← Eesti

3-06-2172/41

Obsah (7)§ 64§ 61§ 66§ 4§ 54§ 60§ 67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2009, Tallinn Haldusasja n

§ 64lg-d 2 ja 3, § 67 lg-d 1 ja 2). Antud juhul on kaebuste esitajatel kinnistu omanikena tekki- 2

(10)3-06-2172 nud kaitstav usaldus, et metsateatised jäävad kehtima, mida aga haldusorgan otsuse andmisel ei arvestanud;
  1. e)rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Kui haldusorgan leidis, et lageraie kinnistutel on lubamatu, oleks olnud kohaseks abinõuks haldusaktide muutmine ja lageraie asendamine mõne muu raieliigiga. Vaidlustatud otsused rikuvad kaebuste esitajate omandiõigust omandi vabaks kasutamiseks ja käsutamiseks. Samuti on vaidlustatud otsustega piiratud kaebuste esitajate ettevõtlusvabadust, kuna kaebajad ei saa teha metsamajandamiskavade ja metsateatiste alusel kavandatud tehinguid nendele kuuluvatel kinnisasjadel asuva metsaga. 3. Tallinna Halduskohtu 02.04.2008 otsusega rahuldati kaebused, tunnistati HKT 12.10.2006 otsused nr 30-2-1/6032 ja 30-2-1/6033 õigusvastasteks ja mõisteti vastustajalt OÜ Stream Invest kasuks välja menetluskulud summas 17 441,16 krooni. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:
  2. a)kohtuotsuse tegemise ajaks on osutunud võimatuks tühistamisnõuete rahuldamine, kuna kehtivuse kaotanud haldusakte ei saa enam kehtetuks tunnistada. Vastavalt

§ 61

lg-le 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Metsaseaduse (MS) § 41 lg 13 kohaselt võib metsaomanik teha raieid ja uuendada metsa pärast lubava märkega metsateatise kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt tagasisaamist 12 kuu jooksul esitajale metsateatise kättetoimetamise või allkirja vastu kätteandmise päevast arvates. Seega kehtib raiet lubava märkega metsateatis 12 kuud pärast teatavakstegemist. Nimetatud tähtaeg on möödunud ja metsateatised on kehtivuse kaotanud. OÜ Trofert Invest väide, justkui peatuks kohtumenetluse ajaks nimetatud 12-kuulise tähtaja kulgemine ja jätkuks pärast kaebuse esitajale positiivse kohtulahendi saamist, ei tugine seadusel;

  1. b)06.10.2006 metsateatised olid nende andmise hetkel õiguspärased. Need olid antud 20.09.2006 metsamajandamiskavade alusel, mis lubasid kinnistutel lageraie teostamist. Metsateatistele lubava märke tegemise ajal olid metsamajandamiskavad kehtivad ja jõus;
  2. c)metsateatised ei olnud vastuolus Viimsi valla kehtiva üldplaneeringuga, teemaplaneeringuga ega ka mitte menetletava teemaplaneeringuga. Sarnaselt haldusasjas nr 3-07-766 toodud halduskohtu seisukohtadele, kus kohus leidis, et kehtestatud metsamajandamiskavad ei ole vastuolus Viimsi valla üldplaneeringuga, asub kohus samadele seisukohtadele ka käesolevas haldusasjas, kuna menetlusosalised ei ole esitanud eelnevaga võrreldes uusi tõendeid ega argumente. Viimsi valla üldplaneeringu järgi on vaidlusalused kinnistud metsamajandusmaad, millest Kivikangru kinnistu on perspektiivne äri- ja büroohoonete maa. Kui Viimsi vald soovib eelnevalt nimetatut muuta, saab ta seda teha uue üldplaneeringu või kehtivat planeeringut muutvate detailplaneeringute kaudu, aga mitte lihtsalt argumendiga, et planeeringute realiseerimise aeg ei ole küps. Kui vallavolikogu on üldplaneeringut kehtestades leidnud, et vaidlusalustel kinnistutel saab tulundusmetsa majandada selleks seadusega ettenähtud viisil ja ka arendada piirkonda vastavalt planeeringule, siis ei saa vald kinnistu omanikele ette kirjutada viise, kuidas seda teha või millisel ajal. Samuti peavad Viimsi valla teemaplaneeringud olema Viimsi valla üldplaneeringuga vastavuses, mitte vastupidi. Planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg 2 p 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt § 8 lg-s 3 nimetatud eesmärkidele. Kui Viimsi vald tahab vaidlusalustel kinnistutel igal juhul säilitada olemasoleva kõrghaljastuse, peab ta alustama üldplaneeringu muutmisest või lahendama selle küsimuse kolmandate isikutega muid alternatiivseid meetmeid kasutades detailplaneeringute või kinnistute võõrandamise kaudu. Kolmandad isikud on need kinnistud soetanud olemasoleva kehtiva üldplaneeringujärgset maa sihtotstarvet teades ja usaldades ning nende usalduse kaitset ei saa rikkuda ilma õigusliku aluseta lihtsalt valla meelemuutusele tuginedes; 3

(10)3-06-2172
  1. d)uue teemaplaneeringuga ei ole kavas muuta kinnistute sihtotstarvet ega maakasutustingimusi;
  2. e)pärast vaidlusaluste aktide andmist koostatud ekspertarvamused kinnistutel asuvate looduskoosluste säilitamise vajalikkuse kohta ega läbiviidud uuringud ei muuda kaevatud akte õigusvastasteks. Kõik need dokumendid on koostatud pärast metsateatiste väljaandmist ega saanud seega kuidagi mõjutada nende andmist. Viimsi valla 10.10.2006 kirjast nähtuvalt oli lageraiet lubavate metsateatiste protestimise ajendiks Viimsi valla üldplaneeringu alles menetletav teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ ning sellega seoses palus Viimsi vald vastustajal algatada keskkonnamõju hindamise. Lageraiet lubavad otsused tühistati, kuna Viimsi valla üldplaneering ja teemaplaneering „Viimsi valla ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ kohustavad tagama nii sadamate ümbruses kui ka sadamateni suunduvate transiitteede ääres puhveralad. Puhvertsooni sees tuleb säilitada olemasolev haljastus;
  3. f)Viimsi vald on menetluses korduvalt rõhutanud, et nii metsamajandamiskavade kui ka metsateatiste kehtestamisele oleks pidanud eelnema keskkonnamõju hindamine. Eelnevalt jõudis kohus järeldusele, et metsateatised ei olnud vastuolus Viimsi valla kehtivate planeeringutega;
  4. g)keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KHKJS) § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Mida mõista olulise keskkonnamõju all, sätestab seaduse § 6 lg 1. Kaebuse esitajatele kuuluvatel kinnistutel raiete tegemine ei vasta KHKJS § 6 lg-s 1 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevuse tunnustele. Samuti ei vasta ettenähtud raiete tegemine KHKJS § 6 lg-s 2 toodud potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga tegevuste tunnustele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 9 annab detailse loetelu, millal tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust kaaluda. Selle loetelu alusel on ilmselge, et õigusaktides on olulise keskkonnamõjuga tegevuse all mõistetud oluliselt ulatuslikumat tegevust kui kaebuse esitajate kinnistutel raiete teostamine. Järelikult ei olnud ei metsateatiste andmise aluseks olnud metsamajandamiskavade ega ka metsateatiste kehtestamisel kohustuslik eelnevalt hinnata selle keskkonnamõju KHKJS tähenduses. Seetõttu olid 06.10.2006 metsateatised nende andmise ajal kooskõlas kehtivate õigusnormidega;
  5. h)vastustaja viitas, et kui kohus loeb 06.10.2006 metsateatised õiguspärasteks, siis oli nende kehtetuks tunnistamise aluseks

§ 66

lg 2 p 2, mille kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima. Sellele sättele tuginedes ei saanud haldusorgan metsateatisi kehtetuks tunnistada, kuivõrd kahe akti andmise vahele jäänud ajal ei muutunud ükski õigusnorm ega faktiline asjaolu, mis tinginuks aktide tühistamise. Selliseks muutunud faktiliseks asjaoluks ei saanud olla ka Viimsi valla 10.10.2006 kiri, kuivõrd metsateatistele lubava märke andmise kaaskirjast (tl 54) nähtuvalt oli HKT teadlik nii menetletavast teemaplaneeringust „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kui pidi olema teadlik juba ka kehtivatest planeeringutest. Ehk teisisõnu, vahepealse kuue päeva jooksul ei muutunud ei õiguslik normistik ega võetud vastu/muudetud ka ühtegi planeeringut. Seega olid HKT 12.10.2006 otsused õiguspäraste metsateatiste tühistamiseks õigusvastased; i) menetlusosaliste ülejäänud seisukohti kohus ei analüüsinud, kuna need ei saa asja lahendamisel omada olulist tähendust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4

(10)3-06-2172 4. HKT apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata. Apellant ei vaidlusta halduskohtu otsust osas, milles halduskohus leidis, et tühistamiskaebuse rahuldamine ei olnud antud juhul võimalik. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:
  1. a)lageraiet lubavate otsuste õiguspärasuse küsimus on tõusetunud seoses nende alusel kavandatud lageraie kooskõlaga Viimsi valla kehtivate ja menetletavate planeeringutega. Oluline asja lahendamisel on, kas metsateatiste kinnitamisel saab ja peab keskkonnateenistus kaalutlusõiguse teostamisel arvestama ka planeeringutes toodud ruumilise arengu nõudeid;
  2. b)metsateatiste andmise ajal kehtinud MS § 23 lg 1 kohaselt võib metsaomanik teha raieid kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loal. MS § 23 lõigetest 5 ja 7 tulenes, et metsateatiste puhul tuli hinnata nende vastavust õigusaktidele, sh haldusaktidele. Sarnase regulatsiooni sätestavad ka kehtiva MS § 41 lõiked 7 ja 8;
  3. c)metsateatiste kinnitamisel on mh vajalik arvestada ka planeeringutega ja nendest nähtuva avaliku huviga ulatuses, milles on konkreetsel metsal tähendus ruumilise planeerimise jaoks. PlanS § 1 lg-s 3 on sätestatud, et ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi;
  4. d)metsateatiste kinnitamise menetlus ei piirdu metsamajandamiskavale vastavuse kontrolliga. Vastavalt metsateatiste andmise ajal kehtinud MS § 7 lõike 2 punktile 3 märgitakse metsamajandamiskavas tulundusmetsas maksimaalselt lubatav uuendus- ja harvendusraie maht ning raiekõlblike metsaosade loetelu. Seega on tegemist maksimaalse võimaliku raiete mahuga, mida kava kehtestaja Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus peab võimalikuks järgneva 10 aasta jooksul metsa majandamisel. Konkreetsete raiete teostamiseks peab metsaomanik igakordselt taotlema nõusolekut keskkonnateenistuselt (MS § 23 lg 1), esitades selle kohta metsateatise. Metsateatisel teatab metsaomanik, milliseid raieid ta soovib järgneva aasta jooksul teostada ning muud andmed, mis vastavalt MS § 23 lõikele 5 peavad võimaldama keskkonnateenistusel hinnata raiete vastavust õigusaktide, sh haldusaktide nõuetele. Kui metsamajandamiskava oleks ainsaks ja piisavaks dokumendiks metsateatise andmise otsustamisel, ei oleks metsateatise menetluse näol täiendavat menetlust vaja ning piirduda saaks metsamajandamiskavaga;
  5. e)Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on märgitud, et sadama ümber tuleb tagada rohelise vööndi säilimine. Rohelist vööndit võivad läbida vaid kommunikatsioonid ja sadamat teenindav kergeliiklus;
  6. f)Viimsi Vallavolikogu 13. septembri 2005. a määrusega nr 32 on kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneering, milles on sätestatud mh järgmised nõuded: vallal on kohustus tagada nii sadamate ümbruses kui ka sadamateni suunduvate transiitteede ääres vajalikud puhvertsoonid. Rohevõrgustikus (sh rohestruktuuri koridorides) tuleb säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ja olemasoleva haljastuse puudumisel rajada sinna võimalusel uushaljastus. Elamukvartalite eraldamiseks ja kaitseks tootmis- ja tööstusaladelt ning elava liiklusega tänavatelt tuleva liiklusmüra ja õhusaaste eest tuleb rajada uusi rohelisi puhvervööndeid ja väiksemaid haljakuid. Lisaks oli menetletavas teemaplaneeringus „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ arvatud spetsiifiliselt vaidlusalune ala rohelisse võrgustikku;
  7. g)eelnimetatud planeeringutest tulenevatest põhimõtetest nähtub üheselt, et antud kinnistute puhul ei ole lageraie eelnimetatud ruumilise arengu põhimõtetega ühitatav. Kui kaebuse esitajad oleksid saanud teostada oma soovitud lageraied, muutuksid eelnimetatud ruumilise arengu põhimõtted sisutuks; 5
(10)3-06-2172
  1. h)metsa majandamine ei tähenda tingimata lageraiet. Antud alal võib olla mõistlik teostada raiet leebemate raievõtetega, mis ühelt poolt võimaldaks metsast teatavat tulu saada, kuid samas tagaks vajaliku puhvertsooni säilimise. Kui planeering näeb samas ette ala säilitamist puhvertsoonina, tuleb sellest järeldada, et nii metsa majandamine kui ka ehitustegevus peab toimuma selliselt, et ala jääks puhvertsoonina toimima;
  2. i)menetletavas teemaplaneeringus leiab veelgi kinnitust kohaliku omavalitsuse soov planeerida just vaidlusalune ala tööstustsooni puhvriks ja roheliseks vööndiks. Sellega on leidnud otsest kinnitust, et kehtivates planeeringutes sätestatud nõuded puudutavad mh vaidlusaluseid kinnistuid;
  3. j)lageraiet lubavate otsuste vastavus planeeringutele on õiguslik küsimus. Halduskohus on põhjendustes tähtsustanud Viimsi valla esindaja ja teise kohtuasja menetlusosaliste seisukohti planeeringute sisu kohta, kuid on jätnud antud asjas olulised küsimused sisuliselt lahendamata, mistõttu on kohus rikkunud menetlusnorme;
  4. k)kuigi planeeringutest ei tulenenud sõnaselget lageraie keeldu, tuli vastavate ruumilise arengu põhimõtetega kaalutlusõiguse teostamisel siiski arvestada. Õiguslikult on tegemist olukorraga, kus metsateatiste kehtetuks tunnistamisel (lageraie osas) analüüsiti uuesti metsateatiste kinnitamise põhjendatust ning leiti, et metsateatiste kinnitamisel ei olnud kaalutlusõigust õigesti teostatud; l)

§ 4

lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusveaks tuleb lugeda ka olukorda, kus huvisid on ebaõigesti kaalutud, mh kui konkreetsetele huvidele on omistatud liiga vähe või liiga suurt kaalu. Kuigi kohtulik diskretsiooni kontroll on piiratud, saab haldusorgan ise oma kaalutlusõiguse teostamist täies mahus kontrollida. Metsateatiste kinnitamisel tehtud kaalutlusviga seisneb selles, et algselt ei arvestatud (väärtustatud) nimetatud olulisi asjaolusid ja sellega seotud avalikku huvi kaalutlusõiguse teostamisel piisavalt; m) halduskohus on sisustanud

§ 66

lg 2 p 2 sätestatud võimaluse liiga kitsalt, eriti arvestades keskkonnaõigusele iseloomulikke aspekte. Halduskohus on

§ 66

lg 2 p 2 nimetatud „faktiliste asjaolude muutumise“ all mõistnud ilmselt konkreetseid muutusi faktilises olustikus.

§ 66

lg 2 p 2 saab kohaldada ka juhul, kui ilmneb uus oluline teave aspektide kohta, mida haldusorgan

§ 4lg 2 kohaselt peab arvestama.

Selline teave võib olla näiteks ka teave kaalutavate väärtuste olulisuse kohta, kui see huvi või väärtuse kaal omab menetluses tähtsust; n) kuigi apellant oli tõepoolest teadlik planeeringutest ning nende nõuetest, sai ta olulise asjaoluna kinnitust, et Viimsi Vallavalitsus peab just vaidlusaluseid kinnistuid äärmiselt oluliseks säilitada. Uue asjaoluna selgus, et Viimsi vald on otseselt ja täielikult vastu raietegevusele antud metsades ning kohalik omavalitsus on teostamas planeerimisdiskretsiooni, mille tulemusena määratakse vastavad rohealad kaitstavateks aladeks eesmärgiga olla looduslikuks puhvriks Muuga sadama ja selle lähedal olevate elamualade vahel. Seega kui lageraiet lubavad otsused olid antud täies kooskõlas menetluslike ja sisuliste nõuetega, oli võimalik nende kehtetuks tunnistamine

§ 66

lg 2 p 2 alusel; o)

§ 66

lg 1 on sätestatud, et õigusvastase haldusakti võib, arvestades

§-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. Usalduse kaitsega tuleb arvestada ka juhul, kui pidada lageraiet lubavaid otsuseid õiguspärasteks;

  1. p)Kaebuste esitajate usaldust ei ole lageraiet lubavate otsuste kehtetuks tunnistamisel rikutud. kaebuste esitajad ei saa usalduse kaitsele antud juhul tugineda. Vaidlustatud otsuste tegemise ajaks ei olnud möödunud veel 06.10.2006 haldusaktide peale kaebuse esitamise tähtaeg. Vastavad kehtetuks tunnistamise otsused tehti juba kuus päeva pärast lageraiet lubavaid otsuseid. Kaebuste esitajad ei olnud sellel ajal oma elukorraldust veel muutnud ega raiet teostama asunud, mida on kinnitanud nende esindajad 10.09.2007 kohtuistungil;
  2. q)lageraiet lubavate otsuste kehtetuks tunnistamisel arvestati

§ 64lõike 3 kohaselt oluliste asjaoludega ning see oli ka proportsionaalne, arvestades avalikku huvi, mis 6

(10)3-06-2172 seondub antud alaga. Raie keelamisel keelas keskkonnateenistus lageraie kui ühe võimaliku raievõtte, mis tooks kaasa negatiivseima võimaliku mõju elukeskkonnale ning kahjustaks pöördumatult Viimsi valla eesmärke ala kaitse alla võtmisel. Lageraie järgselt ei oleks enam metsa, mis saaks puhveralana toimida; r) 10.09.2007 kohtuistungi protokollist nähtub, et kaebuste esitajad on pidanud sisuliselt vastuvõetavaks alternatiivsete raievõtete rakendamist. Kaebuste esitajad on sisuliselt tunnistanud teiste raievõtete sobivust, kuid ei ole ligi pooleteise aasta jooksul teinud faktiliselt midagi, et metsa majandamisega teiste raievõtete kaudu jätkata.
  1. OÜ Stream Invest ja OÜ Trofert Invest vastustes palutakse jätta HKT apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  2. Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et HKT apellatsioonkaebus tuleks rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta Oü Stream Invest ja OÜ Trofert Invest kaebused rahuldamata.
  3. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Asja lahendamisel tuleb esmalt tuvastada, kas 06.10.2006 metsateatised olid õiguspärased või mitte (I), seejärel saab hinnata, kas metsateatiste kehtetuks tunnistamine toimus õiguspäraselt või mitte (II). Pärast seda võtab ringkonnakohus seisukoha kohtule esitatud taotluste kohta (III). I
  5. Apellandi seisukohad küsimuses, kas 06.10.2006 metsateatiste kinnitamise otsused olid õiguspärased või õigusvastased, ei ole järjekindel. Ringkonnakohus on seisukohal, et otsus nr 30-2-1/6032 oli õiguspärane, otsus nr 3-2-1/6033 aga õigusvastane. 10.

§ 54

sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kehtiva õiguse osaks on

§ 54

kohaselt ka asjassepuutuvad ja kehtivad haldusaktid, sh maa-alaplaneeringud.

§ 60

lg 2 esimese lause kohaselt on haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sh haldus- ja riigiorganitele. Kui valla üldplaneeringuga on otsustatud maatükil haljastus säilitada, tuleb riigi täitevvõimu organitel sellest oma haldusaktides juhinduda. Seega tuleb käesoleval juhul kontrollida, kas üldplaneeringust tulenes vaidlusalustel maatükkidel kohustus mets säilitada ja kas lageraie oleks selle kohustusega vastuolus.

  1. Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (http://www.viimsivald.ee/?id=11014) seletuskirja p 4.6.
  2. kolmanda lõigu teine lause sätestab: „Sadama ümber tuleb tagada rohelise vööndi säilimine.“ Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32 kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ seletuskirja p 4.6 teise lõigu neljas lause sätestab: „Kuna äritegevus Muuga sadamas on kasvav, tuleb ümber sadama ja sellega seotud tööstusaladel tagada minimaalselt 100 m laiune kõrghaljastatud ala.“ Kolleegium on seisukohal, et valla mandriosa üldplaneering ei keela küll iseenesest lageraiet tingimusega, et ala säilitatakse rohealana, kuid teemaplaneeringu viidatud lausest tuleneb, et vähemalt 100 m laiusel alal lageraiet teha ei tohi. Lageraie korral ei ole kõrghaljastus tagatud. Et teemaplaneering ei selgita, milistel juhtudel peab kõrghaljastuse ala 7

(10)3-06-2172 olema laiem kui 100 m, tuleb see küsimus lahendada detailplaneeringutega või muude haldusaktidega. Selliseid nõudeid kohtule teadaolevalt kehtestatud ei ole.
  1. Üldplaneeringu kaardimaterjal ei ole üldplaneeringu ega teemaplaneeringu seletuskirjaga vastuolus. Nõmme kinnistu juhtfunktsioon on metsamajandusmaa. Valdavas osas on Kivikangru kinnistu juhtfunktsioon metsamajandusmaa, mis ei ole haljastuse säilitamise kohustusega vastuolus. Ehkki üldplaneeringu kaardil (http://www.tarkvarastuudio.ee/viimsi/plaan.html) on Kivikangru kinnistu ühe osa juhtfunktsiooniks määratud väikeelamute maa ja Tõnni-Uuetoa, Taganõmme kinnistu juhtfunktsioon on ärimaa, ei õigusta see vastavalt suurema osa või kogu kinnistul asuva metsa lageraiet. Nii väikeelamuid kui ka äri- ja büroohooneid on kinnistutele võimalik ehitada ka kõrghaljastust suures osas säilitades. Ehkki üld- ja teemaplaneeringus ei olnud seda välja toodud selgesõnaliselt, kujutab haljastuse säilitamise kohustus endast sisuliselt ka ettepanekut metsa kaitse alla võtmiseks PlanS § 8 lg 3 p 14 tähenduses.
  2. Maa-ameti kaardiserveri (http://xgis.maaamet.ee/) kaardilt nähtuvalt paikneb Kivikangru kinnistu vähem kui 100 m kaugusel Muuga sadamast, Tõnni-Uuetoa, Taganõmme kinnistu piirneb vahetult Muuga sadamaga. Sadama ja Maardu teest põhja poole jääva elamupiirkonna vahele ei jää muud haljasala kui Kivikangru ja Tõnni-Uuetoa, Taganõmme kinnistutel paiknev mets. Kivikangru kinnistul paikneb mets 4,9 ha suurusel alal, sellest raieks määrati 2,7 ha, seega enamus. Tõnni-Uuetoa, Taganõmme kinnistul paiknev mets 1,2 ha suurusel alal lubati tervikuna raiuda. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt 06.10.2006 metsateatisega lubatud lageraie Kivikangru ja Tõnni-Uuetoa, Taganõmme kinnistutel vastuolus üldplaneeringu ja ehitustingimuste teemaplaneeringuga.
  3. Kaardiserveri kaardilt nähtuvalt paikneb Nõmme kinnistu enam kui 350 m kaugusel Muuga sadama lähimatest rajatistest. Sadama ja Nõmme kinnistu vahele jääb muid metsaga kaetud maatükke, nt katastriüksused 89001:010:3201 ja 89001:010:
  4. Liiatigi ei nähtud metsamajandamiskavaga Nõmme kinnistul ette kaugeltki valdava enamuse metsa lageraiet, vaid üksnes lageraie 1 ha suurusel alal ja aegjärgne raie 0,4 ha suurusel alal. Tervikuna on kinnistul hetkel metsa 2,9 ha ulatuses. Eraldised 3 ja 4, kus lageraie on kavandatud, ei paikne seejuures sadamale kõige lähemal. Sellest tulenevalt ei välista üld- ja teemaplaneering raiet Nõmme kinnistul.
  5. Keskkonnaamet peab Nõmme kinnistut puudutava metsateatise kinnitamist õigusvastaseks seetõttu, et tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, kus kaalumisel on pööratud liiga väikest tähelepanu planeeringutest tulenevale nõudele rohevööndi säilitamiseks. Et üld- ja teemaplaneering Nõmme kinnistu osas nõudeid ei kehtestanud, teemaplaneering andis kaudselt vaid soovituse tagada mõnes osas laiemalt kui 100 m laiuselt kõrghaljastuse säilimise, siis ei ole kolleegiumi arvates 06.10.2006 haldusakti andmisel Nõmme kinnistu kohta kaalutlusõiguse nõudeid rikutud. 06.10.2006 metsateatise nr 1086 kinnitamine ei olnud seega õigusvastane.
  6. Vallavalitsuse väited seoses teemaplaneeringuga „Viimsi valla miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ ei ole asjakohased, sest nimetatud teemaplaneering ei kehti. Vastustaja jaoks saab siduv olla vaid kehtiv planeering (

§ 60lg 1).

II 17. Kolleegiumi arvates ei oma asja lahendamisel tähtsust HKT viga 12.10.2006 otsuse tegemisel OÜ Stream Invest metsateatiste kohta, mis seisnes 06.10.2006 metsateatise kinnitamise õiguspäraseks pidamises. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvesse võetavad kaalutlused on samad, mida tuleb arvesse võtta õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamisel, seejuures peab õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamiseks esi- 8

(10)3-06-2172 nema mõni

§ 66lõikes 2 nimetatud alustest.

Huvi õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamiseks on seejuures suurem kui õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamiseks ning kaalutlemisel tehtud selline viga ei saanud omada mõju asja otsustamisele, sest on ilmne, et kui haldusorgan oleks olnud teadlik 06.10.2006 metsateatise õigusvastasusest, poleks kaalumise tulemusel tehtud teistsugust otsust. 18. Kolleegium nõustub halduskohtuga, et

§ 66

lg 2 punktis 2 nimetatud asjaolusid Nõmme kinnistut puudutava metsateatise kehtetuks tunnistamiseks ei esinenud. Kolleegium ei korda halduskohtu otsuse sellekohaseid põhjendusi. Haldusakti andmise järel muutunud faktiliste asjaolude all saab silmas pidada tegelikus elus toimunud muudatusi. Viimsi Vallavalitsuse kirja saamine, kus viidati planeeringute nõuetele, selliseks faktiliseks muutuseks ei olnud. Selle kirja olemasolul poleks olnud HKT-l ka metsateatise kinnitamisel õigust teistsuguse otsuse tegemiseks. 19. Mis puutub Kivikangru ja Tõnni-Uuetoa, Taganõmme kinnistutel raietöödeks kinnitatud metsateatiste kehtetuks tunnistamisse, siis kolleegium leiab, et see on toimunud õiguspäraselt. Kaebaja OÜ Stream Invest väitel on vaidlustatud haldusaktiga rikutud tema usaldust, teostatud ei ole kaalumist, mille tulemusel oleks veendutud, et avalik huvi on kaalukam, ei kuulatud ära kaebajat ning lubada oleks tulnud vähemalt mõnda muud raiet peale lageraie. 20.

§ 67

lg 4 p 1 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Oluline pole seejuures, kas selline kaebus hiljem esitatakse. Haldusorgan võib õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistada ka omal initsiatiivil võimalike kaebuste vältimiseks. Haldusorgani selline õigus ei ole seejuures kitsam kui halduskohtul, arvestades haldusmenetluse eesmärki ja menetlusökonoomika põhimõtet. Oluline ei ole kaebuse hilisem esitamine või selleks soovi avaldanud isikute hilisem tuvastamine, sest kaebaja pidi arvestama vaidlustatud haldusakti andmise ajal võimalusega, et selline kaebus võidakse esitada ning metsateatise kinnitamise märge tühistada. 21.

§ 64

lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. 12.10.2006 otsusest kõik nimetatud kaalutlused ei nähtu, kuid kolleegiumi arvates on haldusakti põhjendustest võimalik piisava selgusega tuvastada kehtetuks tunnistamise vajalikkus ja olulisus ning tagajärjed kaebajale. Ka kohtumenetluses ei ole OÜ Stream Invest näidanud, millised olulised asjaolud on sellisel kaalumisel jäetud arvesse võtmata. Halduskohtu istungil selgitas kaebaja, et tegelikkuses raiet teostama ei asutud. Kaebaja ei näidanud ka, millist muud raiet ta oleks soovinud teostada. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et oli jõudnud eelkokkuleppele kinnistu ostjaga, kelle nõue oli, et eelnevalt oleks raie teostatud, kuid kohtule sellist eelkokkulepet esitatud ei ole. See väide pigem kinnitab, et kaebaja soove poleks rahuldanud muud liiki raie peale lageraie. Seetõttu ei too kaebaja seisukohtade eelnevalt ära kuulamata jätmine ka kaasa vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist. III 22. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata osas, milles taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist selles osas, millega kohus rahuldas OÜ Trofert Invest 9

(10)3-06-2172 kaebuse ja tunnistas õigusvastaseks HKT 12.10.2006 otsuse nr 30-2-1/
  1. Muus osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Stream Invest kaebus rahuldamata.
  2. OÜ Stream Invest taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna tema kaebus jääb rahuldamata. OÜ Trofert Invest ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seda ei ole teinud ka Viimsi Vallavalitsus. Keskkonnaameti taotluse menetluskulude väljamõistmiseks jätab kolleegium rahuldamata. Kuna kohtus esindamine käesolevas vaidluses ei välju Keskkonnaameti põhitegevuse raamidest, pole menetluskulude väljamõistmine kaebajalt haldusorgani kasuks põhjendatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2007 otsuse nr 3-3-1-52-07 p 10). Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.