Tsiviilasi nr 2-07-28415 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-28
§ 65
lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
§ 67
lg 1 alusel kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. Iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega.
§ 69
lg 1 omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 ja 3 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Hageja on esitanud kostja vastu solidaarkohustuse täitmisest tuleneva nõude kokku summas 333 590.65 krooni. Hageja nõudeks on muu hulgas kannatanu kasuks tsiviilhagi katteks välja mõistetud 286 830.65 krooni kohtukulud teostatud ekspertiisi eest 34 570 krooni ning täitekulud summas 12 190 krooni. Kostja on nõude osaliselt omaks võtnud, tunnistades nõuet summas 68 850.35 krooni. Kostja on leidnud, et haginõudelt tuleb maha arvestada täitekulud summas 6 095 krooni, samuti sõiduauto Xxx maksumus 90 000 krooni, kuna see on hagejale demonteeritud osade näol kompenseeritud, samuti palub kostja maha arvata matusekulud 1 850 krooni. 3
(5)Tsiviilasi nr 2-07-28415 Kohus on edastanud, kostja kirjalikud seisukohad hagejale ning küsinud seisukohta, käesoleva ajani ei ole hageja omapoolset arvamust avaldanud. Vastavasisuline teade on kostja vastusega hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 24.04.
- Muu hulgas vormistas kohus 07.04.2009 määruse, mille alusel määras poolte nõusolekul asja lahendamise kirjalikus menetluses, andes täiendava tähtaja asjas tähtsust omavate dokumentide esitamiseks, kõnealune määrus on menetlusosalistele kätte toimetatud vastavalt 09.04.2009 ja 13.04.
- Menetlusosalised ei ole täiendavalt kohtule midagi esitatud. Esitatud materjalide põhjal nähtub, et 19.10.2004 otsusega on hagejalt ja kostjalt solidaarselt välja mõistetud VA’ i kasuks 286 830.65 krooni ning kohtukulu teostatud ekspertiiside eest summas 34 570 krooni riigituludesse. Kohtuotsuse põhjal kuulub kostjalt välja mõistmisele 160 700.30 krooni. Kohus leiab, et kostja on esitanud asjakohase vastuväite, et nimetatud summalt kuulub maha arvamisele sõiduauto Xxx maksumusest pool s.o summa 90 000 krooni. Kriminaalasjas 11017/04 on tuvastatud, et ülalnimetatud sõiduauto väärtus on 180 000 krooni. Kuna 29.11.2005 määrusega on tagastatud EL’ile Xxx demonteeritud osad seoses tsiviilhagi täieliku hüvitamisega, asub kohus seisukohale, et 90 000 krooni ulatuses on põhjendatud teha tasaarveldus ning selle võrra vähendada tekkinud solidaarkohustust kostja vastu, arvestades, et hageja on demonteeritud osade saamise näol rikastunud. Hageja on esitanud muu hulgas nõude täitekulude nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud täitekulusid summas 12 190 krooni, seega solidaarvastutusest tulenev nõue on hagejal kostja vastu summas 6 095 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue täitekulude välja mõistmiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole hageja esitanud ühtki tõendit, millest nähtub, et nimetatud ulatuses on tõepoolest kulusid kantud. Kostja on palunud vähendada nõuet muu hulgas 1 850 krooni võrra, tuginedes asjaolule, et kõnealune summa on 03.10.2007 ts. asjas nr 2-07-24308 lahendiga kostjalt välja mõistetud ning sellega on matusekulud kantud. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et asjakohatu on kostja taoline väide ning puudub alus kõnealuse summa esitatud haginõudest maha arvamiseks. Tsiviilasjas 2-07-24308 toimunud vaidluse aluseks oli ohvriabi seadusest tulenevad sätted, mille alusel esitati hagi EL’i ja T K vastu, tuginedes riigi, kes tasus kannatanutele matusetoetust, regressiõigusele. Kõnealust nõuet ei saa samastada 19.10.2004 lahendis pooltelt väljamõistetud tsiviilhagi nõudega üldsummas 286 830.65 krooni, mis sisaldab endas muu hulgas kannatanute poolt kantud matusekulusid. Nimetatud matusekulud on kohtualustelt välja mõistetud kannatanu kasuks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks kokku 70 700.30 krooni. Menetluskulude jaotus 4
(5)Tsiviilasi nr 2-07-28415 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi ligikaudselt 42% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 58% ulatuses kostja ja 42% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev Kohtunik 5
(5)