakti tühistamiseks pole alust juhul, kui haldusakti vormivead ei ole asjas tehtud otsust mõjutanud ning haldusakti tühistamise korral tuleks samasisuline akt uuesti välja anda. Käesoleval juhul on kaebaja olnud menetlusse kaasatud, tema seisukohad on ära kuulatud, kuid nendega ei peetud võimalikuks arvestada. Mittearvestamist on kaebajale põhjendatud enne haldusakti andmist. Varem tungis Kiviõli jahipiirkond kiiluna Uhtna jahipiirkonna sisse, mis komplitseeris muuhulgas ka jahipidamise võimalusi. Vaidlusalane ala liideti Uhtna jahipiirkonnaga, kuhu ala ulukite elupaika arvestades geograafiliselt kuulub. Kompensatsiooniks lisati Kiviõli jahipiirkonnale 227 ha suurune jahimaa Uhtna jahipiirkonna arvelt. Vastustaja arvates on kõigi osapoolte huve arvestatud piisavalt. Vastustaja arvates on kohus kaebaja pildimaterjali õigesti arvestamata jätnud. Pole põhjust kahelda kolmanda isiku kinnituses, et jahipiirkondade piir on võsast puhastatud 2006. aastal, täiendavalt uutest kasvudest 2007. aastal ning piir on nähtav. Kaebaja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõend on esitatud hilinemisega, kuna kolmas isik väitis juba 7

(10)3-07-1015 halduskohtumenetluse ajal, et on piiri puhastanud (01.10.2007 esitatud selgitus kohtule). Lisaks ei olnud enne 01.01.2007 jõustunud metsaseaduse redaktsiooni trasside puhastamiseks tehtud raied käsitletavad sanitaarraietena, mistõttu ei tõenda nimetatud õiend, et piiride puhastamist ei toimunud. Jahipiirkonna muutmise eesmärgiks oli loogilisemate ja selgemate piiride kehtestamine kahe jahipiirkonna vahel. Piiride muutmise vajadus oli olemas ning see algatati esimesel võimalus peale seadusemuudatust, mis tühistas nõude arvestada jahipiirkonna määramisel maakonna piire. Jahipiirkonda jäävate kinnistute omanike seisukoht ei ole jahipiirkonna piiride määramisel oluline ning menetluse läbiviija ei pea seda menetluses välja selgitama.

§ 11

lg 4 ei pea jahipidamisõigusega isikute all silmas jahipiirkonna maaomanikke vaid jahipidamisõigust kui vastavat luba omavaid isikuid. Kaebaja on ilmselt samastanud jahiõiguse ja jahipidamisõiguse, kuid need mõisted ei ole samastatavad. Sonda metskonnaga sõlmitud lepingu aluseks oli kuni 2006. aastani kehtinud jahimaakorraldus ning praeguseks on leping õigusvastane, kuna ei arvesta muutunud piiridega ega

-s sätestatuga, et maaomanik võib sõlmida lepingu selle jahipiirkonna kasutusõiguse omanikuga, millises tema maaüksus paikneb. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohtus vaieldakse selle üle, kas jahipiirkondade piiride muutmise algatas pädev isik, kas muutmine oli vajalik ja põhjendatud, kas piiride muutmisel on järgitud

§ 6

lg 3 nõudeid, kas menetlusnõuete ja käskkirja vorminõuete rikkumised tingivad käskkirja tühistamise. Lisaks leiab kaebaja, et kohus on asja menetledes rikkunud kohtumenetluse nõudeid. Kõigepealt vajab aga selgitamist kaebaja nõudeõigus. 9. Tulenevalt

§ 4

lg-st 3 korraldatakse jahimaa jahimaakorraldusjuhendi alusel ning jahimaa korraldamise kohta koostatakse jahimaakorralduskava, mille koosseisu muu hulgas kuulub jahipiirkonna kaart ja piirikirjeldus. Sama paragrahvi 6. lõike kohaselt korraldab jahimaid Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Kuna jahimaa korraldamise käigus tehakse ettepanekuid jahipiirkondade moodustamiseks või vajaduse korral olemasolevate jahipiirkondade piiride muutmiseks, on ilmne, et jahimaakorralduskava koostamise käigus koostatud jahipiirkonna kaart ja piirikirjeldus on peale jahimaakorralduskava kinnitamist aluseks keskkonnaministrile jahipiirkonna suuruse ja piirikirjelduse kinnitamisel

§ 6lg 3 alusel.

Kiviõli jahipiirkonna suurus ja piir on kinnitatud keskkonnaministri 30.05.2007 määrusega nr

  1. Kuigi seda määrust pole kaebaja vaidlustanud, kontrollib ringkonnakohus kaebaja väidete põhjendatust jahimaakorralduskavaga tehtud piiri muutmise ettepanekute osas, sest jahimaakorralduskava kinnitanud käskkirja tühistamine võib vaatamata vaidlustamata jätmisele tuua kaasa vajaduse muuta keskkonnaministri määrust nr
  2. Jahimaa korraldamisel toimuv piiri muutmine võib kaebaja õigusi riivata seetõttu, et ta on vaidlusaluse jahipiirkonna kasutaja, kellele on antud jahipiirkonna kasutusõiguse luba kümneks aastaks. Kui

mõtte kohaselt peaks jahipiirkonna suhtes kehtestatud jahimaakorralduskava ja jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivusaeg kattuma, on seoses

kehtestamisega 24.04.2002 eelnimetatud tähtajad nihkes. Kiviõli rendijahipiirkonna jahimaakorralduskava kehtis aastateks 1997 – 2006, kuid jahipiirkonna kasutusõiguse luba kümneks aastaks vastavalt

-s sätestatule oli kaebajale väljastatud 17.12.2004. 8

(10)3-07-1015 10.

§ 4lg 6 kohaselt korraldab jahimaid Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus.

Nagu eelmises otsuse lõigus näidatud, koostatakse jahimaa korraldamise käigus jahipiirkonna kaart ja piirikirjeldus, mis jahipiirkonna piiride muutmise vajaduse korral kätkeb endas ka piirimuutmise ettepanekut. Seega teeb

kohaselt keskkonnaministrile ettepaneku jahipiirkonna piiri muutmiseks Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus jahimaakorralduskavaga. Jahimaakorraldusjuhendi § 5 lg 1 määrab kindlaks praegu Keskkonnaameti, varem Keskkonnateenistuse ülesanded jahimaa korraldamise ettevalmistamisel ega saa välistada jahimaa korraldajale

§-s 4 antud pädevust. Seega pole kaebaja seisukoht Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusel pädevuse puudumisest jahipiirkonna piiri muutmiseks ettepaneku tegemiseks põhjendatud.

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et jahipiirkonna piiride muutmise vajalikkust vaidlusaluses piirkonnas on vastustaja veenvalt selgitanud. Ringkonnakohus peab halduskohtu sellekohaseid põhjendusi piisavaks ega pea vajalikuks neile midagi lisada.
  2. Jahipiirkonna piiride muutmisel on

§ 6lg 3 nõudeid piisavalt järgitud.

Metssigade söötmiskoht, mille asukoha üle pooled senini vaidlevad, ei saa piiri muutmisel olla takistuseks, kuna söötmiskohast ei teavitatud jahimaa korraldajat jahimaakorraldusjuhendi § 5 lg 2 p 1 kohaselt. Nagu vastustaja esindaja ringkonnakohtu istungil selgitas, võib tegemist olla söötmiskohaga, mis on rajatud kinnistuomaniku poolt, kuid jahimaakorralduskavas seda eelnimetatud põhjustel ei kajastatud. Piiride muutmise ettepaneku tegemisel sai arvestada üksnes nende söötmiskohtadega, mis jahimaa korraldajale teatavaks oli tehtud.

  1. Jahipiirkonna piirid järgivad vastustaja seletuse kohaselt vaidlusaluses osas looduses äratuntavaid piire – piir kulgeb piki vana kuivenduskraavi ja sooserva. Kaebaja esindaja kinnitas eeltoodut, märkides üksnes, et kuivenduskraav on kinni kasvanud ning pole looduses selgelt märgatav. Keskkonnaministri esindaja väitel on kraav nähtav ca 300 meetri kauguselt ning piir on puhastatud Uhtna jahipiirkonna kasutaja poolt. Piiri puhastamine looduses, mis poolte vahel samuti on vaidlusküsimuseks, ei ole ringkonnakohtu arvates käesolevas vaidluses põhiküsimuseks, sest piiri saab vajadusel puhastada ka edaspidi. Olulisem on, et piir oleks looduses olemasolevate objektide põhjal äratuntav. Sooserv ja kuivenduskraav on sellisteks objektideks sobivad.
  2. Uus piir ei järgi senist jahimaakorraldust ning kaebajat häirib eelkõige, et jahipiirkonnast, mida ta kasutab, jäeti välja suurulukite elupaik ja asemele anti samas piirkonnas vähem atraktiivne maatükk. Vastustaja nõustub sellega, kuid märgib, et jahipiirkonna jahimaa pindala suurenes korralduse käigus 3725 ha võrra ning juurde mõõdetud osal asub piisavalt suurulukite elupaiku. Sõltumata sellest, kas jahimaa ümberkorraldamise käigus lisandunud jahimaadel on suurulukite elupaiku piisavalt või mitte, on tegemist kaebaja huvide riivega, sest antud piirkonnas vastu antud maaüksusel suurulukite elupaika ei asu. Ringkonnakohus leiab siiski, et käesoleval juhul oli kaalukam avalik huvi piiride õgvendamiseks ja oma olemuselt pigem Uhtna jahipiirkonda kuuluva suurulukite elupaiga eelnimetatud jahipiirkonda määramisel kui kaebaja erahuvi. Kaebaja kaotust kompenseerib teatud määral jahimaade lisandumine piirkonna põhjaosas.
  3. Vastustaja märgib õigesti, et kaebaja maaomanike ja riigi esindajaga sõlmitud lepingud ei oma jahipiirkonna piiride määramisel tähtsust. Lepingu saab sõlmida üksnes jahipiirkonna kasutaja tema poolt kasutatavasse jahipiirkonda jäävate maaomanikega. Seega tuleb peale jahipiirkonna piiride muutmist sõlmida uued lepingud. Seadus ei näe ette, et jahipiirkonna piiride määramisel tuleks arvestada maaomanike arvamusega.

§ 11, millele kohus viitab, omab tähendust siis, kui moodustatud jahipiirkonna kasutajaks kandideerib mitu soovijat. Ka 9

(10)3-07-1015 siis ei oma tähtsust see, mitu maaomanikku on nõustunud lubama jahipidamist omal maal, vaid see, mitu maaomanikust jahimeest (jahipidamisõigusega isikut) taotleja ridadesse kuulub.
  1. Kohus on õigesti märkinud, et käskkirja tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et selles pole piiri muutmise ettepanekut põhjendatud. Piiri muutmise põhjendus esitati täpselt sellisena nagu kohtumenetluses ka eelnevas haldusmenetluses vastuseks kaebaja päringule. Seega pole kahtlust, et käskkirja andmisel just neist kaalutlustest lähtuti. Kaebaja on jahimaa korraldamisel saanud oma seisukohad avaldada ja nendega mittearvestamist on kaebajale põhjendatud.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et kohus on asja läbivaatamisel rikkunud menetlusnorme seeläbi, et ei juhtinud kaebaja tähelepanu kõlbmatule tõendile. Tulenevalt HKMS § 25 lg-st 5 kohaldab halduskohus kohtuotsuse sisule ja vormistamisele tsiviilkohtumenetluse sätteid. Kohus uurib tõendeid küll vahetult kohtuistungil, kuid hindab ja analüüsib neid kohtuotsuses. Samuti tuleb kohtuotsuse põhjendavas osas põhjendada, miks kohus mõnda tõendit ei arvesta (TsMS § 442 lg 8). Seega pole kohus eksinud, kui põhjendas kohtuotsuses, miks kaebaja poolt esitatud pildimaterjal ei ole usaldusväärne.
  3. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja on taotlenud apellatsioonimenetluses 14 160 esindajatasu ja 80 krooni riigilõivu hüvitamist. Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Kohtunikud Silvia Truman Kaire Pikamäe Viive Ligi 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.