hagile. Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. märkima. 1 Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I Asjaolud ja hageja nõue. 09.03.2007 esitas hageja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi S B`i vastu võlgnevuse 2 981.60 krooni nõudes. Jõhvi kohtumajast suunati hagi Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel kohtute koormuse ühtlustamise korras menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. Hagiavalduse kohaselt on pooled 11.11.1999 sõlminud liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale tasumiseks arved, millest enne hagi esitamist oli kostja tasunud 0 krooni. Hagiavalduse esitamisel oli kostjal hageja ees põhivõlga summas 1 491.30 krooni. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Kohtuvälises menetluses saatis hageja kostjale võlanõude, milles teatas tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 02.03.2007. Kostja viivisevõlg hageja ees on 19 105.06 krooni. Kostja on olnud viivituses 2561 päeva. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning
lg 2 lauses 2 sätestatust, on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 1 490.31 krooni. Vastavalt VÕSRakS §-le 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.
lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kostjale on hagimaterjalid saadetud rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile, kus need on vastu võetud 21.06.2007. Dokumente vastu võtnud isik on allkirja andes märkinud „abikaasa“. Vaatamata kostja hoiatamisele tagaseljaotsusega asja lahendamise võimalusest, ei saatnud kostja kohtu määratud tähtajaks (20 päeva jooksul) hagile vastust.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning kohus on nimetatud tähtaega ka järgninud. Kostjale vastuse esitamiseks kohtu määratud tähtaja jooksul saabus hagejalt avaldus hagi vähendamiseks ja viivisnõude väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt väljastas kohus hageja sellekohase taotluse kostjale tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks. Kostja elukoha aadressil saadetud avaldus tagastati vastuvõtmatult. Alles 10.03.2009 on samal aadressil väljastatud kiri koos hageja avaldusega (viivisnõudega) vastu võetud. Kohus palus kostjal esitada vastus 10 päeva jooksul avalduse kättesaamisest, ühtlasi selgitades, et nimetatud tähtaja jooksul kostja poolt vastuse mitteesitamise korral rahuldab kohus hagi vähendatud nõudes (summas 1472.60 krooni) tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses vastavalt
lg 1 sätestatule (kuni 01.01.2009 kehtinud redaktsioonis) ning juba varem väljastatud korraldavas määruses märgitule. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. 3
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kostja kohustused tulenevad liitumislepingust. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Vastavalt TsK §§ 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt kostja vastu esitatud vähendatud nõue (viivisnõue) summas 1472.60 krooni on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja märgitud asjaoludel ja ulatuses. Viivisnõue oli hageja poolt esitatud juba hagiavalduse esitamisel ning kostja ei ole viivisnõudele vastuväiteid esitanud. Menetluskulude jaotus.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kuigi kostja on hagiavalduses märgitud põhivõlgnevuse tasunud, on see osaline hüvitamine toimunud alles hageja poolt kohtusse pöördumise järel, mistõttu jäävad asja menetluskulud hagi täielikul rahuldamisel ka täielikult kostja kanda. Kuna kohus ei ole hagejale antud asjas
-1 sätestatud täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks andnud ning hagiavaldusele kohtukulude nimekirja ei ole lisatud, siis on hagejal
lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 09. juunil 2009.a Nooremreferent /allkiri/ I.Külavee I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.