2-08-89079/7

2-08-89079 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS

1. aprillist
2. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Määruse tegemise aeg ja koht
3. aprillil 2009.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-89079 Tsiviilasi N S avaldus vanema õiguste äravõtmiseks S S´lt alaealise S S suhtes Menetlustoiming Avalduse läbivaatamine avalikul kohtuistungil. Menetlusosalised ja nende Avaldaja N S ( xxx, isikukood xxx); asjast puudutatud isik S S (elukoht xxx, isikukood xxx); asjast puudutatud isik alaealine S S (elukoht xxx, isikukood xxx) ja tema esindaja riigiõigusabi korras vandeadvokaat Piret Simm; asjas kaasatud eestekosteasutus Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu esindajad Hagita asja läbivaatamise aeg 26.03.2009.a. RESOLUTSIOON Rahuldada N S avaldus vanema õiguste äravõtmiseks S S´lt xxx.a. sündinud alaealise tütre S S suhtes. Võtta ära vanema õigused S S´lt (ik. xxx, elukoht xxx) xxx.a. sündinud tütre S S (ik. xxx, elukoht xxx) suhtes. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta avaldaja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks tegemisest 24.04.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu 1 määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtusse. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja taotlus kohtule Harju Maakohtule 22.12.2008.a. esitatud avalduse kohaselt on avaldaja N S oma venna A S ja õe S S eestkostjaks. N S määrati Harju Maakohtu määrusega 21.06.2006.a. Tallinna linna PõhjaTallinna Valitsuse avaldusel alaealiste A S ja S S eestkostjaks, tagamaks laste isiklike õiguste kaitse. Avaldaja N S palub ära võtta vanema õigused S S`lt tema alaealise tütre S S suhtes, kuna S S avaldab oma alaealisele tütrele kahjulikku mõju. Kahjulik mõju seisneb avaldaja arvates selles, et S S kasutab oma laste sünnitunnistuste koopiaid, et saada laste arvelt raha oma isiklikes huvides. S S ei osale oma tütre kasvatamises ega tema eest hoolitsemises. Samuti ei anna ta tütrele ülalpidamiseks elatusraha. Avaldaja on temalt küsinud raha Sle ravimite ja koolitarvete ostmiseks, kuid seniajani pole avaldaja S S´lt minget rahalist abi saanud. S S ei huvitu ka sellest, kuidas tütrel koolis läheb ja milline on tema tervislik seisund. Eeltoodut aluseks võttes palub avaldaja kohtul ära võtta S S´lt vanema õigused tema alaealise tütre S S suhtes, aluseks võttes Perekonnaseaduse §-de 50 lg. 1, 54 lg. 1 p.-1 ja 2 sätteid. Asjast puudutatud isikute seisukoht S S asjast puudutatud isikuna avaldusele kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. S S ilmus küll kohtuistungile, kuid ei olnud avalduse suhtes nõus mingeid seisukohti kohtule avaldama. S S leidis vaid, et lapsed suhtuvad temasse põhjendamatult halvasti. Kuna tal puudub töökoht, siis pole tal võimalik ka tütrele ravimite ostmiseks raha anda. S S kinnitas kohtule, et ta on kursis sellega, milline on on S tervislik seisund ja kuidas tal koolis läheb. Tal on selleks omad allikad, kust see teave pärineb. Asjast puudutatud isik alaealine S S toetas kohtuistungil avaldust ja leidis, et tema vend ja eestkostja on selle esitanud kohtule S S huvides ja tema õiguste kaitseks. S S esindaja riigiõigusabi korras oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldas, et 22.01.2009.a. kokkusaamisel S S´ga selgus, et laste suhted emaga ei ole paranenud. Ema elab praegu oma lastega küll ühes majas ja isegi kõrvalkorteris, kuid ta ei huvitu oma tütre elust. S S seletuste kohaselt tema ema (S S) alkoholi ei tarvita, kuid ta vahetab sageli töökohti. Ema on seisukohal, et tütre tervisehäda on tema enda probleem ning see on tekkinud coca-cola joomisest. S S sõnade kohaselt, kui nad noorema vennaga veel ema juures elasid, siis ema nende eest ei hoolitsenud ja nad olid sageli ka näljas. Ema leiab, et ta pole midagi valesti teinud. S S avaldas kohtule, et ta väga lootis, et ema suhtumine lastesse muutub, kui ema asus elama nende kõrvalkorterisse, kuid mingeid muutusi toimunud pole. S S leiab, et kuna ema vanemana oma kohustusi tema kui oma alaealise tütre suhtes ei täida, tuleks temalt ka vanema õigused ära võtta ning avaldus rahuldada. S S esindaja riigiõigusabi korras leiab, et selle-ealise lapse soovi tuleks arvestada ning asjas ilmnenud asjaolusid aluseks võttes tuleks avaldus rahuldada. Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu eestkosteasutusena toetas avaldust. Alguses püüti ema lastega lepitada. Laste suhted emaga on olnud kogu aeg keerulised. Ema ilmselt ei taha aru saada, et tema peab vanemana oma alaealiste laste käekäigu eest vastutama. Ema ei astu isegi sisse kõrvalkorterisse, et tunda huvi lapse tervisliku seisundi vastu või tunda huvi, kuidas Al ja Sl läheb. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et avaldus on esitatud kohtule põhjendatult ning õiguslikul alusel ja tuleb rahuldada. Asja materjalides olevast Harju Maakohtu määrusest 21.06.2006.a. tsiviilasjas nr. 2-05-18372 2 (vt. tlk. 3 – 4) nähtub, et Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu esitas 2005.a. kohtule avalduse seada alaealiste A S ja S S üle eestkoste ning määrata nende eestkostjaks nende vanem vend N S, kes on käesolevas tsiviilasjas avaldajaks. Kohus asus ülalmärgitud tsiviilasja arutamisel seisukohale, et asjas on leidnud tõendamist asjaolu, et alaealistele A ja S S´le eestkoste seadmine on vajalik nende kasvatamiseks ning nende varaliste ja isiklike õiguste kaitseks. A ja S S ning nende ema S S vahelised suhted on pingelised. Suhted on selliseks kujunenud mitme aasta jooksul ning põhjustatud asjaolust, et laste ema ei ole suutnud tagada oma alaealistele lastele turvalist ja arengut soodustavat keskkonda kasvukeskkonda. MTÜ on tegelnud selle pere probleemidega ning nad toetavad laste hooldusõiguse andmist N S´le. MTÜ oma kokkuvõtvas hinnangus on märkinud, et lapsed on N S juures hooldatud. Koolis iseloomustatakse neid tublide õpilastena, kes saavad ka klassikaaslastega hästi läbi. Ema-poolne abi laste kasvatamisel piirdub bussisõidu kuukaartide ostmisega ja mõnikord ka mõne riideeseme pakkumisega. Lapsi peavad üleval vennad N ja R S. Eestkoste määramisel lähtus kohus eeskätt laste huvidest. Lapsed soovisid elada koos vend N S´ga ning tunnevad end tema juures turvaliselt ja kaitstuna. Seevastu emal (S S´l) on probleeme laste eeest hoolitsemisel (lapsed on olnud söömata, takistatud on õppetöö, kuna kodus puudub elekter jne.). Arvestades asjaolu, et alates 2004.a. juulikuust on laste eest hoolitsenud vend N S ning ta soovib ka ise saada oma noorema venna ja õe eestkostjaks, asus kohus seisukohale, et N S on sobilik isik täitma eestkostja ülesandeid, so. seadusliku esindajana hoolitsema alaealiste A ja S S kasvatamise ja ülalpidamise eest. Ülaltoodust nähtub, et S S`l on olnud pikema aja jooksul probleeme vanema kohustuste täitmisega, mistõttu on tema vanem poeg N S avaldanud juba 2005.a. nõusolekut asuda täitma oma alaealiste ning vanemliku hoolitsuseta jäänud venna ja õe eestkostja kohustusi. S S ei ole kohtu arvates siiani mõistnud, et just temal lasub vanemana seadusest tulenev kohustus oma alaealisi lapsi kasvatada ning nende eest hoolitseda. Perekonnaseaduse §-i 54 lg. 1 p.-i 4 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanemalt vanema õigused ära võtta tema lapse suhtes, kui vanem avaldab lapsele kahjulikku mõju. Vanema kahjulik mõju lapsele seisnebki kohtu arvates käesoleva juhtumi puhul lapse vanemliku hoolitsuseta jätmises vanema poolt, sest vanema tegevusetuse ja ükskõiksuse ning hoolimatuse tulemusena on laps jäänud ilma turvalisest kodust ja võimalusest areneda ja kasvada perekonna keskel armastava vanema hoolitsemisel ning ülalpidamisel. Perekonnaseaduse §-i 55 lg. 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. S S üle on seatud eestkoste ning tema eestkostjaks on tema vanem vend N S, kes on käesoleva avalduse S S`lt vanema õiguste äravõtmiseks esitanud oma alaealise õe isiklike õiguste ja seaduslike huvide kaitseks. Kohus leiab, et N S avaldus tuleb rahuldada ning S S´lt tuleb ära võtta vanema õigused tema alaealise tütre S S suhtes. Asja menetluskulud jätab kohus avaldaja kanda. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 24.04.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik 3