KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2009, Tallinn Haldusasja

) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.2 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt ei viibinud kinnipeetav 24.03.2008 kell 1.30 öörahu ajal temale ettenähtud kambris. 2. A. Kaljurand esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla 23.04.2008 käskkirja nr 363-d. Käskkirja andmisel rikuti

§ 64

lg 2, mille kohaselt oleks tulnud kaebuse esitajale anda võimalus seletuskirja esitamiseks kohe, mitte nädala möödudes. Distsiplinaarkaristuse määramisel rikuti

§ 64lg-s 41 sätestatud tähtaega.

3-08-974 3. Tallinna Halduskohtu 02.09.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: a) distsiplinaarkaristuse määramisel ja valikul on vangladirektoril kaalutlusõigus. Ta peab arvesse võtma teo toimepanija süüd ja muid olulisi asjaolusid. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust. Kaebuse esitaja süü temale inkrimineeritava teo toimepanemisel on tõendatud, karistuse määramisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Seadus ei näe ette ettekande põhjendamist ega nõua selles igal juhul võõras kambris viibimise eesmärgi ja külastatud isiku fikseerimist; b)

§ 64

lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale distsiplinaarmenetluse tähtaja jooksul anda võimalus selgituste esitamiseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja sai esitada seletuskirja nädal aega pärast rikkumise toimepanekut, ei mõjutanud distsiplinaarmenetluse tulemust. Kaebuse esitaja on distsiplinaarmenetluse protokolli allkirjastanud 21.04.2008 ja soovi korral oleks ta võinud sinna lisada ka enda kirjalikud seisukohad või esitada need eraldi lehel protokollile lisamiseks. Kuna käskkiri kaebuse esitaja karistamiseks anti alles 23.04.2008, oli kaebuse esitajal piisavalt aega oma seisukohtade esitamiseks. Vastavalt

§ 64

lg-le 41 võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Seega hakkas tähtaeg kulgema 25.03.2008 ja TsÜS § 136 lg 3 järgi saabus tähtpäev 24.04.2008, mil käskkiri tehti kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. A. Kaljuranna apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kaebuse esitaja väitel ei viibinud ta käskkirjas märgitud ajal osundatud kambris. 24.03.2008 ettekandes oleks tulnud märkida, kelle juures kinnipeetav külas viibis. Distsiplinaarmenetluse käigus oleks tulnud kontrollida ettekannete õigsust ja küsitleda kinnipeetavaid kambrist nr
2. Vangla on rikkunud

§ 64lõikeid 2 ja 41.

Kinnipeetavale võimaldati selgitusi anda alles 31.03.2008. Tartu Halduskohtu otsuses nr 3297/2005 leiti, et kinnipeetavat tuleb informeerida koheselt distsiplinaarrikkumisest. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega Rec

§ 11

lg-le 2 ei kohaldata vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse § 31 lg 1 p 1, § 35 lg 2 ja § 62 lg 3 p

1. Vangistusseaduses ei ole viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaldamisele. Järelikult ei saa tugineda TsÜS § 135 lg-le
3. Tallinna Vangla kirjalikus vastuses vaieldi apellatsioonkaebusele vastu ja paluti jätta halduskohtu otsus muutmata.
4. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Apellant leidis, et distsiplinaarmenetluse käigus oleks tulnud küsitleda ka kambri nr 51 kinnipeetavaid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Kolleegium jääb 16.06.2008 ja 03.11.2008 määrustes käesolevas asjas esitatud põhjenduste juurde, et kaebuse rahuldamiseks pole alust. Nendes määrustes selgitas ringkonnakohus, et vaidlustatud käskkirja õiguspärasust ei mõjuta

§ 64lõikes 2 nõutud kinni2

§ 11lg 1 näeb ette haldusmenetluse seaduse kohaldamise.

Sama paragrahvi teine lõige HMS § 33 kohaldamist ei välista. Nimetatud säte näeb ette tähtaja arvutamise haldusmenetluses. Et haldusmenetluses ei ole kuudes arvutatava tähtaja lõppu kindlaks määratud, tuleb analoogia ja keelelise tõlgenduse kohaldamise kaudu tuvastada päev, millal selline tähtaeg lõppeb. Kuudes arvutatav tähtaeg lõppeb tähtaja viimase kuu vastaval päeval (TsÜS §136 lg 3). Kuna tähtaeg hakkas kulgema 24.03.2008, tuli käskkiri teatavaks teha hiljemalt 24.04.2008 ning seda nõuet ka järgiti. Kaebaja süütegu – võõras kambris viibimine – on piisavalt ja nõuetekohaselt tõendatud. Valvuri ettekanne ja vanemvalvuri seletuskiri on tõendina lubatavad ning ettekande põhjendamine ja võõras kambris viibimise eesmärgi ja külastatud isiku fikseerimine polnud seadusega nõutavad. Asjaolu, et vangla pole üle kuulanud kinnipeetavaid ega talletanud vangla eluosakonna koridoris paiknevate kaamerate videosalvestusi, ei anna alust pidada vanglaametnike ütlusi ebausaldusväärseteks.

1. Halduskohtu otsus on õigesti motiveeritud, ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi korrata ei pea vajalikuks ja leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebust põhjendatakse jätkuvalt sellega, et apellandile omistatud süütegu pole toime pandud, piisavalt tõendeid kogutud, karistust tähtaegselt määratud ning apellanti koheselt distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, informeeritud ja selgituste andmise õigust tagatud. Samad väited esitas kaebaja ka halduskohtus. Halduskohus on neile väidetele õigesti vastanud.
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaldamine tähtaegade arvutamisele kinnipeetavate üle teostatavas distsiplinaarmenetluses tuleneb seadusest.

§ 11

lg 1 kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse § 33 lg 1 kohaselt tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõike 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaatamata mitmele seaduses sätestatud edasiviitamisele teisele seadusele saab sellest regulatsioonist järeldada, et vangistusseaduses sätestatud distsiplinaarmenetlusele kohaldatakse tähtaegade arvutamisel tsiviilseadustiku üldosa seadust.

1. Apellandi viide Tartu Ringkonnakohtu 14.06.2006 otsusele haldusasjas nr 3-05-493 seoses süüteost kohese informeerimata jätmise ja distsiplinaarsüüteos süüdistatava isiku seletuse kohese küsimata jätmisega ei ole kohane. Nimetatud asjas oli erinevalt käesolevast asjast tegemist olukorraga, kus distsiplinaarmenetluse protokollil puudub märge selle kohta, et seda oleks süüdistavale tutvustatud ning kinnipeetav ise kinnitas, et protokolli talle ei tutvustatud ning ta ei saanud selle kohta ka oma märkusi teha. Käesolevas asjas nähtub distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 28), et apellant tutvus protokolliga 21.04.
2. Vaidlust pole poolte vahel selle üle, et apellanti on paljudel kordadel distsiplinaarsüütegude eest karistatud ning talle pidi olema kohtu hinnangul teada õigus esitada protokolli kohta märkusi. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 3