ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt nii 2008. aastal kui ka käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175.- krooni. M. P. sünnitunnistusest (t.l. 6) nähtub, et H. P. ja M. P. on M. P. vanemad. Rahvastikuregistri 12.01.2009 väljavõtte kohaselt elab laps M. P. koos ema H. P.. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja nõustus hagiga osaliselt, 25% ulatuses miinimumpalgast, (t.l. 14-15), kuid samas ei ole kostja esitanud tõendeid, et esineks
lg 6 p 1, 2 märgitud asjaolud või muud olulised põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid elatise väljamõistmise kostjalt alla
lg 4 nimetatud suuruse.
lg 2 kohaselt, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt, alates 01.01.2008. 3 Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud
lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 01.01.2008.a. summas 2 175.- krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni poja M. P. (sünd. 15.05.1994) täisealiseks saamiseni, s.o. 15.05.2012.a. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik Kohtuotsus jõustus 08. mail 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: Resolutsioon : 1.H. P. hagi rahuldada osaliselt. 2.Välja mõista M. P.lt (isikukood xxx) välja elatis H. P. (isikukood xxx) kasuks poja M. P. (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates 01.01.2008 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus kuni M. P. täisealiseks saamiseni xxx. 3.Elatis kanda H. P. arveldusarvele nr xxx Swedbank`is. 4.Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. 5.Jätta poolte menetluskuludest maakohtus ja ringkonnakohtus ¾ M. P. kanda ja ¼ H. P. kanda. Nooremreferent A.Kuzmina
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.