KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-1973 Haldusasi K. K. kaebus Tallinna Vangla toimingute (piisava tervishoiuteenuse tagamata jätmine) õigus- vastaseks tunnistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.04.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev K. K. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – K. K. Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu 14.01.2009 RESOLUTSIOON Rahuldada K. K. apellatsioonkaebus ja kaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu
- aprilli 2008 kohtuotsus haldusasjas nr 3-07-1973 K. K. kaebuse täies ulatuses rahuldamata jätmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud
- juulist 2007 kuni
- juulini 2007 K. K.le piisava tervishoiuteenuse tagamata jätmisel. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- K. K. taotles Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses Tallinna Vangla poolt piisava tervishoiuteenuse tagamata jätmise toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist, tuues põhjendatud huviks võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise. Kaebaja saabus Tallinna Vanglasse 04.07.
- Meditsiinilisel läbivaatusel teatas ta arstile, et on registreeritud eluaegse ravivajajana ja vajab ravikuuri igapäevaselt. Kaebaja väiteid sai kontrollida Merimetsa haiglast. Arst kaebaja väiteid ei uskunud ja keeldus ravimeid väljastamast, mispeale kaebaja kirjutas vangla direktorile kaebuse. Tallinna Vangla selgitas vastuses, et septembris tulevad Merimetsa haiglast arstid ja võtavad kaebajalt proovid 3-07-1973 analüüsiks. Seega oli kaebaja kolme kuu jooksul jäetud ilma võimalusest saada talle väljakirjutatud ravimeid. Merimetsa haigla arstid, kontrollinud analüüse, leidsid, et kaebaja tervisele tekitati olulist kahju. Vastavad tõendid on võimalik Merimetsa haiglast välja nõuda. Samuti peaksid seal olema kõik kaebaja analüüsid, mis on võetud nii enne vanglasse saabumist kui ka kolm kuud pärast seda, kui vanglas ravist keelduti.
- Tallinna Vangla kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Murru Vangla meditsiiniosakond andis K. K. vanglast vabanemisel 08.05.2007 kaasa raviks ettenähtud rohud kaheks nädalaks. K. K. pidi ravi jätkamiseks pöörduma Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskusse hiljemalt 22.05.2007, kuid ta ei teinud seda ja katkestas ravi. 30.06.2007 - 04.07.2007 viibis K. K. Põhja Politseijaoskonna arestimajas, 04.07.2007 toodi ta Tallinna Vanglasse, alates 05.10.2007 jätkus ravi nõutud viisil. Pärast vabanemist vastutab isik ise oma tervise eest. Isik ei saa ravi katkestades ette näha, millal ta jälle vanglasse satub, et ravi saaks jätkuda. Tallinna Vangla pidi tegema vajalikke toiminguid, määramaks uuesti ravi ulatust ja alusetu on rääkida ravi automaatsest jätkamisest. K. K. vabanes vanglast 04.01.
- Päringuga Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskuse poole pöördudes selgus, et K. K. ei ole jälle nende poole pöördunud ja on oma ravi katkestanud.
- Tallinna Halduskohtu 30.04.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: Kaebaja väitel jäeti tervishoiuteenus vajalikus ulatuses osutamata alates juulist 2007 kolme kuu vältel. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt koostati ankeet tervisliku seisundi kohta 04.07.2007 (tl 69-70) ja kaebaja viibis arsti juures 05.07.2007 (tl 60). Anamneesist nähtuvalt oli selle visiidi tähelepanu peamiselt narkosõltuvusega seonduvatel küsimustel. Järgmisel korral oli kaebaja arsti juures 24.07.2007 ja teda suunati infektsionisti juurde (tl 61). Vastustaja väitel võis suvisel puhkuste perioodil analüüside tulemuste selgumine ja ravile pääsemine olla mõnevõrra probleemsem ja vangla perearsti juurde olid suvel järjekorrad. Seejärel käis kaebaja arsti juures 05.09.2007, kusjuures anamneesis märgiti, et kaebaja on endiselt infektsionisti järjekorras (tl 62). Vastustaja selgituse kohaselt on Tallinna Vanglas üks infektsionist ja järjekorrad olid suvel pikad ning see, et Lääne-Tallinna Keskhaigla (Merimetsa Haigla) uuringu vastused (vt anamnees, tl 65 ja tl 71) väljastati 18.09.2007, näitab, et ka seal olid pikad järjekorrad. Kaebaja analüüside andmist ei eitanud, kuid ei täpsustanud, millal see toimus. Seega on kaebajale vaidlusalusel perioodil raviteenust osutatud ja võimaldatud arstiabi ka edaspidi (tl 63-67, 73-75). Ebaõige ravi osutamise (nt diagnoosi- ja ravivigade) kindlakstegemine saab toimuda lähtuvalt VÕS §-st 770 tsiviilkohtumenetluses. Halduskohus ei saa hinnata, kas kaebajale oleks tulnud vanglasse saabumise järgselt koheselt ravi määrata või varasemat ravi jätkata või ei tohtinud seda teha ilma vastavate eelnevate uuringuteta. Vastustaja selgitas, miks nende arvates ei saanud ravi ilma sellekohaste uute analüüsideta automaatselt jätkata (tl 79-80). Samuti selgitas vastustaja, et eriolukorra puhul oleks kutsutud kiirabi ja vajaduse korral oleks isik haiglasse toimetatud. Kaebaja võis kirjutada küll mitmeid taotlusi arsti juurde pääsemiseks, kuid need läksid arsti kätte ja raviga seonduvate taotluste puhul oleks tegemist meditsiiniliste küsimustega. Kaebaja ei esitanud avaldusi, mis oleksid tinginud kiireloomulise sekkumise (tl 80). Haldusasja materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks tervishoiuteenuse kättesaadavuse üldse tagamata jätnud või osutanud seda ilmselgelt ebapiisavalt. Tervisekaardist nähtuvalt võttis arst kaebaja kõnealuse 3-kuulise perioodi kestel vastu vähemalt kolmel korral (tl 60-62) ja ravi määramiseks või jätkamiseks vajalikke analüüse on samuti tehtud. Seega jääb kaebaja taotlus vastava toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes rahuldamata. Halduskohus saab kontrollida, kas vangla on taganud tervishoiuteenuse kättesaadavuse tulenevalt vangistusseaduse §-dest 52 ja 53, kuid mitte seda, milliseid analüüse või ravi oleks tulnud määrata või millist liiki ravi oleks võinud olla rohkem põhjendatud. 2
(4)3-07-1973 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- K. K.i apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. Kaebaja leiab, et talle ei osutatud õigeaegselt meditsiinilist abi, kui ta 04.07.2007 saabus Tallinna Vanglasse. Enne vahi alla võtmist oli teda võetud eluaegsele ravile Merimetsa haiglas. Ravi ei oleks tohtinud katkestada, vastasel korral kaob ravimi mõju ja tervis halveneb järsult. Vangla ravi osutamast keeldumine 3 kuu jooksul tõi kaasa kaebaja tervise tõsise halvenemise. Sellekohase tõendi saab välja nõuda Merimetsa haiglast. Arst-infektsionist K. Ott võib kinnitada, et vangla ei oleks tohtinud mingil tingimusel ravi katkestada.
- Tallinna Vangla nõustub halduskohtu seisukohtadega ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja kordab halduskohtule esitatud seisukohti ja lisab, et kaebaja tervisekaardist nähtuvalt on vaidlustatud kolmekuulise perioodi jooksul arst teda vähemalt kolmel korral vastu võtnud ning ravi määramiseks või jätkamiseks on tehtud vajalikke analüüse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Kaebaja väidab jätkuvalt, et võttis igapäevaselt talle väljakirjutatud ravimeid kuni Põhja Politseijaoskonna arestimajja paigutamiseni 30.06.2007 ja Tallinna Vangla jättis teda kolme kuu vältel ilma võimalusest saada ravimeid, kuigi ta teatas 04.07.2007 vanglasse saabudes meditsiinilisel läbivaatusel arstile, et ta on registreeritud eluaegse ravivajajana ja vajab ravikuuri igapäevaselt.
- Tallinna Vangla väitel anti kaebajale Murru Vanglast vabanemisel 08.05.2007 kaasa ravimid kaheks nädalaks ja ta pidi ravi jätkamiseks pöörduma Merimetsa Nakkuskeskusesse hiljemalt 22.05.2007, kuid ta ei teinud seda. Tallinna Vangla leidis, et ravi katkemise tõttu ei tohtinud varem määratud ravi jätkata enne, kui oli uuesti kindlaks määratud ravi ulatus ja vajadus, milleks kulus seoses suvepuhkustega tavapärasest enam aega.
- Vastuseks ringkonnakohtu 14.01.2009 küsimusele, kas isikule määratud viirusevastase ravi katkemise korral on ravi jätkumine lubatud üksnes analüüside tegemise järgselt ning kas analüüside tegemise vajadus sõltub ravimiteta oldud perioodi pikkusest ja kui pikk see periood peaks olema, selgitas AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskeskuse juhataja Kai Zilmer 12.02.2009 järgmist: viirusevastase ravi uuesti alustamisel on kaks lähtepunkti sõltuvalt sellest, kui pikk on olnud vahe alates ravi katkestamisest: 1) kui ravimitega on olnud lühiajaline vahe (näiteks paar päeva), jätkatakse varasema raviskeemiga, kontrollides ravi efektiivsuse hindamiseks viiruse hulka 4 nädala pärast ja edaspidi regulaarselt umber 4 korda aastas (vastavalt vajadusele); kui ravivahe on olnud pikem (mitu kuud, aasta), siis tehakse enne ravi uuesti alustamist kordusanalüüsid. Raviefektiivsuse hindamiseks võetakse uuesti veri 4 nädalat peale ravi taasalustamist. Selle aja jooksul, kui raviskeem on efektiivne ja patsient on võtnud ravimeid korralikult, peaks viiruse hulk (HIV RNA PCR meetodil) langema algväärtusest vähemalt kümme korda. Kolmas kord võetakse analüüs 12.-
- ravinädalal ja kui raviskeem toimib ning patsient on korralikult ravimeid võtnud, peab selleks ajaks viiruse hulk vere seerumis olema < 40 koopiat/ml. Kuna K. K.i ravivahe oli vanglasse saabudes rohkem kui paar päeva, siis oli algandmete omamine viiruse hulga osas vajalik. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda eeltoodud seisukoha õigsuses. 3
(4)3-07-1973
- Kuivõrd kaebaja tunnistab talle määratud viirusevastase ravi katkemist Põhja Politseijaoskonna arestimajja paigutamisest 30.06.2007 ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskeskuse juhataja Kai Zilmeri vastusest ringkonnakohtu küsimustele nähtub, et algandmete omamine viiruse hulga osas on vajalik juba rohkem kui paaripäevase ravivahe korral, ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust kaebaja poolt ravi katkestamise täpne aeg.
- Kaebaja tervisliku seisundi kohta Tallinna Vanglas 04.07.2007 täidetud ankeet (tl 69-70) kajastab nii kaebaja kõnealust haigust kui ka vastavate ravimite kasutamist. Kaebaja on 05.07.2007 arsti juures viibides tõdenud samuti kõnealuse haiguse põdemist ja kaevanud valude üle, kuid vangla arst ei ole võtnud midagi ette selleks, et kaebajal oleks võimalik viirusevastast ravi jätkata või taasalustada (tl 60). Arvestades kaebaja poolt põetavat haigust ja vastava eriala arsti seisukohta ning lähtudes VangS § 52 lg-st 2, oleks tulnud kaebaja saata koheselt infektsionisti juurde kaebajal viiruse hulga kohta andmete saamiseks. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Kaebaja saadeti infektsionisti juurde alles 24.07.2007 (tl 61). Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et Tallinna Vangla ei taganud kaebajale piisavat tervishoiuteenust alates 05.07.2007 kuni 24.07.2007 ja Tallinna Vangla toimingud tuleb nimetatud perioodil tunnistada õigusvastaseks.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et puhkuste tõttu olid tavapärasest pikemad järjekorrad nii infektsionisti juurde kui ka analüüside vastuste saamiseks, kuid Tallinna Vangla toimingud kaebajale tervishoiuteenuste tagamisel pärast 24.07.2007 ei ole õigusvastased.
- Neil põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja kaebuse osaliselt ning tühistab osaliselt halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab Tallinna Vangla toimingud alates 05.07.2007 kuni 24.07.2007 kaebajale piisava tervishoiuteenuse tagamata jätmisel õigusvastaseks. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 4
(4)