KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1188 Haldusasi Ilmar Tageli kaebus Maksu- ja Tolliameti poolt ajavahemikul 03.04.2008 – 07.05.2008 läbiviidud distsiplinaarmenetluse toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Tallinna Halduskohtu 15.12.2008 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Ilmar Tagel Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 15.12.2008 otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta Ilmar Tageli kaebus rahuldamata. Mõista Ilmas Tagelilt Maksu- ja Tolliameti kasuks välja riigilõiv 250 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses ja sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Ilmar Tagel töötab Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lõuna maksu- ja tollikeskuse (Lõuna MTK) Koidula tollipunkti inspektori ametikohal, olles ühtlasi Põlva Tolliametnike Ametiühingu usaldusisik, Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu juhatuse esimees ja usaldusisik. 3-08-1188 MTA peadirektor alustas 03.04.2008 Lõuna MTK juhataja Jüri Haameri ettepaneku alusel distsiplinaarmenetlust, selgitamaks välja, kas Koidula tollipunkti ametnikud on eiranud TIRmärkmiku tollivormistuse juhendi IV osa
- jaotise punkti 3, mille kohaselt TIR-vedu ei tohi lõpetada enne, kui on eelnevalt veendutud koorma ja tollitõkendite korrasolekus ja vastavuses. 07.05.2008 koostatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes märgitu kohaselt pani I. Tagel 21.03.2008 toime distsiplinaarsüüteo avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 punkti 1 mõistes. Menetleja tegi MTA peadirektorile ettepaneku mitte kohaldada I. Tageli suhtes distsiplinaarkaristuse määramist, kuna I. Tagel aitas oma hilisema tegevusega ära hoida võimaliku kahjuliku tagajärje (fiktiivse kauba väljaveo) ning videosalvestiste kontrolli käigus tuvastati sarnaste rikkumiste toimumine Koidula tollipunktis. Samas tegi menetleja Lõuna MTK juhatajale ettepaneku hinnata I. Tageli eelnevat teenistust antud juhtumi valguses ning anda hinnang, kas I. Tagelile määratud lisatasu vastab MTA peadirektori 16.04.2008 käskkirjaga nr 144-P kinnitatud MTA teenistujate palgajuhendi punktis 2.1.1 sätestatud kriteeriumitele.
- Ilmar Tagel esitas 19.06.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega tunnistada distsiplinaarmenetlus õigusvastaseks. TIR-märkmiku RX58492013 valdaja esindaja Valeri Nesterenko esitas 21.03.2008 tollile koos teiste dokumentidega TIR-märkmiku. V. Nesterenko oli teadlik, et läbi tollivormistusluugi TIR-märkmiku esitamist loetakse tollile tollideklaratsiooni esitamiseks ja kauba deklareerimiseks. V. Nesterenko kinnitab seda ka oma 14.04.2008 seletuses, mistõttu kaebaja karistamiseks puudus alus. 07.05.2008 distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes viidatud TIR konventsiooni artikli 21 mittetäitmine ei kohaldu tolliametniku kohta, vaid TIR-märkmiku valdaja kohta. Ka ei saa lugeda teenistuskohustuste mittenõuetekohaseks täitmiseks viidet TIR-märkmiku tollivormistuse juhendi IV jaotise 2 osa punktile
- Vahetolliasutus on TIR veoetapi lõppemisel ühenduse tolliterritooriumilt väljumise tolliasutus. Tollivormistust teostaval tolliametnikul puudub kohustus esitada maanteesõiduk, konteiner koos veose ja sellega seotud TIR-märkmikuga kontrollimiseks vahetolliasutuses. See oli V. Nesterenko kohustus ning seetõttu tulnuks menetlemisel käsitleda koos TIR konventsiooni artikleid 21 ja artikli 1 punkti o), mis käsitlevad TIR-märkmiku valdaja vastutust. Kaebaja on TIR-märkmikke probleemideta vormistanud alates
- aastast. V. Nesterenko võis küll tulla sooviga küsida, mida teha ületatud transiidiajaga, kuid ei avaldanud oma soovi kaebajale. Tuginedes TIR-konventsioonile ei saa nimetatud põhjusel transiidiaja ületamist lugeda rikkumiseks, ning see ei anna tolliametnikule mingit alust alustada transiidiaja ületaja suhtes väärteomenetlust. Tolli poolt loetakse tollivormistus lõpetatuks alles siis, kui TIR-märkmiku valdaja saab tollilt tagasi tolli vormistatud TIR-märkmiku veoetapi lõpetamise kohta. V. Nesterenko kaebajalt TIR-märkmikku tagasi ei saanud. Ettepanekut kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks ei teinud kaebaja otsesed ülemused Koidula TP juhataja Tanel Allas ja Koidula TP vahetuse vanempeainspektor Jüri Vares, kes olid intsidendiga kursis juba 21.03.2008 ja leidsid, et kaebaja rikkumist toime ei pannud, vaid 03.04.2008 Lõuna MTK juhataja asetäitja Andres Kruusimägi. 2
(11)3-08-1188 Kaebaja suhtes on varasemalt läbi viidud arvukalt distsiplinaarmenetlusi, mis on tingitud asjaolust, et kaebaja kuulub Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingu juhatusse. Vastustaja eesmärk on olnud kaebajat kompromiteerida ja jätta kaebajale võimalikult vähe aega ametnike probleemidega tegelemiseks. Kaebajat ei ole 17 aasta jooksul kordagi distsiplinaarkorras karistatud. Tulenevalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 6 lõikest 1 ei olnud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes enam menetleja poolt sobiv ja kohane rääkida distsiplinaarkaristuse määramisest või mittemääramisest. Vastustaja tegelik eesmärk on olnud 21.03.200807.05.2008 distsiplinaarmenetluse läbiviimisel kaebajat võimalikult kaua pinge all hoida. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes oleva ähvarduse realiseerumine lisatasu osas tähendaks kaebajale 40% ulatuses palga vähenemist. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on asutud seisukohale, et mitte kõik Koidula TP ametnikud ei veendu veose ja tollitõkendite olemasolus enne tollivormistust. Kaebaja aga läks kontrollima veose ja tollitõkendite korrasolekut, mistõttu selgus, et TIR-märkmikuga deklareeritavat veost ei olnud tollikontrollitsoonis. Seejuures paluti ainult kaebaja puhul kindlaks teha, kas määratud lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest vastab MTA teenistujate palgajuhendi punktis 2.1.
- sätestatud kriteeriumitele. Nimetatud käitumine on kaebaja suhtes diskrimineeriv. Järjekordse distsiplinaarmenetluse läbiviimise kaebaja suhtes tingis üksnes tema ametiühingualane tegevus ja soov temast kui töötajate usaldusisikust vabaneda, sest ta on varem distsiplinaarkorras karistamata. Tegemist on süstemaatilise tagakiusamise ja ebavõrdse kohtlemisega võrreldes analoogilisi või muid rikkumisi toime pannud teiste MTA teenistujatega, kelle suhtes ei ole menetlust alustatud. Õigusvastase distsiplinaarmenetlusega kahjustatakse tema mainet, püütakse takistada tema ametiühingualast tegevust ja luua alus tulevikus võimalusele viidata asjaolule, et kaebaja on distsiplinaarsüüteo toime pannud. Seetõttu on kaebajal põhjendatud huvi vastustaja toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, mis aitaks tal taastada enda väärikust ja vältida edaspidi võimalust alusetult viidata väidetavale kaebaja poolt toime pandud teenistuskohustuste mittenõuetekohasele täitmisele.
- Maksu- ja Tolliamet palub jätta kaebused rahuldamata. Kaebajal puudub põhjendatud huvi ajavahemikus 03.04.2008-07.05.2008 läbiviidud distsiplinaarmenetluse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, sest tema õigused on edaspidi kaitstud. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine on pelgalt juriidilise fakti tuvastamine. Vastavast kohtuotsusest ei järgne vahetuid tagajärgi ei avalikule haldusele ega kaebajale. Kohus ei saa kohustada vastustajat tegema muudatusi töökeskkonnas ega saa teha vastustajale ettekirjutust tulevikus mitte alustada distsiplinaarmenetlust kaebaja suhtes. Nii teenistusest vabastamine, distsiplinaarkaristuse määramine kui ka lisatasu määramine tuleb vormistada MTA peadirektori käskkirjaga. Kui nimetatud haldusaktid rikuvad kaebaja õigusi, on tal õigus neid vaidlustada. V. Nesterenko poolt dokumentide saamisel oli kaebaja MTA peadirektori 07.10.2005 käskkirjaga nr 459-P kinnitatud MTA Lõuna MTK Koidula TP inspektori ametijuhendi kohaselt kohustatud kvaliteetse, kliendikeskse ja efektiivse tolliteenuse osutamiseks selgitama välja, kas V. Nesterenko soovis üksnes tollieeskirjade täitmiseks vajalikku informatsiooni või soovis nimetatud dokumentide esitamisega lõpetada veoetappi. Kaebaja on kinnitanud, et dokumentide esitamisel soovis V. Nesterenko informatsiooni seoses transiidi piiraja ületamisega, mille põhjal kaebaja eeldas, et autojuht tuli vormistama veoetapi lõpetamist. 3
(11)3-08-1188 Asjaolu, et varasemalt ei ole läbi tollivormistusluugi eksportsuunal väljaspool tollikontrollitsooni järjekorras olevate TIR-vedajate poolt esitatud TIR-märkmikku koos kõigi dokumentidega, ei tähenda, et kaebajal puudus kohustus kontrollida, kas vedaja on järginud TIR-konventsiooni artikli 21 nõudeid. Koidula TP-s pöörduvad tollikliendid igapäevaselt tollipunkti inspektorite poole täiendavate küsimustega informatsiooni saamiseks, mistõttu iseenesest asjaolus, et autojuht sai pöörduda kaebaja poole ning ulatada inspektorile TIRmärkmiku koos muude dokumentidega, ei ole midagi erakorralist. Kui kaebaja leidis, et V. Nesterenko tuli tollipunkti sooviga vältida tollikontrolli ning vormistada fiktiivset eksporti, siis tulenevalt Lõuna MTK juhataja 17.10.2007 korraldusega nr 119 kinnitatud Koidula TP töökohajuhendi punktist 1.7 oleks kaebaja pidanud võtma kasutusele meetmed rikkuja suhtes ja tollieeskirjade rikkumise avastamisel läbi viima väärteomenetluse oma pädevuse piires vastavalt kehtivale korrale. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu kaebaja väide, et hoopis distsiplinaarmenetluse läbiviimisel tulnuks käsitleda ja anda hinnang vedaja käitumisele. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes üksnes juhiti kaebaja tähelepanu menetluse käigus tuvastatud puudustele, mistõttu on täiesti asjakohatu väide, et kaebaja karistamiseks puudus alus. Kuna käesoleval juhul ei määratud kaebajale distsiplinaarkaristust ega kohaldatud ka muid mõjutusvahendeid, mis oleksid kaebaja õigusi rikkunud või piiranud, on asjakohatu kaebuses toodud viide TDVS § 6 lõikele 1. Kaebaja järeldus, et arvatavasti oli distsiplinaarmenetluse läbiviimisel perioodil 03.04.2008-07.05.2008 eesmärgiks kaebajat kui ametnike esindajat võimalikult kaua pinge all hoida, on oletuslik ning ei tugine tõenditele. Kaebaja väide, et distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi erapooletult ning menetluses esitatud süüdistused on otsitud, on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti ei saa nõustuda kaebuses toodud järeldusega, et tegemist on vastustaja poolt Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingu juhatuse esimehe ahistamisega seoses tema aktiivse tegevusega ametnike huvide esindamisel ja kaitsmisel. Vastustaja on tõendanud, et distsiplinaarmenetlus algatati kaebaja suhtes muul põhjusel kui ametiühingu tegevusest ajendatuna ja kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Ükski kehtiv õigusakt ei näe ette vorminõudeid distsiplinaarmenetluse alustamiseks ega menetluse läbiviimiseks. Seetõttu on kaebaja viited distsiplinaarmenetluse õigusvastasusele põhjusel, et kaebaja otsesed ülemused ei teinud ettepanekut kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks, asjakohatud. Kaebaja väide, et teda on distsiplinaarmenetluse läbiviimisel 21.03-2008-07.05.2008 ähvardatud karistuse määramise ja lisatasu vähendamisega, on meelevaldne. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on üksnes tehtud Lõuna MTK juhile ettepanek analüüsida, kas kaebajale määratud lisatasu vastab palgajuhendis sätestatud kriteeriumitele. Kaebaja lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest ei vähendatud. Kaebajat ei ole võrreldes teiste ametnikega ebavõrdselt kohelnud. Asjaolu, et sarnaseid rikkumisi on ka teised ametnikud toime pannud, ei ole käsitletav tõendina, et kaebaja suhtes viidi distsiplinaarmenetlus läbi ajendatuna tema ametiühingualasest tegevusest. Inspektori, vahetuse vanema ja tollipunkti juhataja ametikohad, põhieesmärgid ja teenistusülesanded ei ole omavahel võrreldavad. Seega ei oma käesoleva haldusasja lahendamisel ning vastustaja poolt ajavahemikus 03.04.2008-07.05.2008 läbiviidud distsiplinaarmenetluse toimingute õigusvastasuse kindlakstegemisel puutumust vahetuse vanemate või tollipunkti juhataja võimalikud süüteod ja kohustuste täitmata jätmised. 4
(11)3-08-1188 Lisaks sellele, et distsiplinaarmenetluse läbiviija võttis selgitused kaebajalt ja veel 11 Koidula TP ametnikult, analüüsiti kõnesoleva distsiplinaarmenetluse raames ka Koidula TP videosalvestusi. Analüüsi käigus selgus, et videokaamerate salvestuste kellaajad erinesid TIRinfosüsteemi TIR-märkmike tollivormistuste kellaaegadest. Seetõttu oli raskendatud vormistuste ja kaamera pildi vastavusse viimine, mistõttu ilmnes alles käesoleva haldusasja raames, et mitte kõik Koidula TP ametnikud ei veendu iga kord enne TIR-märkmiku rohelise kviitungi lahtrite 24-28 täitmist tollitõkendite vastavuses ja korrasolekus. Selleks, et tagada sarnaste juhtumite efektiivne menetlemine ja hoida kokku menetlusele kuluvaid ressursse, ei pidanud vastustaja otstarbekas alustada paralleelselt veel ühte distsiplinaarmenetlust seoses TIR-märkmiku vormistamisega.
- Tallinna Halduskohtu 15.12.2008 otsusega rahuldati Ilmar Tageli kaebus. Kohus leidis, et kaebajal on rehabiliteeriv ja preventiivne põhjendatud huvi. Toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine on tõepoolest vaid fakti tuvastamine, millest ei tulene otseseid kohustusi haldusorganile. Kui MTA väidetav õigusvastane tegevus tõepoolest leiab kinnitust, aitab vastav kohtuotsus taastada kaebaja väärikust ja mainet ning vältida edaspidi lihtsamalt kaebajast vabanemist. Kuigi tuvastamisotsusega ei tee kohus vastustajale mingeid ettekirjutusi, siis tulenevalt PS §-st 14 ja hea halduse tavast peaks vastustaja edaspidi hoiduma analoogsete rikkumiste toimepanemisest. Vastustaja ei saaks tuua kaebajale määratud lisatasu vähendamise alusena välja kaebaja väidetavat distsiplinaarsüütegu, mis on tuvastatud vaidlustatud distsiplinaarmenetluses, kui kohus teeb kindlaks, et kaebaja seda tegu toime ei pannud või et menetlus oli õigusvastane. Distsiplinaarmenetluse õiguspärane läbiviimine ei riku iseenesest töötaja õigusi. Seetõttu peab töötaja taluma ka distsiplinaarmenetluse läbiviimisega seonduvalt teatavaid kitsendusi ja ebamugavusi tõe väljaselgitamise huvides. Kuna järjekordse distsiplinaarmenetlusega on vastustaja võinud rikkuda kaebaja ametiühingute seadusest (AÜS) tulenevaid õigusi, on kaebajal olemas põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks. Tulenevalt TDVS § 6 lõikest 1 ei saanud menetleja enam püstitada küsimust sellest, kas kaebajat karistada või mitte. TDVS § 6 lg 2 antud juhul ei kohaldu. T. Allast ja J. Varest informeeriti kaebaja võimalikust süüteost selle toimepanemisega samal päeval, kuid ettepanekut distsiplinaarmenetluse algatamiseks ega vastavat sissekannet vahetuse tööaruande märkuste lahtrisse nad ei teinud. Seega tuleb nõustuda kaebajaga, et vahetusvanem kas ei näinud juhtumis karistamisväärset rikkumist või jättis tema nõuetekohaselt täitmata oma ülesanded, mis aga tema enda suhtes distsiplinaarmenetlust ei põhjustanud. Eeltoodust lähtudes saanuks kaebajale 21.03.2008 väidetavalt toime pandud süüteo eest distsiplinaarkaristuse määrata hiljemalt 21.04.
- Kuna kaebaja viibis 23.03.200721.05.2007 töövõimetuslehel, siis lähtudes ATS § 87 ja TDVS § 9 lõikes 3 sätestatust ei saa ühekuuse tähtaja hulka arvata seda perioodi, mil kaebaja teenistussuhe oli peatunud. Seega ei ole õige kaebaja väide, et 07.05.2008 koostatud ja 27.05.2008 talle tutvustatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ei tohtinud menetleja enam teha ettepanekut kaebajat mitte karistada. Süüteo tuvastamise korral on töötaja karistamise õigust omaval isikul diskretsioon nii isiku karistamise/mittekaristamise osas, kui ka selles osas, milline karistus määrata. Ka ei ole õigusvastane ettepanek hinnata kaebaja eelnevat teenistust antud juhtumi valguses, ning anda hinnang määratud lisatasu vastavuse kohta MTA peadirektori 16.04.2008 käskkirjaga nr 144-P kinnitatud MTA teenistujate palgajuhendis. Niisugune ettepanek võib olla õigusvastane vaid juhul, kui kaebaja ei ole süütegu toime pannud ja kui ettepaneku eesmärk on pelgalt kaebaja ähvardamine tema ametiühingualast tegevust silmas pidades. 5
(11)3-08-1188 Distsiplinaarmenetluse läbiviija K. Polli ei tegutsenud erapooletult ja tema süüdistused menetluse kokkuvõttes on otsitud ja tendentslikud. Nimetatud asjaolule viitab menetleja seisukoht kokkuvõttes, et distsiplinaarmenetlust alustati selgitamaks välja kaebaja poolt 21.03.2008 vormistatud TIR-märkmiku tollivormistuse asjaolud. Lõuna MTK juhataja J. Haameri ettepanek oli aga selgitada välja, kas Koidula TP ametnikud on eiranud TIRmärkmiku tollivormistuse juhendi IV osa
- jaotise punkti
- Järelikult ei vasta kokkuvõttes märgitu tegelikkusele. V. Nesterenko ütlused, mis olid selles asjas kaalukaimad, saadi alles pärast menetluse algatamist ja ei saanud olla põhjuseks menetluse algatamiseks. Samuti ei ole kaebajale ette heidetud oma ametijuhendi punkti 3.2 rikkumist, kuigi vastustaja on oma seletuses hiljem märkinud, et kaebaja nimetatud punkti rikkus. Et kokkuvõttes viimatimärgitud väidetavat minetust ei tuvastatud, siis on asjakohatu seda kaebajale hiljem süüks panna. Samuti on tõendeid arvestades vastav etteheide sisuliselt põhjendamatu. V. Nesterenko on tegelenud TIR-vedudega alates
- aastast. Seetõttu on aga ebaloogiline, et kogenud autojuht tuli pelgalt küsima, mida teha ületatud transiidiajaga ja esitas seejuures kogu dokumentatsiooni kaebajale, soovimata tegelikult tollideklaratsiooni esitada. Seda ei kinnita ka juures viibinud T. Põder, kelle seletusest nähtuvalt juht üksnes konstateeris fakti, et transiitaeg on läbi. Jääb arusaamatuks, miks ja mille alusel menetleja on jõudnud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes järeldusele, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et autojuht esitas kaebajale TIRmärkmiku koos saatedokumentidega vormistamiseks ning miks menetleja leidis, et V. Nesterenko ei esitanud valeandmeid. Neid väiteid üheselt kinnitavad tõendid puuduvad. TIR-konventsiooni artiklis 21 märgitu on kahtlemata vedaja kohustus. Kui selline kogemustega autojuht nagu V. Nesterenko esitas kaebajale TIR-märkmiku koos saatedokumentidega läbi tollivormistuseks ettenähtud luugi, ilma et veos oleks tollipunktis, siis võis see olla käsitatav valeandmete esitamisena ja katsena fiktiivseks kauba väljaveoks. Pole kahtlust, et kui vedajal on kohustus veos ja sellega seotud TIR-märkmik esitada tollile kontrollimiseks, siis tolliametnik ei saa TIR-veoetappi lõpetada enne, kui on veendunud kõikide nõuete järgimises. TIR-veoetapp ei ole lõppenud enne, kui tolliametnik on tagastanud dokumentatsiooni vedajale. Kaebaja formaalselt tõepoolest ei veendunud enne tollivormistuse tegemist veose olemasolus ja plommide korrasolekus ega täitnud tollivormistuse juhendi nõudeid punktuaalselt, kuid arvestades, et niisugune praktika ei ole Koidula TP-s erandlik ja et kaebaja ei vabastanud veost ilma kontrollimata tollijärelevalve alt, siis üksnes kaebaja sellekohase distsiplinaarsüüteo tuvastamine viitab et vastustajal on tõepoolest eriline huvi saada fikseeritud kaebaja distsipliinirikkumine. Menetleja on teiste ametnike rikkumisele viidanud ainult paari lausega, et videosalvestiste kontrolli käigus tuvastati sarnaste rikkumiste toimumine Koidula TP-s. K. Polli nimetatud ettekandest nähtuvalt on rikkumised märksa rängemad kui kaebajal. Ometi ei ole peetud vajalikuks võtta Koidula TP ametnikelt nende rikkumiste kohta seletusi. Kohtu arvates on otsitud põhjus, et mingid salvestuseajad ei kattu. MTA TIR-infosüsteemist TIR-märkmike tollivormistamiste kohta tehtud väljatrükkide ja isikute seletuskirjade alusel olnud võimalik tuvastada ka konkreetsed süüdiolevad ametnikud. Seda peeti millegipärast liiga töömahukaks ja seetõttu tehti kaebajast nn hoiatav eeskuju ja ülejäänute puhul juhiti leebelt üksnes tähelepanu tuvastatud puudustele. Kohtu arvates on tegemist ilmselt ebavõrdse kohtlemisega tulenevalt tema ametiühingulisest tegevusest. 6
(11)3-08-1188 Ebavõrdset kohtlemist näitab ka see, et vaatamata asjaolule, et Koidula TP-s avastati massiliselt TIR-märkmiku tollivormistuse juhendi eiramist, ei ole algatatud ühegi Lõuna MTK või Koidula TP kõrgema ametniku suhtes distsiplinaarmenetlust põhjusel, et nad ei ole suutnud oma juhitavas üksuses korda tagada. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kuivõrd nende isikute ja kaebaja ametikohustused on erinevad, siis ei saa rääkida isikute võrdsusest. Nimetatud isikud on tööandja ees võrdsed selles mõttes, et igaüks peab täitma oma teenistuskohustusi, millised need ka poleks, nõuetekohaselt. Kui ametnik seda ei tee, siis võetakse ta distsiplinaarvastutusele. Kohtul puudub alus asjas kogutud tõendeid ja teistes analoogsetes kohtuasjades tuvastatut arvestades kahelda, et kaebajale esitatud süüdistus on otsitud, õiguslikult ebaselge, tõendeid on hinnatud meelevaldselt, menetluse algatamise põhjus ja tegelik menetlus ning selle lõppjäreldused ei ole omavahel kooskõlas, kaebajat on koheldud teisiti, kui sarnaseid vm teenistuskohustuste rikkumisi toime pannud ametnikke. Seega on kaebaja suhtes ajavahemikul 03.04.2008–07.05.2008 läbiviidud distsiplinaarmenetlus ja selle raames koostatud kokkuvõte õigusvastased. Asjaolu, et kaebaja lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest kõnesoleva juhtumi põhjal tegelikult ei vähendatud, ei muuda tõika, et nimetatud formaalse rikkumise eest sellekohane kaalumisettepanek tehti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Maksu- ja Tolliamet esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse taotlusega tühistada Tallinna Halduskohtu 15.12.2008 otsus ning teha asjas uus otsus. Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja jätkuvalt, et kaebajal puudus kohtusse pöördumisel põhjendatud huvi. Veendumata maanteesõiduki olemasolus ja tollitõkendite korrasolekus enne TIR-märkmiku lahtrite 24-28 täitma asumist, ei täitnud kaebaja reaalselt TIR-märkmiku juhendi nõudeid ja seetõttu täitis kaebaja oma teenistuskohustusi mittenõuetekohaselt. Väär on kohtu järeldus, et kaebaja üksnes formaalselt ei täitnud TIR märkmiku tollivormistuse juhendi nõudeid sõnasõnaliselt ja olukorras, kus kaebaja asus enne veose tollijärelevalve alt vabastamist kontrollima veost ka füüsiliselt, on siiski kohatu rääkida distsiplinaarsüüteost avaliku teenistuse seaduse § 84 p 1 mõttes, arvestades ülejäänud ametnike kõikvõimalikke rikkumisi, millele vastustaja ei ole samal moel reageerinud. Ükski õigusakt ei näe ette vorminõudeid distsiplinaarmenetluse alustamiseks ega sätesta täpsemaid reegleid menetluse läbiviimiseks. Seega on asjakohatud kohtu märkused algatatud distsiplinaarmenetluse eesmärgi ja menetleja poolt distsiplinaarmenetluse käigus läbiviidud toimingute osas. Eelnimetatud seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 21.01.2008 otsuses nr 3-07-
- Seega puudub kaebajal põhjendatud huvi distsiplinaarmenetluse erinevate toimingute kontrollimiseks. Kuna tõendite kogumise viis ei saa mõjutada distsiplinaarmenetluse läbiviimise õiguspärasust, on asjakohatu kohtu poolt märkida, et V. Nesterenko ütlused saadi alles pärast menetluse algatamist, mitte ei olnud põhjuseks algatamiseks. Kohus hindas ebaõigesti tõendeid ja tuvastas vääralt, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest ei nähtu, et menetleja oleks hinnanud, kas Koidula TP ametnikud on eiranud konkreetselt TIRmärkmiku tollivormistuse juhendi IV osa
- jaotise punkti
- Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on menetleja vaadeldud salvestiste ja vormistuste võrdlemisel tuvastanud, et mitte kõik Koidula TP ametnikud ei veendu reaalselt veoki ja selle veose olemasolus ning tollitõkendite olemasolus enne tollivormistust. Samas on menetleja korduvalt viidanud vajadusele veenduda enne TIR carneti veoetapi lõppemise vormistamist eelnevalt veoki ja 7
(11)3-08-1188 selle veose olemasolus. Menetleja on distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes sõnaselgelt välja toonud, et nimetatud nõuded tulenevad TIR-märkmiku tollivormistuse juhendi IV osa
- jaotise punktist 7 ning sama juhendi III osa jaotisest 3 “TIR-märkmiku rohelise kviitungi nr 2 tollivormistus”. Kuna käesoleval juhul on põhiküsimuseks, kas kaebaja õigusi on 03.04.2008-07.05.2008 distsiplinaarmenetluse läbiviimisel piiratud ametiühingute seaduse § 19 lõike 3 mõttes, on kohus põhjendamatult asunud analüüsima kaebuse esemesse mittekuuluvaid asjaolusid. Jääb arusaamatuks, kuidas võib autojuhi käitumine olla seotud kõnesoleva distsiplinaarmenetluse õigusvastaseks tunnistamisega ning olla seotud kaebaja väidetava ebavõrdse kohtlemisega. Kohus on leidnud vääralt, et distsiplinaarmenetluse ainus eesmärk oli selgitada, kas Koidula TP ametnikud on eiranud TIR märkmiku tollivormistuse juhendi IV osa
- jaotise punkti
- Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes viidatud Lõuna MTK juhataja J. Haameri 03.04.2008 edastatud elektronkirjast ja selle lisadest nähtub, et menetluse ajendiks oli kaebaja poolt 21.03.2008 vormistatud TIR-märkmiku tollivormistus. Selleks, et tagada sarnaste juhtumite efektiivne menetlemine ja hoida kokku menetlusressursse, ei pidanud vastustaja otstarbekas alustada paralleelselt veel ühte või mitut distsiplinaarmenetlust seoses TIR-märkmiku vormistamisega. Kuna videosüsteemi kellaaja ebatäpsuse ja ebaselge videopildi tõttu ei olnud võimalik tuvastada konkreetseid ametnikke, kes tollivormistuse teostamisel võisid kehtivat korda rikkuda, on ilmne, et täiendavalt kõikide Koidula TP ametnike ärakuulamine, uute täiendavate selgituste võtmine oleks olnud käesoleval juhul distsiplinaarmenetluse eesmärgi saavutamiseks ebaefektiivne. Kuna distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on kajastatud TIR-märkmiku rohelise kviitungi nr 2 tollivormistust, siis käesoleva haldusasja lahendamisel on asjakohatud kaebaja selgitused TIR vihiku 2 lõigendi nr 2 tollivormistusega seoses, mistõttu tuleks need jätta tähelepanuta. Vastustaja on asjakohatult viidanud Koidula TP ekspordi suunal olevale numbrimärkide tuvastamise süsteemile ANTS, märkides, et eelnimetatud süsteemi väljatrükkide põhjal on võimalik kindlaks teha sekundilise täpsusega kõik tollikontrolli saabunud veokid. Kuna käesolevas asjas on vaidlus selles, kas vastustajal oli võimalus tuvastada konkreetseid ametnikke, kes tollivormistusi teostasid, siis on asjakohatu viidata üksnes numbrimärkide tuvastamise süsteemile ANTS, mis võimaldab kindlaks teha tollkontrolli saabunud veokeid.
- Ilmar Tagel palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. V. Naaritsat ajendas 03.04.2008 distsiplinaarmenetluse algatamise ettepanekut tegema asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2008 otsusega asjas nr 3-07-490 oli tunnistanud õigusvastaseks kaebaja suhtes ajavahemikul 23.01.2007- 07.02.2007 läbiviidud distsiplinaarmenetlus. TIR-märkmiku tollivormistuse juhendi IV osa jaotis 3 käsitleb TIR veose lõppemist sihttolliasutuses. TIR RX58492013 alusel toimuva TIR-veo sihttolliasutuseks oli Vene Föderatsioonis asuv tollipunkt
- TIR-märkmiku tollivormistuse juhend oli koostanud Anne Alliku poolt. Kuna märkmiku tollivormistuse juhend ei ole haldusakt, puudus V. Naaritsal õigus teha 03.04.2008 peadirektorile distsiplinaarmenetluse algatamiseks ettepanek. Vastustaja ei ole kogu käesoleva menetluse jooksul esitanud kohtule ühtegi tõendit, selgitamaks, miks distsiplinaarmenetlus alustati ainult kaebaja suhtes. Samuti ei ole vastustaja esitanud kohtule kirjalikku korraldust 03.04.2008 distsiplinaarmenetluse algatamise kohta. Vene Föderatsiooni Kunitsina Gora tollipunktis kontrolliti TIR RX58492013 TIR-veose lõigend nr 2 vormistust. Vigade ilmnemisel oli Vene Föderatsiooni Kunitsina tolliametnikel 8
(11)3-08-1188 tulenevalt TIR konventsiooni artiklist 21 õigus TIR-veos Eestisse tagasi saata. Vaidlusalust TIR-veost 21.03.2008 tagasi ei saatnud. Ka ei ole TIR-veose valdaja esitanud tollile pretensioone 21.03.2008 TIR RX58492013 tollivormistuse kohta Koidula TP-s. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ei käsitleta üldse TIR märkmiku RX58492013 lõigendi nr 2 tollivormistust. Väide, et 23.04.2008 ei olnud tuvastatud teenistuskohustuste mittetäitmise juures võimalik süüdlasi kindlaks teha, ei vasta tõele. Koidula TP-s kasutatakse veokite numbrimärkide tuvastamise süsteemi ANTS, millega fikseeritakse sõiduki tollikontrollitsooni saabumine sekundilise täpsusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus ei välista sarnaselt halduskohtuga, et kaebajal võib olla põhjendatud huvi esitatud tuvastamiskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Seda läbi AÜS tulenevate täiendavate garantiide. Kui selgub, et kaebajat kui ametiühingu valitud esindajat on põhjendamatult ebavõrdselt koheldud või karistusega ähvardatud, võib kohtu poolt tehtaval tuvastamisotsusel olla kaebaja jaoks konkreetne kasu (nt AÜS § 19 lg 4). Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 307-490 22.01.2008 tehtud kohtuotsuses võetud seisukoha juurde, et juhul, kui tööandja algatab ja viib distsiplinaarmenetluse läbi ajendatuna töötaja ametiühingualasest tegevusest süüteo osas, mille puhul tavaliselt distsiplinaarmenetlust ei algatata, on tegemist AÜS § 19 lg 3 p 7 näidatud õiguse rikkumisega. Vastasel korral võiks tööandjad, algatades distsiplinaarmenetlusi ka väheoluliste rikkumiste puhul, hoida ametiühinguliikumisega seotud isikuid pidevas pingeolukorras ning mõjutada nende seisukohti sobivas suunas. Samas kohtuotsuses leidis ringkonnakohus, et reeglina distsiplinaarmenetluse läbiviimine kui süüteo asjaolude väljaselgitamisele suunatud menetlus iseenesest töötaja õigusi ei riku ning töötajad peavad taluma menetluse läbiviimisega seotud kitsendusi tõe väljaselgitamise huvides. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal kaebeõigus läbiviidud distsiplinaarmenetluse õigusvastaseks tunnistamiseks olemas, kuid kohtulik kontroll vastavas küsimuses on piiratud ning seondub üksnes AÜS väidetava rikkumisega. Asjas tuleb eelkõige kontrollida, kas distsiplinaarmenetluse läbiviimine kaebaja suhtes võis olla seotud tema ametiühingutegevusega. Kohtuliku kontrolli alla ei kuulu üldjuhul küsimused, kas vastustaja järgis distsiplinaarmenetluses menetlusnõuded ning kas distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on vastustaja kõiki asjassepuutuvaid õigusnorme, tõendeid ja asjaolusid õigesti tõlgendanud, hinnanud ja tuvastanud. Sellised eksimused saavad kohtuliku kontrollile allutatud olla vaid eeldusel, et need on tehtud tahtlikult eesmärgiga kaebaja olukorda halvendada.
- Ringkonnakohus, tutvunud toimikus olevate tõendite ning menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et distsiplinaarmenetluse alustamist ja läbiviimist ei tinginud kaebaja staatus ametiühinguliikumises. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 21.03.2008 toimunud tollivormistuse ajal kaebaja pärast seda, kui autojuht V. Nesterenko oli talle ulatanud TIR-märkmiku koos saatedokumentidega, lõpetas veoetapi TIR-infosüsteemis, täitis ära TIR-märkmiku rohelise kviitungi nr 2 lahtrid 24-
- Kaebaja ei kontrollinud eelnevalt veose ja veoki olemasolu ega veendunud tollitõkendi vastavuses ja korrasolekus. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud kaebaja käitumine oli vastuolus TIR-märkmiku tollivormistuse juhendi IV osa
- jaotise p-ga 7, mis kohustab vastavat kontrolli läbi viima. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et selle rikkumise näol oli tegemist üksnes formaalse eksimusega. Asjaolu, et selline oligi praktika Koidula TP-s, ei seadusta toimunud 9
(11)3-08-1188 rikkumist. Oluline ei ole ka see, mis küsimusega V. Nesterenko kaebaja poole pöördus, sest sõltumata asjaolust, kas autojuhi eesmärgiks oli tolliametniku eksitamine, pidi kaebaja tollivormistuse läbi viima nõuetekohaselt. Väide, et TIR-märkmiku tollivormistuse juhend on koostatud A. Alliku poolt, ei muuda asjaolu, et juhendi näol oli tegemist tolliametnikele suunatud dokumendiga. Tööandja võib distsiplinaarmenetluse alustada ka juhul, kui töötaja ei järgi tema töö aluseks olevaid haldusesiseseid juhendeid. Ringkonnakohus möönab, et üldjuhul võiks toimunud rikkumist pidada väheoluliseks, eriti kui arvestada, et praktikas tollivormistuse järgselt nõutav veose ja tollitõkendi kontroll läbi viiakse. Kuid käesoleval juhul olid rikkumisel tagajärjed, mis häirisid TP normaalset töökorraldust. Nimelt selgus pärast tollivormistuse läbiviimist, kui kaebaja soovis koos autojuhiga minna tõkendi korrasolekut kontrollima, et veos ei olnudki tollikontrollitsoonis, vaid asus sellest alles ca 1,5 km kaugusel järjekorras. Tekkinud olukorras pidi Koidula tollipunkti peainspektor J. Vares eskortima veoki järjekorrast Koidula tollipunkti tolliformaalsuste lõpetamiseks.
- Ringkonnakohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel ei ole alust pidada distsiplinaarmenetluse alustamist põhjendamatuks. Väide, et kaebaja vahetud ülemused ei pidanud sündmusi märkimisväärseks, ei tähenda, et distsiplinaarmenetluse alustamine oli seotud kaebaja tagakiusamisega. Samuti ei kinnita distsiplinaarmenetluse alustamise õigusvastasust see, et distsiplinaarmenetlust alustati eesmärgiga selgitada välja, kas Koidula TP ametnikud on eiranud TIR-märkmiku tollivormistuse juhendi IV osa
- jaotise punkti 3, kuid distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes viidati ka teiste normide rikkumisele. Distsiplinaarmenetluse alustamisel ei pea tööandja omama täielikku informatsiooni sündmuste asjaolude kohta ega andma väidetavale süüteole ammendavat õiguslikku hinnangut. Tõe väljaselgitamine on distsiplinaarmenetluse läbiviimise eesmärgiks. Tööandja võib distsiplinaarmenetluse käigus jõuda distsiplinaarmenetluse alustamise ajahetkega võrreldes hoopis teistele seisukohtadele, mis ei muuda aga distsiplinaarmenetluse alustamist põhjendamatuks või õigusvastaseks.
- Kaebaja väidetava ebavõrdse kohtlemisega on seotud väide, et kuigi distsiplinaarmenetlust alustati selleks, et selgitada välja Koidula TP kõigi ametnike tegevuse seaduslikkus TIRmärkmike täitmisel, viidi menetlus reaalselt läbi üksnes kaebuse esitaja suhtes. Ringkonnakohus leiab, et kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Ühelt poolt on distsiplinaarmenetluse alustamise üle toimunud elektronkirjavahetus oma sisult ja vormilt väga lakooniline ning teiselt poolt tingiski kogu menetluse just kaebajaga seotud 21.03.2008 sündmus. Analüüsides 21.03.2008 toimunut, ei pidanud vastustaja välja selgitama kõiki ametnikke, kes enne ja pärast nimetatud kuupäeva olid tollivormistuse nõuete vastu eksinud. Ühe ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimine ei kohusta haldusorganit seda tegema ka teiste suhtes. Teiste võimalike süütegude eest karistamine võis olla kasvõi aegunud. Distsiplinaarmenetluse keskendumine kaebajale kui ametnikule, kes faktiliselt 21.03.2008 tollivormistuse läbiviimisel eksis, oli seega põhjendatud.
- AÜS rikkumist ei saa tõendada vaid asjaoluga, et kaebaja suhtes on distsiplinaarmenetlusi alustatud mitmeid ning antud on ka muid koormavaid haldusakte, mille õigusvastasus on kohtu poolt kindlaks tehtud. Distsiplinaarsüüteo tuvastamisel peab vastustaja vajadusel tõe väljaselgitamiseks distsiplinaarmenetlust alustama sõltumata varasematest kohtulahenditest ning sellest, kas kaebaja näol on tegemist ametiühingutegelasega.
- Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole vaidlusaluse distsiplinaarmenetluse läbiviimisel kaebajat tema staatusest tulenevalt tavalistest ametnikest ebasoodsamalt kohelnud. Seega tuleb 10
(11)3-08-1188 esitatud apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaebajalt tuleb vastustaja kasuks välja mõista viimase poolt kantud riigilõiv 250 krooni. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 11
(11)