Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL VAHEOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2009.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-136 Tsiviilasi Eest

§ 113

lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Kuni 30.06.2002.a.

§ 116

sätestas, et aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. 15.05.1995.a. sõlmitud laenulepingu punktist 3 nähtub, et laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 15.08.1997.a. Kuivõrd kostja laenu nimetatud tähtpäevaks ei tagastanud, siis pidi hageja saama teada oma õiguste rikkumisest alates 16.08.1997.a. ning nimetatud kuupäeva tuleb lugeda 10-aastase aegumistähtaja kulgemise alguspäevaks. Seega pidanuks hageja nõue tulenevalt kuni 30.06.2002.a.

§-ist 106 lg 1 metoodikast aeguma 16.08.2007.a. Kadrina vald tasus Kadrina Vallavolikogu 13.09.2001.a. otsusest nr 26 tulenevalt hagejale 26.09.2001.a. 335 380.- krooni selgitusega “Kütteperioodi 1992/1993 saadud küttemasuudi eest” (maksedokument on kohtutoimikus tl. 21). Juhul, kui nimetatud makset vaadata 19.05.1995.a. laenulepingu maksena, siis tulenevalt kuni 30.06.2002.a.

§-ist 121 lg 1 p 4 nimetatud maksega 10-aastane aegumistähtaja kulg katkes 26.09.2001.a. ja tulenevalt §-ist 121 lg 2 p 4 algas 10-aastane aegumistähtaja kulg uuesti alates 27.09.2001.a. ning 10-aastane aegumistähtaeg möödunuks 27.09.2011.a. Alates 01.07.2002.a. hakkas kehtima uus TsÜS ja kaotas kehtivuse endine TsÜS. VÕS, TsÜS ja RES RakS § 9 lg 1 sätestas, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
3. juulit 2002 ning lg 2 sätestas, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
4. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
5. juulist
6. 2 Alates 01.07.2002.a. kehtiv TsÜS § 146 lg 1 kehtestas tehingust tulenevale nõudele varasemast lühema aegumistähtaja ning selle kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega kuulub käesoleval juhul rakendamisele VÕS, TsÜS ja RES RakS § 9 lg 2 ning arvestamisele kuulub 3-aastane aegumistähtaeg alates 01.07.2002.a. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kostja esindaja leiab, et tuleb arvestada 19.05.1995.a. laenulepingust tuleneva hageja nõude 3-aastast aegumistähtaega alates 01.07.2002.a. ja 3-aastane aegumistähtaeg möödus 01.07.2005.a. Hageja esitas aga kahjuhüvitamise nõude 19.11.2007.a., seega 2 aastat 4 kuud ja 18 päeva peale 3-aastase aegumistähtaja möödumist. Kostja esindaja leiab, et aegumise katkemise ja peatumise asjaolusid TsÜS § 158-169 tähenduses ei esine. TsÜS § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
7. Hageja esindaja vastuse kohaselt aegumise kohaldamiseks ei olnud hagejal enne Riigikohtu 29.01.2007 lahendit (3-2-1-137-06) põhjust esitada kostja vastu kahju nõuet, kuna intress ja viivis kattis nö saamata jäänud tulu. Seega ei tekkinud hagejal teadmine kahju tekkimisest kostja kohustuse rikkumise hetkest, vaid hetkest, mil ta oma nõuet vastavalt kohtupraktikale korrigeeris. Kuna hageja sai teada oma õiguste rikkumisest 29.01.2007 ja esitas kahju hüvitamise nõude 19.11.2007, pole hageja arvates aegumise kohaldamine põhjendatud.
8. Kostja esindaja leiab oma 08.12.2008.a. ja 19.01.2009.a. esitatud kirjalikes seisukohtades, et hageja seisukoht tema kahjunõude mitteaegumise kohta ei ole asjakohane ja põhjendatud. Kostja jääb jätkuvalt oma 03.11.2008.a. kohtule esitatud taotluses aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks esitatud seisukohtade juurde. Kostja esindaja lisab, et ekslik on hageja seisukoht, nagu tuleks Riigikohtu 29.01.2007.a. otsust (3-2-1-137-06) käsitleda kui mingit uut õigusnormi intresside arvestamise osas. Kostja märgib, et nimetatud Riigikohtu otsusega ei loodud mingit uut õigust või õigusnormi, vaid Riigikohus üksnes selgitas ja sisustas selles lahendis juba kogu TsK kehtivuse ajal kehtinud § 182 ja § 274 sätete mõtet. Kui hageja ei teadnud ja ei osanud õigesti tõlgendada ja rakendada oma nõude esitamisel TsK § 182 ja § 274 sätteid, ei anna see alust väita, et hageja sai teada asjaolust, et intressi ei saa arvestada enam peale laenulepingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaja möödumist, alles Riigikohtu 29.01.2007.a. lahendist nr 3-2-1-137-
9. Kostja on asja menetluses algusest peale väitnud ja juhtinud hageja tähelepanu sellele, et intressi ei saa arvestada peale laenulepingus toodud laenu tagastamise tähtaja möödumist. 19.05.1995.a. laenulepingu punktist 3 nähtub, et laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 15.08.1997.a. ehk laenuleping oli tähtajaline. Tollel ajal kehtinud õigusaktidest ega ka laenulepingust ei tulenenud, et kostja kui laenusaaja poolt oma kohustise mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel (laenu tähtajaks tagastamata jätmisel) tekib võlgnikul täiendav intresside tasumise kohustus ka peale kohustise täitmise (laenu tagastamise) tähtaja möödumist, s.o. antud juhul peale 15.08.1997.a. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud TsK-i
10. peatüki sätetest ei tulenenud, et kohustiste täitmist tagatakse intressiga. Alates laenu tagastamata jätmisest 15.augustiks 1997.a. saanuks kostjal 3 seaduse ja nimetatud lepingu järgi tekkida üksnes viiviste maksmise kohustus, mistõttu on põhjendamatu ja alusetu hageja nõue intresside saamiseks peale 15.08.1997.a. Seega oleks hagejal olnud põhjendatud intresse nõuda üksnes kuni 15.08.1997.a. Kostja esindaja arvates ei ole õige ka hageja seisukoht, et ta sai oma õiguste rikkumisest teada alles Riigikohtu 29.01.2007.a. otsusest tulenevalt ja seetõttu ei ole tema kahjunõue aegunud. Kostja märgib, et hageja sai ja pidi saama 19.05.1995.a. laenulepingu rikkumisest teada alates 16.08.1997.a., millisest kuupäevast muutus tagastamata laen sissenõutavaks. Seega on igal juhul möödunud 3-aastane aegumistähtaeg laenulepingust tuleneva kahjunõude esitamiseks. Kuigi hageja väidab oma seisukohas, et varasemalt on taoline intressiarvestus, nagu hageja hagi esitamisel arvestuses näitas, olnud kohtute arvates õiguspärane ning analoogsed hagid on kohtute poolt rahuldatud, ei ole hageja selliseid väiteid millegagi tõendanud. Kostjale ei ole teada, et Riigikohtu tsiviilkolleegium oleks kunagi avaldanud intresside arvestamise ning TsK § 182 ja § 274 tõlgendamise ja rakendamise kohta teistsugust seisukohta, kui hageja poolt viidatud lahendis. Maakohtu otsuse põhjendused. Kehtiv TsÜS § 143 sätestab, et kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastav taotlus on kostja esinda poolt kohtule esitatud ja seda on motiveeritud. Taotlus on edastatud hageja esindajale ja hageja esindaja on sellele vastanud. Pooled on korduvalt vahetanud ka kirjalikke repliike. TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, kostja Kadrina valla taotlusega vaheotsuse tegemiseks ning hageja vastusega taotlusele, asub seisukohale, et Kadrina valla poolt esitatud taotlus aegumise kohaldamiseks kahju nõude osas kuulub rahuldamisele. Muus osas jätkab maakohus tsiviilasjas nr 2-05-136 menetlust. Kohaldamisele kuulub VÕS, TsÜS ja RES RakS § 9 lg 2 ja alates 01.07.2002.a. kehtiv TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja kahjunõude 3-aastast aegumistähtaega tuleb asuda arvutama alates 01.07.2002.a. ja aegumistähtaeg on möödunud 01.07.2005.a. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude 19.11.2007.a. (2 aastat 4 kuud ja 18 päeva peale 3-aastase aegumistähtaja möödumist). Aegumise katkemise ja peatumise asjaolusid ei esine. Kohus juhindus eeltoodust ja kohaldas TsMS § 442, 449 lg 3, 455, 630, 631, 632 sätteid. Kohtunik /allkiri/ M.Roots Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus
11. juunil 2009.a Nooremreferent I.Golubev 4