← Eesti

2-08-2085/11

Obsah (10)§ 407§ 444§ 164§ 162§ 138§ 143§ 144§ 1741§ 175§ 190

2-08-2085 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 317 lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega on määrus ja hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud 08.10.

  1. a. Kostja ei ole vastust 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest ega ka hiljem esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 4 järgi ei tee kohus tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas, kuid võib tagaseljaotsuse siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg-le 1, § 18 lg-tele 1 ja 5 ning § 19 lg 2 ple 3. 4.

§ 164

lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise ning lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on tegemist poolte varavahekorral põhineva vaidlusega, siis on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tuleb menetluskulude jaotuses lähtuda

§ 162

lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 5.

§ 138

järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud ning

§ 143

p 5 sätestab, et asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud.

§ 144

lg 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosalise esindajate ja nõustajate kulud. Kuna käesolev hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 2

(2)2-08-2085 Hageja esindaja on kohtule 05.02.
  1. a esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 15
  2. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 5 125 krooni, kohtudokumentide avalikult kättetoimetamise kulust summas 200 krooni ning õigusabi kukudest summas 10 000 krooni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 5 125 krooni, ning kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise kulu katteks 200 krooni.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on menetluskulude nimekirjas märkinud hageja õigusabi kuludeks küll 10 000 krooni, kuid kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja õigusabi kulu välja mõista summas 7 000 krooni. 6. 30.01.2008. a määrusega rahuldas kohus osaliselt J P taotluse menetlusabi saamiseks ning vabastas J P riigilõivu summas 10 250 krooni tasumisest pooles ulatuses, s.o 5 125 krooni ulatuses.

§ 190

lg 3 kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest summas 5 125 krooni ning kohus hagi täielikult rahuldas, siis kuulub riigilõiv summas 5 125 krooni, mille tasumisest hageja vabastatud oli, väljamõistmisele kostjalt riigituludesse. Kaija Kaijanen Kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.