) § 3 p 1 kohaselt tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooled on 09.05.2007 sõlminud liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale sideteenust. AS Elion Esindus ning kostja sõlmisid 09.05.2007 järelmaksuga müügilepingu, mille alusel AS Elion Esindus müüs kostjale mobiiltelefoni Nokia 6020. AS Elion Esindus loovutas 31.10.2007 nõude AS-le EMT. Tootega seonduvad tasud kohustus kostja tasuma hageja poolt esitatud arvetele vastavalt. Hageja on kostjale esitanud arveid summas 2301.45 krooni, millest kostjal on tasumata 2250 krooni. Asjaolu, et kostja jättis hagejale tähtajaks tasumata viimase poolt talle esitatud arved, annab tunnistust, et kostja on rikkunud poolte vahelisest lepingust tulenevaid kohustusi. Nimetatud asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt rikutud kohustuse täitmist, s.t 2250 krooni võla tasumist ja kulutuste hüvitamist summas 475 krooni. Hageja nõue põhivõla ja kahju eest hüvitise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvutanud viivised lähtuvalt
lg-st 1 ning EMT Teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 5.12 tulenevas määras, s.o 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast alates iga tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 09.09.2008.a summas 1207.29 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks on nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t kostja. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja ning palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 1530 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 250 krooni ja 100 krooni riigilõivu teate avaldamise eest ning õigusabi kulu 1180 krooni. Vajadus nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.