KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Viive Ligi, Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2009, Tallinn Haldusasja number 3-04-448 Haldusas

(ÜtS) § 41 lg-ga 2 ning õigusvastane. AS-le Suure-Jaani Buss ebaseaduslikult liiniloa väljastamise tõttu kandis kaebaja olulist kahju. Kaebaja alustas reaalse majandustegevusega detsembris 2000 ning oli liinide teenindamiseks võõrkapitalile toetudes muretsenud kapitalirendilepingute alusel väikebussid Mercedes Benz, võtnud tööle töötajad ning teinud muid kulutusi. Tegevus kulges edukalt, kuni 10.02.2001 alustas liiniloa nr 965 alusel liinil Tallinn-Tartu tegevust AS Suure-Jaani Buss, kelle sõiduplaan kattus neljal korral kaebaja reiside väljumisaegadega. Pärast AS Suure-Jaani Buss tegevuse alustamist langes reisijate arv kaebaja korraldatud reisidel ca kaks korda. Alates 16.06.2001 oli kaebaja sunnitud reisijate vähesuse tõttu lõpetama veo kolmel AS-ga Suure-Jaani Buss kattuval reisil, so kell 08.45, 11.45 ja 14.

1. Kaebajal jäi kattuvate väljumisaegade tõttu vedamata 14 777 reisijat ja reisijateveo tulu saamata. Teede- ja Sideministeerium ei aktsepteerinud Tallinna Halduskohtu 25.04.2001 otsust ning säilitas õigusvastase ja kaebajale suurt majanduslikku kahju tekitava olukorra. Seetõttu oli kaebaja sunnitud sulgema enamuse suunal Tallinn-Tartu töötavaid reise, sealhulgas ka osa mittekattuvaid reise. Mittekattuvate reiside sulgemisega kaasnevalt jäi kaebajal vedamata 13 015 reisijat. Samuti oli kaebaja sunnitud ennetähtaegselt lõpetama kuue väikebussi kapitalirendilepingud, millega kaotas lepingute sõlmimisel sisse makstud rendilepingu ettemaksed ja lepingutasud. Teede ja Sideministeeriumi õigusvastasest käskkirjast ja selle alusel väljastatud liiniloast lähtuv kaebaja majandustegevuse kahjustamine vältas alates 10.02.2001 kuni 16.05.
2. Reisijate veol saamata jäänud puhastulu on 1 149 533,00 kr ning rendilepingute lõpetamisega seonduv kahju 434 700,00 kr. Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on halduse tegevuse õigusvastasus jõustunud kohtuotsustega küll tuvastatud, kuid haldusakti põhjendamise kohustuse rikkumine iseenesest kahju ei tekita. 2 Tõele ei vastu kaebaja väide, et OÜ Bussiveod reisijate arv langes pärast AS Suure-Jaani Buss tegevuse alustamist umbes kaks korda. Kaebaja esitatud tõendid näitavad vastupidist. Samuti on kaebaja lähtunud väärast ja tegelikkusele mittepõhinevast oletusest, et need reisijad, kes
3. veebruarist hakkasid kasutama AS Suure-Jaani Buss teenust, oleksid viimasele liiniloa välja andmata jätmisel kasutanud kaebaja veoteenust. Tegelikkuses ei omanud liiniloa andmine AS Suure-Jaani Buss kaebaja majandustegevusele mingit mõju, sest mõlema ettevõtja teenuse kasutajad olid erinevate eelistustega ehk siis kaebaja ja AS Suure-Jaani Buss tegutsesid põhimõtteliselt erinevatel kaubaturgudel – kaebaja osutas veoteenust väikebussiga ning AS Suure-Jaani Buss suure bussiga. Väidetava kahju arvestusele ja suurusele hinnangu andnud audiitor M. Otsus rõhutas, et arvestus põhineb kaebaja püstitatud hüpoteesidel ja eeldustel. Õige pole kaebaja seisukoht, et ÜtS peamine eesmärk on pakkumise vastavuse tagamine nõudlusele eeskätt vedajate huve silmas pidades. ÜtS regulatsioon on keskendunud reisijale ja tema sõiduvajaduse rahuldamisele, mitte vedaja ärihuvide kaitsmisele või võimaliku konkurentsi ärahoidmisele. ÜtS ei kohusta liiniloa väljaandjat garanteerima vedajale veo tulusust, kommertsvedudel kannab äririski ainuüksi vedaja ise vastavalt oma äriplaanile. Riik või kohalik omavalitsus on kohustatud vedajale veo tulususe tagama ainult avaliku teenindamise lepingute korral, kui ta ise on avalikes huvides veo tellija. Puudub põhjuslik seos kaebaja majandusliku ebaedu ja AS-le Suure-Jaani Buss välja antud liiniloa vahel, sest AS Suure-Jaani Buss pakutud veoteenuse kasutajad ei mõjutanud kaebaja poolt väikebussidega osutatud teenuse kasutajate arvu. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel. Kuna osa väidetavast kahjust on tekkinud enne 01.02.2002 ja osa pärast, siis kuuluvad asja lahendamisel kohaldamisele nii TsK kahju hüvitamist reguleerivad sätted (§ 222 lg 2 ja §-d 448450) kui ka riigivastutuse seadus (RVastS), mille § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Käesolevas asjas ei saa olla vaidlust selle üle, et 24.01.2001 AS-le Suure-Jaani Buss antud riigisisese kaugliini bussiliini luba nr 965 oli õigusvastane, sest nimetatu on jõustunud kohtulahenditega tuvastatud. Riigikohus on oma lahendites (nt 13.04.2002 nr 3-3-1-19-02) märkinud, et kahju hüvitamiseks on tarvis tuvastada põhjuslik seos õigusvastase haldusakti ja tekitatud kahju vahel ning kohus peab vaidluses kahju hüvitamise üle hindama, kas õiguste rikkumine tõi kaasa kahju tekkimise; põhjuslik seos puudub, kui vaatamata menetlus- või vormiveale oleks samasisuline haldusakt tulnud ikkagi välja anda. Ka asjas nr 3-3-1-77-04 on Riigikohtu halduskolleegium leitud, et haldusakti põhjendamise kohustuse rikkumine ei ole iseenesest üldjuhul põhjuslikus seoses kahjuga. Jõustunud Tallinna Halduskohtu 24.04.2001 otsuses nr 3-727/01 on leitud järgmist: “Kohus leiab, et ÜtS § 41 lg 2 alusel on antud haldusorganile pädevus hinnata, milline on võimalik häiriv asjaolu, mistõttu kohus ei hinda esitatud tõendeid olukorras, kus haldusaktis pädev organ ise ei ole oma seisukohta avaldanud./…/ Otsuse tegija ise peab selgitama ja kaaluma, kas “häirivad” asjaolud on olemas või mitte. Kohtule esitatud Komisjoni istungi protokollist ei nähtu, et asja otsustamisel arutati või kaaluti AS Sebe või Autoettevõtete Liidu seisukohti, kohus ei välista, et nendes seisukohtades ei avaldu “häiriva” asjaoluna käsitletavaid andmeid, samas on mõiste sisustamisel olulisi momente nimetatud ka

eesmärke sätestavas osas. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et “häirivaks” asjaoluks võib olla ka tehnilist laadi olev takistus; erinevalt vastustajast aga rõhutab kohus, et otsuse tegija peab võtma seisukoha ja motiveerima, kas märgitud takistused on olemas või puuduvad ja sellise hinnangu olemasolu ning põhjendatus peab olema kontrollitav.” 3 Samas asjas tehtud kohtuotsuses (17.04.2002 otsuse nr 3-3-1-19-02 p-d 8-11) leidis Riigikohtu halduskolleegium järgmist: „

§-s 2 p 4 defineeritakse liinivedu kui avaliku teenindamise lepingu alusel või kommertsliiniveona kindlal marsruudil ja sõiduplaani alusel korraldatavat regulaarset sõitjatevedu, kus sõitjad saavad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda sõiduplaaniga määratud peatustes. Sama seaduse §-de 31 lg 2 p 2 ja 32 lg 1 alusel tõendab ühistranspordiluba vedaja õigust korraldada liinivedu liiniloa või lepingu alusel ning liiniluba õigust korraldada kommertsliinivedu liiniloale märgitud liinil. Osaühingu Bussiveod liiniloale on märgitud, et liini number on “100” ning liini algpunkt “Tallinn” ja lõpp-punkt “Tartu”. Aktsiaseltsi Suure-Jaani Buss liiniloal on sama alg- ja lõpppunktiga liini numbriks märgitud “65”.

§ 41

lg 2 sätestab: “Liiniloa andja keeldub liiniloa andmisest, kui ilmneb, et veoteenus, mille osutamiseks liiniluba taotletakse, häirib varem antud liiniloa alusel veoteenuse osutamist, välja arvatud juhul, kui nimetatud teenust osutab ainult üks vedaja.” Kui veoteenust osutab rohkem kui üks vedaja, siis tuleb selle sätte kohaldamiseks võrrelda planeeritavat veoteenust juba osutatava veoteenusega ja otsustada, kas nende veoteenuste vahel on seoseid, mis võiksid mõjutada juba osutatavat veoteenust. Selles haldusasjas on niisugune seos olemas, sest tegemist on liinivedudega, millel on sama alg- ja lõpp-punkt ning osaliselt kokkulangevad väljumisajad. Teiseks tuleb selgitada, kas seos planeeritava veoteenuse ja osutatava veoteenuse vahel on häiriv osutatava veoteenuse suhtes. Sellele küsimusele vastamine eeldab, et määratletakse ÜtS § 41 lg 2 eesmärk ja otsustatakse, kas asjaolud, mis avaldavad negatiivset mõju seoses planeeritava veoteenusega, on häirivad ÜtS § 41 lg 2 mõttes. /…/

nimetatud sätte eesmärk on kaasa aidata veoteenuste osutamise stabiilsusele, ohutusele ja reisijate sõidumugavuste loomisele. Veoteenuste osutamise stabiilsust või ohutust häiriks näiteks see, kui sama väljumisaja tõttu ei jätkuks enam reisijaid mõlemale sõidukile ja seetõttu muutuks vedu majanduslikult mittetasuvaks, või kui tuleks vähendada kulutusi ohutusele. Ka kulutused reisijate sõidumugavustele võivad väheneda, kui ülemäärane konkurents või vedaja põhjendamatu ebakindlus veoteenuste turul seda tingivad. Liiniveo planeerimisel ja lubade andmisel tuleb loa andjal lähtuda nii

§-s 3 lg 2 p 1 sätestatud peaeesmärgist tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele ning sotsiaalsete ja majanduslike ressursside kasutamise otstarbekus kui ka ÜtS § 41 lg 2 eesmärgist. Lähtudes Riigikohtu seisukohast ÜtS § 41 lg 2 eesmärgi kohta, on ebaõige ka ringkonnakohtu järeldus, et häirivaks saab lugeda vaid tehnilist laadi asjaolu. Tähtsust ei oma asjaolu, et ÜtS § 41 lg 2 eesmärk võib olla samasuunaline vedaja ärihuvidega.

§-st 41 lg 2 tuleneb, et häirimise motiivil ei saa liiniloa andja keelduda liiniloa andmisest siis, kui “nimetatud teenust osutab ainult üks vedaja”. Siin peetakse silmas vedajat, kes osutab veoteenust liinil, millel on sama alg- ja lõpp-punkt, mitte aga vedajat samade väljumisaegadega.” Seega on nii halduskohus kui ka Riigikohus leidnud, et AS-le Suure-Jaani Buss riigisisese kaugliini bussiliini loa andmisel ei selgitatud välja ega kaalutud, kas seos planeeritava AS SuureJaani Buss riigisisese veoteenuse ja OÜ Bussiveod osutatava veoteenuse vahel on häiriv osutatava veoteenuse suhtes. Eeltoodut arvestades tuleb kindlaks teha, kas vaatamata tehtud menetlus- ja vormivigadele oleks tulnud AS-le Suure-Jaani Buss anda riigisisese kaugliini bussiliini luba kaebajaga samal marsruudil ja osaliselt samade väljumisaegadega. Vastavalt ÜtS § 3 lõikele 2 on ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärk: 1) ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri 4 kategooriate (sealhulgas puuetega inimesed, vanurid, õpilased ja üliõpilased, saarte ja väikesaarte elanikud) liikumisvajadusest; 2) soodustada ühissõidukite eeliskasutamist sõiduautode ja teiste individuaalsõidukitega võrreldes, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele; 3) vähendada ühiskonna kulutusi transpordile ja energiale ning sotsiaalsele ja majanduslikule infrastruktuurile. Kaebaja on oma kahju suuruse arvestuses hinnanud veoteenuse pakkumise vastavust nõudlusele Tallinn-Tartu liinil neljal reisil väljumisega 08.45, 11.45 ja 16.45 Tallinnast ja 14.45 Tartust, mida teenindasid üheaegselt OÜ Bussiveod väikebussid ning AS Suure-Jaani Buss suured bussid. Hindamisel on tuginetud OÜ Bussiveod kassamüügi 11 kuu tegelikele andmetele perioodil veebruar kuni detsember 2001 kaasa arvatud. Saadud on nelja reisi 11 kuu summaarne reisijate arv 16 850 inimest ning leitud keskmine reisijate arv nelja reisi kohta ühes kuus ehk nõudlus kuus 1 532 (16 850/11) inimest. Edasi on arvutatud nelja väikebussi keskmine veovõime ühes kuus, milleks on saadud 1 948 reisijat (ühe bussi keskmine veovõime kuus 365 x 16/12 = 487 reisijat x 4). Seejärel on arvutatud nelja suure bussi keskmine veovõime ühes kuus, milleks on saadud 5 840 reisijat (ühe bussi keskmine veovõime kuus 365 x 48/12 = 1 460 reisijat x 4). Sellest on tehtud järeldus, et Teede- ja Sideministeerium tekitas veovõime ehk pakkumise ühes kuus 7 788 reisijat (1 948 + 5 840). Arvutatud andmete alusel on koostatud diagramm „Pakkumise vastavus nõudlusele“ ja leitud, et nelja väikebussi veovõime kattis täielikult kassamüügist tulenenud põhilise reisijatevoo ehk nõudluse ning nelja väikebussi veovõime ületas põhilist reisijatevoogu 27,2%, mis tähendab seda, et oli olemas veel kate 27,2%-lisele juhimüügiga kaetavale reisijatevoole; ning et Teede- ja Sideministeeriumi poolt tekitatud pakkumine ehk veovõime ületas põhilist reisijatevoogu ehk nõudlust 5,1 korda; lisades kassamüügile eeldatava juhi müüdud piletite arvu, mis optimaalselt võrduks kassamüügiga, saadakse nõudluseks 1532 + 1532 = 3064 reisijat, mille alusel pakkumine ületas nõudlust 2,5 korda, seega oli rikutud põhiline nõue – tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike liikumisvajadusest. Vedamata reisijate arvestuses on kaebaja leidnud, et eeltoodud andmetest nähtuvalt oli põhiline nõudlus veoteenusele neljal kokkulangeval väljumise kellaajal täielikult kaetud väikebusside veovõimega ning nelja suure bussi täiendav rakendamine veole oli täiesti põhjendamatu. Kaebaja järeldustega ei saa nõustuda. Haldusasjas määrati ekspertiis OÜ Bussiveod majandusliku ebaedu selgitamiseks ja kaebaja poolt kohtule esitatud kahju suuruse arvestuse metoodikale hinnangu andmiseks. Ekspert leidis, et sõitjate seisukohalt on väikebussiga ja suure bussiga osutatav teenus asendatav, kuid sõltuvalt turu tingimustest on üks või teine ühiskonnale tasuvam; kaebaja koostatud kahju suuruse arvestuses kasutatud keskmise nõudluse arvestus nädalapäevade, hooaegade ja aastate lõikes ei anna adekvaatset teavet sõidunõudluse tegelikust tasemest TallinnTartu-Tallinn liinil; OÜ Bussiveod poleks väikebussidega suutnud nõudlust täielikult rahuldada ühelgi kattuval väljumisajal ning vale on kaebaja arvamus, et suure bussi täiendav rakendamine veole oli põhjendamatu. Kohtuistungil märkis ekspert täiendavalt, et väikebuss ei oleks saanud nõudlust rahuldada ilma ülekoormuse rahuldamiseks lisajõu kasutamiseta; samuti, et liinilubade andmine kahele bussifirmale ühel liinil parandas olukorda. Vaidlust ei ole selles, et OÜ-le Bussiveod oli lisaks Tallinn-Tartu liinile väljastatud liiniload ka Tallinn-Pärnu, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Haapsalu ja Tallinn-Rakvere suundadel ja OÜ Bussiveod teenindas kõiki neid liine sama kuue väikebussiga. OÜ Bussiveod endine juhatuse liige R. Avango selgitas kohtus, et liinivõrk oli koostatud ajakava maksimaalselt ära kasutades ning kõik bussid tegid päevas mitu ringi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kuue bussiga töötades ei oleks kaebajal olnud võimalik lisada busse Tallinn-Tartu liinile kattuvatele väljumistele, kus oli ületäituvus. Ka ekspert on oma arvamuses märkinud, et 5 vestlusest ettevõtte esindajatega jäi eksperdile mulje, et äriplaan oli koostatud süsteemselt, st kõikide liinide töö tõhususest lähtuvalt (bussid jaotati liinidele minimaalse seisuajaga, et tagada maksimaalne liinilalase ja ressursikasutuse tõhusus). Kui eelnev on õige, siis kuue bussiga töötades ei oleks kaebajal olnud võimalik lisada busse 16.45 ja 14.45 väljumisaegadele, kus oli ületäituvus ning osa sõitjaid oleks jäänud teenindamata. Samuti on ekspert märkinud, et nõudluse prognoosimisel ei saa rakendada raamatupidamise aruannete koostamisel soovituslikku konservatiivsuse printsiipi. Kaebaja on aga seda printsiipi hüpoteesina kasutades eksinud muuhulgas ka selles, et on juhimüügi piletite arvude leidmisel vähendanud meelevaldselt nõudlust (lugenud suure bussi juhimüüki võrdseks väikebussi omaga). Tulenevalt ÜtS § 3 lg-s 2 sätestatud ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärgist ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele - ja arvestades asjaolu, et OÜ Bussiveod poleks väikebussidega suutnud Tallinn-Tartu liinil ühelgi kattuval väljumisajal nõudlust täielikult rahuldada, oli põhjendatud vajadus täiendava bussi rakendamiseks. Eksperdiarvamusest nähtuvalt ei olnud suure bussi täiendav rakendamine veole põhjendamatu. Eeltoodust järelduvalt ei saanud liiniloa AS-le Suure-Jaani Buss väljastamisel toimuda OÜ-le Bussiveod varasemalt välja antud liiniloa alusel veoteenuse osutamise häirimist, kuivõrd kaebaja enda koostatud kahju suuruse arvestuse andmetest lähtuvalt suutis ta vedada vaid 25 % nõudlusest; tegelik kaebaja veovõimsuse puudujääk võis eksperdiarvamusest nähtuvalt olla veelgi suurem. Seega puudub põhjuslik seos Teede- ja Sideministeeriumi kantsleri 15.01.2001 käskkirja nr 3 alusel AS-le Suure-Jaani Buss välja antud kaugbussiliini loa nr 965 ja kaebajal väidetud kahju tekkimise vahel, kuna kõnealustel liinidel nõudlust ja kaebaja veovõimet arvestades oleks AS-le Suure-Jaani Buss tulnud riigisisese kaugliiniveo bussiliini luba Tallinn-Tartu liinile samade väljumisaegadega ikkagi välja anda ja suure bussi täiendav rakendamine veole oli põhjendatud. Kahjunõuet ei saa rahuldada juba ainuüksi põhjusliku seose puudumise tõttu. Asjas kogutud tõendeid hinnates tuleb nõustuda vastustajaga ka selles, et kaebaja ebaedu ja väidetava kahju tekkimise põhjustasid tema enda majandusotsused ja äriplaan. Kaebuse põhjenduste ja tunnistaja R. Avango ütluste kohaselt alustas OÜ Bussiveod reaalse majandustegevusega detsembris

1. Liiniluba nr 956 kehtis alates 20.12.2000 ning seega enne ei saanud kaebaja kõnealusel liinil ühistransporditeenust osutada. Kuid juba septembris 2000 soetas ta kuus uut väikebussi, kusjuures tunnistaja ütluste kohaselt olid sel ajal kasutuses reeglina vanad bussid ning kaebaja tegi koostööd bussifirmaga Sebe, kellel oli informatsioon selle kohta, kui palju mõnel liinil reisijaid on. Vastustaja poolt kohtule esitatud kaugliinilubadest ja koondtabelitest Tallinn-Tartu ja Tartu-Tallinn väljumisaegade kohta nähtub, et enne OÜ Bussiveod ja AS Suure-Jaani Buss turule tulekut oli Tallinn-Tartu liinil 50 väljumist ja TartuTallinn liinil 46 väljumist ning kaebaja oli taotlenud liiniluba ka väljumisaegadele 6.45, 17.45 ja 18.45 Tartu-Tallinn suunal ning 13.45 ja 17.45 Tallinn-Tartu suunal, millistel vedajad juba teostasid vedu. Seega soetas kaebaja kallid uued väikebussid ja tekitas endale AS Hansa Liising Eesti ees kohustused konkurentsitingimustes, kus Tallinn-Tartu liinil väljus liinibuss vähemalt iga 0,5 tunni järel. Vaidlust ei ole selles, et olulist turuosakaalu omasid sel ajal väikebussidega piraatbussivedajad, kelle tegutsemisest oli kaebaja teadlik. Hoolimata kõrgest konkurentsitasemest võttis kaebaja riski ja sisenes turule reisija jaoks suurte bussidega võrreldes muude võrdsete tingimuste korral ebaatraktiivsete väikebussidega. Kaebaja on ka ise oma kahju suuruse arvestuses leidnud, et suur buss võrreldes väikebussiga omab suurusest tulenevat loomupärast eelistatust võrreldes väikebussiga ning üheaegselt väljuva suure bussi ja väikebussi 6 korral on vaba koha olemasolu tõenäosus suures bussis mitu korda suurem kui väikebussis ning tulenevalt sellest valib inimene sõiduks tõenäoliselt suure bussi. OÜ Bussiveod sõlmis 06.09.2000 AS-ga Hansa Liising Eesti kuus kapitalirendilepingut, millega soetas kuus uut väikebussi maksumusega a`690 000 kr + käibemaks + intress, pidi tasuma lepingute sõlmimisel kokku 512 946 kr (6 x 85 491) ja edasi lepingute lisaks olevate maksegraafikute alusel vara väljaostumakseid ja intressi olukorras, kus tal reaalset majandustegevust enne detsembrit 2000 ei olnud. Kaebaja endise juhatuse liikme R. Avango ütluste kohaselt soetati bussid ja tasuti liisingumaksed laenatud rahaga. Seega oli kaebaja loonud endale majanduslikult raske olukorra juba enne seda, kui ta hakkas vastustajalt Tallinn-Tartu liiniluba taotlema. 08.03.2001 sõlmiti kõigi kuue kapitalirendilepingu lisad OÜ-le Bussiveod üheksaks kuuks maksepuhkuse andmise kohta. Selleks ajaks oli AS Suure-Jaani Buss saanud samal liinil tegutseda ainult ühe kuu ning kaebaja esitatud kahjuarvestusest nähtub, et tema kassamüük oli veebruariga võrreldes kõigil Tallinnast väljumisaegadel märtsist maikuuni (kaasa arvatud) olnud veebruarikuu kassamüügist suurem. Samuti on suurenenud kuni maikuuni (kaasa arvatud) OÜ Bussiveod piletite juhimüük. Seega ei olnud 08.45, 11.45 ja 16.45 väljumisaegadel OÜ Bussiveod piletimüüki mõjutanud AS Suure-Jaani Buss liiniletulek, vähenenud oli piletimüük vaid Tartust 14.45 väljumisajal. Eeltoodu alusel ei ole õige kaebuse väide, et pärast AS Suure-Jaani Buss tegevuse alustamist langes reisijate arv OÜ Bussiveod reisidel ca kaks korda. 16.06.2001 muudeti kaebaja soovil liiniloa osaks olevat sõiduplaani ning osa reise muudeti hooajalisteks. Seetõttu pole õige kaebaja väide, et ta oli sunnitud reisijate vähesuse tõttu 16.06.2001 lõpetama veo kolmel AS-ga Suure-Jaani Buss kattuval reisil. 15.09.2001 on kaebajale väljastatud taas muudetud liiniluba (sõiduplaan), kus kõik varasemad väljumisajad on asendatud täiesti uute väljumisaegadega. OÜ Bussiveod pidi
2. aastal juba enne majandustegevusega alustamist tasuma AS-le Hansa Liising Eesti 512 946,00 kr ning maksegraafikute alusel oktoobris 34 592,88 kr, novembris 17 294,44 kr ja detsembris 31 304,34 kr. Alates jaanuarist 2001 oli maksegraafikute järgne summa igakuuliselt 18 077,01 kr, mis teeb kuue väikebussi eest kuus 108 462,06 kr ja aastas 1 301 544,72 kr. Sellise summa maksmisega AS-le Hansa Liising Eesti pidi OÜ Bussiveod oma majandustegevuses arvestama. Kaebaja äriplaanile lisatud
3. aasta kohta koostatud eelarve prognoosis ei kajastu aga kaebaja kuue kapitalirendilepingu teenindamise kogukulu (intress + väljaostusumma) ega busside soetamiseks võetud laenu tagasimaksed. Kaebaja finantskulu ja kulum kokku on
4. aasta prognoosis 623 994,00 kr, samas kui tegelikkuses ainuüksi kuue bussi kapitalirendimaksed aastas moodustasid 1 301 544,72 kr. Juba eeltoodud asjaoludel on ebareaalne selles eelarves prognoositud
5. aasta kasum majandustegevusest 1 407 239,00 kr. Tunnistaja R. A. ei suutnud kohtule näidata ega veenvalt selgitada, et kuue väikebussi kapitalirendimaksed ja nende soetamiseks võetud laenu tagasimaksed selles äriplaanis mingil real oleksid kajastatud. Eeltoodust nähtub, et OÜ-l Bussiveod oli majandustegevuse alustamisel võetud suured rahalised kohustused, mida ta äriplaanis üldse ei kajastanudki, aga reaalselt täitma pidi. Asjaolu, et juba
6. aasta veebruari lõpus/märtsi alguses, kui AS Suure-Jaani Buss alles alustas tegevust kõnealusel liinil, on kaebaja taotlenud kuue väikebussi kapitalirendilepingu täitmise osas maksepuhkust, näitab, et kaebaja oli makseraskustes ilma, et AS Suure-Jaani Buss liiniletulek kaebaja majanduslikku olukorda kuidagi mõjutada oleks saanud. R. A. kirjalikest selgitustest kahju arvestuse aluseks olevatele tulude ja kulude kohta, samuti kaebaja äriplaanile lisatud
7. aasta kohta koostatud eelarve prognoosist ilmneb ka, et kaebajal puudus analüüs ja arvestus selle kohta, kui palju tegelikult annab ja peab andma katet püsikuludele ja kasumile üks või teine liin proportsionaalselt veomahtu aluseks võttes, ehk kui palju toodab üks või teine konkreetne liin tulu sellesama konkreetse liini kulude katteks, ning nõustuda tuleb vastustajaga, et kaebajal 7 puudusid asjakohaste juhtimis- ja investeerimisotsuste tegemiseks kuluarvestused ja metoodika, mis oleksid andnud kaebaja juhtorganile piisavalt informatsiooni liinide tootlikkusest. Tunnistaja R. A. ütluste kohaselt tekkisid OÜ-l Bussiveod maksu- ja liisinguvõlad ning kuna liisingufirma ei olnud nõus kompromisside sõlmimisega, tagastati väikebussid alljärgnevalt: 29.10.2001 kaks väikebussi; 09.01.2002 kaks väikebussi, 12.03.2002 ühe väikebussi ja 14.03.2002 ühe väikebussi. Seega ei saanud kaebaja osutada ühistransporditeenust kavandatud liinidel ja väljumisaegadel seetõttu, et tal tuli väikebussid AS-le Hansa Liising tagastada. Eeltoodust järelduvalt ei olnud liiniveoks uute väikebusside valik äriotsusena õigustatud. Kaebaja lõpetas liiniveo Tallinn - Tartu vahel ka neil kellaaegadel, mis ei kattunud AS Suure-Jaani Buss väljumisaegadega ning reaalse majandustegevuse alustamisest pisut enam kui aasta pärast lõpetas väikebussidega liiniveo teenuse osutamise kõigil oma liinidel, so lisaks Tallinn–Tartu liinil ka Tallinn-Pärnu, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Haapsalu ja Tallinn-Rakvere liinidel. Tunnistaja R. A. ütluste kohaselt ei tasunud väikebussid sel ajal, kui kaebaja need soetas, end konkurentsitingimusi arvestades ära. Eeltoodut arvestades nõustub kohus vastustajaga, et kahju kaebajale tekkis tema enese tegevuse tagajärjel – ehk siis kaebaja enda ebaõnnestunud äriplaani, väära sõidunõudluse prognoosi, majandusarvestuse ja nendele tuginevate majandusotsuste tõttu, sh uute väikebusside liiniveoks kasutamise osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses palub OÜ Bussiveod (pankrotis) tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud AS-le Suure-Jaani Buss väljastatud liiniloa õigusvastasus. Käesolevas haldusasjas ei saa halduskohus tuvastada neile kohtuotsustele vastupidist. Kohus oleks pidanud lahendama asja lähtuvalt kujunenud õiguslikust olukorrast: so et tegutses üks seaduslik vedaja OÜ Bussiveod, kes oli õigustatud teenima kogu tulu kõnealustelt väljumisaegadelt. Juhul kui kohus võis tuvastada, et AS-le Suure-Jaani Buss oleks tulnud liiniluba väljastada (väljastamata jätta), oleks pidanud menetlusosalisi sellisest tuvastamisele kuuluvast asjaolust teavitama. Seda ei tehtud ja AS-le Suure-Jaani Buss liiniloa väljastamise kohustuse tuvastamine tuli apellandile kohtuotsusest üllatusena. Analüüsides küsimust, kas AS-le Suure-Jaani Buss oleks tulnud liiniluba väljastada, peatus kohus vaid nõudluse ja pakkumise vahekorral, jättes välja selgitamata, kas esinevad kõik muud liiniloa väljaandmise eeltingimused. Vastupidiselt kohtuotsuses väidetule, ei kinnitanud ekspert täiendavat busside rakendamise vajadust. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kasutada nn condition sine qua non testi, so ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Põhjuslik seos on olemas, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Käesolevas asjas tähendab see seda, et kui ministeerium poleks väljastanud õigusvastast liiniluba, oleks kattuvatel liinidel sõitnud reisijad ära vedanud kaebaja; kui kaebaja oleks ära vedanud nimetatud reisijad, oleks ta teeninud vastava piletitulu. Kohus, asudes seisukohale, et OÜ Bussiveod ei oleks suutnud tema kasutuses olnud bussidega kõiki reisijaid ära vedada, ei ole pööranud tähelepanu ega lükanud ümber kaebaja väidet, et nõudluse tekkimisel oleks ta saanud võtta kasutusse lisabusse. Kohus, tõendeid hinnates, jättis tähelepanuta kahjuarvestuse tabeli 1, mis näitab, et mitmetel väljumistel reisijate arv pärast AS Suure-Jaani Buss liiniletulekut langes. Ja isegi kui ei langenud, ei saa sellest järeldada, et kaebajale kahju ei tekkinud. Enne AS Suure-Jaani Buss turule tulekut jõudis kaebaja kõnealusel liinil tegutseda vaid poolteist kuud. Uue liini sissetöötamine on aeganõudev. OÜ Bussiliinid alustas liini sissetöötamist, õigusvastaselt tegutsenud AS Suure-Jaani Buss teenis sellelt tulu. 8 Äriplaan ei näinud ega pidanudki ette nägema reisijateveo tulude jaotamist AS-ga Suure-Jaani Buss. Arusaamatuks jääb kohtu väide, justkui ei lõpetanud kaebaja 16.06.2001 kolme kattuvat vedu mitte reisijate vähesuse tõttu, vaid omal soovil. See oma soov tuleneski reisijate vähesusest, sest olukorras, kus suure osa tulust teenis ministeeriumi õigusvastase tegevuse tõttu teine vedaja, ei jäänudki kaebajal kahju vähendamiseks muud üle, kui muuta kattuvad liinid hooajalisteks ja kui probleem ei lahenenud, taotleda 15.09.2001 sõiduplaani veelkordset muutmist. Otsese varalise kahju vähendamisele suunatud tegevus ei muuda tõsiasja, et kaebajal oli õigus teostada vedu 20.12.2000 sõiduplaaniga kehtestatud väljumistel ning tal oli seega ka õigus nende väljumiste piletitulule. Kellegi teisel seda õigust polnud ning asjas ei oma tähtsust, kas kellelgi teisel oleks võinud see õigus olla. Õigusvastane olukord ei loo õigust, mistõttu kaebajal oli õigus 20.12.2000 sõiduplaaniga kehtestatud väljumiste tulule ka pärast seda, kui ta oli sunnitud tegevuse nendel väljumistel lõpetama. Vastustaja kirjalikult esitatud vastuväidetes paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apelleeritud kohtuotsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Esimese astme kohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme. Apelleeritud kohtuotsus on seaduslik, ringkonnakohus nõustub selle põhjendustega ega korda neid. Kaebaja leiab, et kahju on talle tekitanud Teede- ja Sideministeerium, kes õigusvastaselt väljastas AS-le Suure-Jaani Buss liiniloa veoteenuse osutamiseks kaebajaga samal marsruudil TallinnTartu nelja kattuva väljumisajaga. Ekslik on apellandi arvamus, et kuna jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud halduse tegevuse/haldusakti õigusvastasus, siis ei saa enam kohus kahju hüvitamist käsitlevas vaidluses hakata tuvastama põhjuslikku seose olemasolu Teede- ja Sideministeeriumi 15.01.2001 käskkirja nr 3 p 4.2 ja apellandile tekkinud kahju vahel. Kahjunõude rahuldamise eelduseks nii TsK kui ka RVastS järgi on lisaks halduse tegevuse õigusvastasusele ka kahju tekkimine ning põhjuslik seos halduse tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kahjunõuet ei saa rahuldada, kui puudub kas või üks vastutuse koosseisu element. Seega pidi kohus kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse lahendamisel kontrollima, kas kaebajale on kahju tekkinud ja kas see on tekkinud halduse õigusvastase tegevuse tõttu. Kohus on põhjusliku seose puudumise tuvastanud õigesti. Liiniloa vaidlust käsitlevates kohtuotsustes ei tuvastatud AS-le Suure-Jaani Buss liiniloa andmisel selliste asjaolude esinemist, mis oleksid häirinud kaebajale varasemalt väljaantud liiniloa alusel osutatavat teenust; märgiti vaid, et võimalike häirivate asjaolude esinemine on jäetud kaalumata. Seega viidatud käskkiri ja selle alusel AS-le Suure-Jaani Buss välja antud kaugbussiliini luba nr 965 tühistati põhjusel, et akti väljaandmisel rikuti kaalutlusõigust ja akti põhjendamise nõuet ja asi saadeti ministeeriumile uueks arutamiseks. Diskretsiooni- ja motiveerimisveaga haldusakti õigusvastasus ei anna alust kahju hüvitamiseks, kui haldusorgan tõendab, et diskretsiooni õiguspärase rakendamise korral oleks antud samasisuline haldusakt. Vastustaja on ekspertarvamusele ja kaebaja enda poolt väljatoodud arvnäitajatele tuginedes selgitanud, et liiniluba AS-le Suure-Jaani Buss väljastades ei saanud toimuda varasemalt välja antud liiniloa alusel veoteenuse osutamise häirimist, kuna kaebaja suutis vedada vaid 25% nõudlusest, so kaebajal jäi vajalikust veovõimest puudu 75%. Küsimus sellest, kas AS-le SuureJaani Buss oleks tulnud liiniluba anda, oli kohtuasja materjalidest nähtuvalt asja arutamisel üks kesksemaid ning selle kohta esitati küsimusi ka eksperdile. Seetõttu on ebaõige apellandi väide, et talle tuli kohtuotsusest üllatusena kohtu tuvastus, et AS-le Suure-Jaani Buss oleks tulnud 9 liiniluba väljastada. Õige pole ka apellandi väide, et kohus AS-le Suure-Jaani Buss liiniloa väljastamise küsimuse lahendamisel peatus vaid nõudluse/pakkumise vahekorral. Kohtuotsuses on käsitletud ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärki, ühistranspordi turusituatsiooni ja apellandi majandustegevust selles keskkonnas. Põhjendatuks ei saa pidada apellandi väidet, mille kohaselt jättis halduskohus tähelepanuta, et nõudluse tekkimisel oleks saanud kaebaja võtta kasutusele lisabusse. Kohus selgitas ja põhjendas otsuses apellandi rasket majanduslikku seisukorda juba enne talle väljastatud liiniloa alusel veoteenuse osutamise alustamist, mis välistas lisabusside kasutuselevõtu. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kinnitas ka apellandi endine juhatuse liige R. A., et arvestades äriühingu majanduslikku seisukorda, ei oleks olnud lisabusside ostmine või rentimine võimalik. Kaebaja väidab, et tal tekkisid tõsised majanduslikud raskused seetõttu, et planeeritud reisijad võttis ära 10.02.2001 vedusid alustanud AS Suure-Jaani Buss. Tõsi on, et AS-le Suure-Jaani Buss liiniloa väljastamata jätmise korral võinuks kaebaja tulu olla suurem, kuid see ei tähenda, et liiniluba oleks tulnud AS-le Suure-Jaani Buss väljastamata jätta. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kohtunikud Viive Ligi Lauri Madise 10 Silvia Truman