Tsiviilasi nr: 2-08-62804 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-08-62804 Tsiviilasi K. T. hagi A. T.´i vastu elatisraha nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 06.02.2009.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 24 300 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. T.´i apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant: A. T. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXXX, aadress XXXXXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXXXXX); Vastustaja: K. T. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX, aadress XXXXX XX-X, XXXXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Maakohtu 06.02.2009.a otsus jätta muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Esimese astme menetluskulud jätta 86% ulatuses apellandi, A. T.´i kanda ja 14% ulatuses vastustaja, K. T. kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi, A. T.´i kanda.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. 1
(5)Tsiviilasi nr: 2-08-62804 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- Vastustaja esitas 26.09.2008.a hagi Pärnu Maakohtusse, milles palus mõista apellandilt välja igakuine elatis poja, A. T.´i ülalpidamiseks summas 3630 krooni alates hagi esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni ning elatis tagasiulatuvalt 12 kuu eest enne hagi esitamist ühekordses summas 43 560 krooni. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled vabaabielus ja pooltel on alaealine laps A. T., sünd: XX.XX.XXXX.a. Pooled on elanud lahus ja apellant ei ole osa võtnud lapse kasvatamisest alates oktoobrist 2007.a. Vastustajal kulub lapse ülalpidamiseks 6000 krooni s.o. toidule 2500 krooni, mööblile ja muudele tarbeesemetele s.o. voodipesu 400 krooni, riietele ja jalatsitele 1000 krooni , hügieenitarvetele ja ravimitele 200 krooni, koolitarvetele ja väljasõitudele kooliga 500 krooni, telefoni kaart 150 krooni, osale kommunaalteenustest 500 krooni, raamatutele ja mänguasjadele ja video 300 krooni, kultuuriüritused ja sünnipäevad 300 krooni ning taskuraha 150 krooni. Seega apellandi osa oleks tasuda elatusrahast 3000 krooni. Vastustaja peab tasuma ka elatusrahalt tulumaksu. Seega palus vastustaja apellandilt välja mõista elatusraha lapse ülalpidamiseks 3630 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, samuti palus vastustaja välja mõista elatusraha apellandilt tagasiulatuvalt ühe aasta s.o. 12 kuud eest enne hagi esitamist ühekordses summas 43 560 krooni. Hagiavalduse täienduses palus vastustaja apellandilt välja mõista elatusraha lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist 2178 krooni kuus. Vastustaja nõustus apellandiga selles, et elas kuni septembrini 2008.a. apellandi vanemate kodus, kuid ei olnud apellandi vanemate ülalpidamisel. Vastustaja käis Tallinnas tööl ja lahkus sealt elamast, kui leidis töökoha Pärnusse. Vastustaja maksis kõik lapse lasteaiamaksud, samuti lasteaias toimunud ürituste ja väljasõitude eest. Samuti vajas laps riideid ja muid tarbeesemeid. Vastustaja nõustus, et apellandi vanemate juures elades ei kulunud eluasemekuludeks nii palju raha, kuna ei maksnud üüri. Seega vähendas vastustaja aasta enne hagi esitamist nõutavat elatise summat. Vastustaja arvestas käesoleval ajal lapse eluasemekuludeks 500 krooni. Vastustaja elab ema korteris, kus eluasemekulud kuus on 2300 krooni ja vastustaja maksab emale nendest poole s.o. 1100 krooni. Seega lapse osa on 500 krooni. Vastustaja enda sissetulek on 10 000 krooni kuus, millest 2000 krooni on lisasissetulek tähtajalise töölepingu alusel, mis lõpeb 31.12.2008.a. Vastustajal on kohustus maksta autoliising 3075 krooni kuus ja sülearvuti järelmaks 420 krooni kuus. Vastustaja leiab, et apellant varjab enda sissetulekuid ja miski ei takista vastustajal tööle asuda. Kostja vastuväited
- Apellant vaidles hagile vastu osaliselt, kuna tal puudub kindel töökoht ja tal on mitmeid laenukohustusi ning riigile maksmata trahve ja sunnirahasid. Apellandi varaline seis ei võimalda tal tasuda elatusraha 3630 krooni kuus. Apellant on nõus tasuma elatusraha 2175 krooni alates hagi esitamisest. Vastustaja ei ole tõendanud kulude kandmist 6000 krooni kuus. Sellises ulatuses raha lapsele kuus ei kulu. Apellant ei tunnistanud ka elatise nõuet tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, kuna vastustaja elas lapsega apellandi vanemate kodus. Vastustajal puudusid kulutused sel perioodil eluasemele ja toidule. Vastustaja oli apellandi vanemate ülalpidamisel. Apellant teeb võimalusel mitteametlikult ehitustöid, mistõttu on sissetulekud ebaregulaarsed. Algatatud täitemenetluste osas on apellandil võlgnevusi üle 70 000 krooni ja seisuga 26.07.2008.a. oli võlgnevusi üle 170 000 2
(5)Tsiviilasi nr: 2-08-62804 krooni. Selleks, et 100 000 krooni tasuda oli apellant sunnitud laenu võtma. Seega ei ole apellant nõus tasuma elatusraha tagasiulatuvalt vastustaja poolt nõutud ulatuses. Apellant on nõus tasuma elatist tagasiulatuvalt 3600 krooni s.o. lasteaia maksud, lapse riiete kulud ning tarbeesemete kulud. Apellandil ei ole alalist töökohta, kuna tema vastu on algatatud täitemenetluse nõuded ja enamus palgast peetaks kinni võlgnevuste katteks. Lapse kooli väljasõitudele ja koolitarvetele ei kulu 500 krooni kuus, samuti mööblile ja tarbesemetele 400 krooni kuus. Ka ei ole põhjendatud kulutused raamatutele, mänguasjadele, videotele, kulutuuriüritustele ning sünnipäevadele 600 krooni kuus. Esimese astme kohtu otsus
- Pärnu Maakohus rahuldas oma 06.02.2009.a otsusega hagi osaliselt, mõistes apellandilt vastustaja kasuks välja elatusraha nende ühise lapse ülalpidamiseks alates 26.09.2008.a summas 2700 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Maakohus mõistis apellandilt vastustaja kasuks välja ka elatusraha võlgnevuse perioodi 01.10.2007.a25.09.2008.a eest summas 25 773 krooni. Menetluskulud jättis kohus 86% ulatuses apellandi kanda ja 14% ulatuses vastustaja kanda. Kohtuotsuse kohaselt ei ole apellant vabatahtlikult ülalpidamiskohustust täitnud ning seetõttu on hagi rahuldamine PKS § 60 lg 1 ja § 70 lg 1 alusel põhjendatud. Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis oleksid saanud olla väljamõistetava elatise vähendamise aluseks. Maakohus leidis, et apellandi sissetulekud ning võimalus leida tööd, võimaldavad elatist väljamõistetud suuruses määrata. Maakohus ei tuvastanud asjaolu nagu oleks vastustaja olnud apellandi vanemate ülalpidamisel. Arvestades vastustaja poolt esile toodud asjaolusid ja apellandi vastuväiteid, asus maakohus seisukohale, et põhjendatud elatis, mis kuulub hagi esitamisest alates väljamõistmisele on 2 700 krooni kuus. Apellatsioonkaebus
- Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas sellele apellatsioonkaebuse. Apellandi hinnangul oli vastustaja perioodil 01.10.2007.a- 25.09.2008.a apellandi vanemate täielikul ülalpidamisel. Maakohus luges selle asjaolu õigusvastaselt tuvastamata asjaoluks, kuigi apellant teatas, et soovib selles osas tunnistajaid üle kuulata. Apellant leiab, et enne hagi esitamist väljamõistetud elatise osas on maakohus selle nõude aluseks olevad asjaolud ebapiisavalt tuvastanud. Maakohus on enne hagi esitamist välja mõistetud elatise osas jätnud arvestamata asjaolu, et hagejal puudusid sellel perioodil kulutused eluasemele. Alates hagi esitamisest välja mõistetud elatise osas ei ole kohus arvestanud apellandi majanduslikku olukorda. Apellandil on mitmeid laenukohustusi ja trahve. Apellandi sissetulek on ebaregulaarne ning talle makstakse ametlikult kajastamata töötasu. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning muutmisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei hakka neid TsMS § 654 lg 6 alusel kordama. Vastuseks apellatsioonkaebuses esiletoodule märgib ringkonnakohus järgmist: 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-08-62804
- Apellant väitis maakohtus ja väidab ka ringkonnakohtus, et perioodil 01.10.2007.a25.09.2008.a oli vastustaja koos lapsega apellandi vanemate täielikul ülalpidamisel. Maakohus asus seisukohale, et apellandi vastavasisuline väide ei ole tõendatud. Maakohus luges tõendatuks üksnes selle, et vastustaja elas koos lapsega viidatud perioodil apellandi vanematega ühes majas. Eespool viidatud asjaolu tõendamiskoormis lasub apellandil. Apellant ei ole seda asjaolu tõendanud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt jättis maakohus apellandi poolt esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse õigusvastaselt tähelepanuta. Ainuke koht toimikus, mis viitab sellele, et apellant esitas tunnistaja ülekuulamise taotluse, on t lk 54 viimane lõik, milles apellant esitas väite, et vastustaja oli ülalviidatud perioodil apellandi vanemate ülalpidamisel ja et tööl käidi apellandi õdede autodega ja et vastavate asjaolude vaidlustamise korral taotleb apellant oma ema ja õdede tunnistajana ülekuulamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist väidet käsitleda tunnistaja ülekuulamise taotlusena. Tunnistaja ülekuulamise taotlus tuleb esitada nii et seda ei seota mingite täiendavate tingimustega, samuti tuleb tunnistaja ülekuulamise taotluses märkida nimeliselt isik/ isikud, kelle tunnistajana ülekuulamist taotletakse. Ringkonnakohus märgib, et enne vastava menetlusdokumendi esitamist, milles apellant tunnistajate ülekuulamise taotluse esitamise võimalikku kavatsust mainib, väljendas vastustaja selgelt, et ta ei võta apellandi vanemate või muude sugulaste ülalpidamisel olemise väidet omaks. Eespool toodust tulenevalt ei saa apellandi poolt esitatud teadet käsitleda mitte kui tunnistaja ülekuulamise taotlust vaid kui teadet, et apellant võib-olla tulevikus kaalub tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamist. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohtu 19.01.2009.a istungi protokollist nähtub (vt t lk 91), et apellant avaldas kohtuistungil selgesõnaliselt, et on nõus asja arutamise lõpetamisega. Apellant ei esitanud ka TsMS § 333 kohast vastuväidet maakohtu tegevuse peale. Eespool toodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus on õigesti tuvastanud, et apellandil lasus asjaolu, et vastustaja oli apellandi sugulaste ülalpidamisel, tõendamiskoormis ja et maakohus tuvastas õigesti, et apellant ei ole seda asjaolu tõendanud ning et maakohus ei ole jätnud apellandi poolt maakohtus esitatud tunnistaja ülekuulamise taotlust õigusvastaselt lahendamata. Eespool toodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kõik need apellandi poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited, mis seonduvad sellega, et maakohus arvestas perioodi 01.10.2007.a- 25.09.2008.a eest elatise valesti, sest vastustaja elas apellandi sugulaste ülalpidamisel, ei saa olla aluseks apellatsioonkaebuse rahuldamisele ega maakohtu otsuse tühistamisele.
- Apellant väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus arvestas hagi esitamisele eelnenud perioodi eest välja mõistetud elatise suuruse valesti, sest ei arvestanud elatise suuruse määramisel asjaoluga, et vastustajal puudusid perioodil 01.10.2007.a- 25.09.2008.a kulutused eluasemele. Ringkonnakohus sellise apellandi väitega ei nõustu. Maakohtu otsusest on näha, et algselt esitas vastustaja maakohtusse hagi, milles nõudis enne hagi esitamist perioodi eest elatise väljamõistmist oluliselt suuremas ulatuses (3630 krooni kuus). Vastustaja vähendas hagi esitamisele eelnenud perioodi eest elatise nõuet suuruseni 2178 krooni kuus seoses sellega, et vastustaja elas viidatud perioodil apellandi vanematega ühes majas ning tal sellel perioodil eluaseme kulud puudusid. Maakohus hindas oma otsuses veel elatisenõuet, mis esitati alates hagi esitamisest kulgema hakanud perioodi eest ning selle nõude hindamisel võttis arvesse vastustaja ja apellandi poolt esile toodud asjaolusid (sh lapse vajadustega seotud asjaolusid, apellandi ja vastustaja sissetulekutega ja varalise seisuga seotud asjaolusid jm) ning asus seisukohale, et hagi esitamisest alates on põhjendatud elatise suuruseks, mis kuulub apellandilt välja mõistmisele, 2700 krooni kuus. Kuivõrd enne hagi esitamist ei esinenud asjaolusid, mis viitaksid väiksematele lapse vajadustele või apellandi väiksemale majanduslikule võimekusele (va eluasemekulud), siis on maakohus elatisnõude üle 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-08-62804 otsustamisel analüüsinud lapse vajadusi ning vanemate võimalusi ning mõistnud perioodi eest, kui vastustaja eluasemekulusid ei pidanud kandma välja väiksemas suuruses elatise (2178 krooni).
- Apellant heidab maakohtule ette veel seda, et maakohus ei ole arvestanud apellandi majanduslikku seisundit, st seda, et apellandi suhtes on algatatud mitmeid täitemenetlusi ning et apellandil lasub mitmeid laenukohustusi. Maakohus on selles küsimuses seisukoha kujundanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses selle väite osas kujundatud seisukohaga. Viidatud apellandi suhtes mõistetud karistused ja apellandi poolt võetud varalised kohustused ei saa antud juhul olla sellisteks kohustusteks, mis vabastaksid apellandi oma seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmisest või vähendaksid seda kohustust. Apellant on väitnud, et ta töötab ehitajana ning saab ametlikult kajastamata sissetulekut. Apellandi sissetulek on tema enda väidete kohaselt olnud kohtumenetluse ajal teatud kuudel 10 000- 12 000 krooni kuus. Apellant väitis kohtumenetluse raames, et põhjus, miks ta ametlikult kajastatud sissetulekut ei saa, seisneb selles, et siis võetaks suur osa sellest täitemenetluste raames ära. Oma täpset sissetulekut ei ole apellant kohtule avaldanud. Seega saab kohus lähtuda apellandi sissetulekute ja varalise seisundi hindamise juures sellest, et apellant on töövõimeline meesterahvas, kes on võimeline teenima elatist enam kui keskmise palga suuruses summas ning et apellandil ei ole teisi alaealisi ülalpeetavaid, kelle heaolu võiks elatise maakohtu poolt määratud summas väljamõistmise korral ohtu sattuda. Ringkonnakohus märgib, et ei ole tuvastanud ka muid asjaolusid, mis saaksid olla apellatsioonkaebuse rahuldamise ja maakohtu tühistamise või muutmise aluseks.
- Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Esimese astme menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele maakohtu poolt määratud ulatuses. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 5
(5)