← Eesti

2-09-9071/9

2-09-9071 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-9071 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. mai 2009.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi I.L. hagi M.L. vastu elatise suurendamise nõudes. Hagihind 12 375 krooni. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. mai 2009.a Istungil osalenud isikud Hageja I.L.; Kostja M.L.. Resolutsioon
  3. Jätta I.L. (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi M.L. (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu, lapse K. L. (isikukood xxx) ülalpidamiseks väljamõistetud elatise määra suurendamise nõudes, rahuldamata.
  4. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  5. Saata kohtuotsuse ärakiri hageja esindajale ja kostjale teadmiseks Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  7. märtsil 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeri 12.08.1995.a ja lahutati 26.09.2000.a. Abielust on 30.10.1998.a sündinud poeg K. L..
  8. Hageja palus vastavalt PkS §61 lg3 ja lg4 välja mõista kostjalt elatis summas 2 450 krooni kuus. 1

(4)2-09-9071 KOSTJA VASTUS HAGILE
  2. märtsil 2009.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud ja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt maksab kostja elatist kohtuotsuse alusel summas 800 krooni kuus. Kostja on töötu alates 2008.a novembrist ja tema ülalpidamisel on kolm last - M. (8.a), M. (7.a) ning M. (1.a 3.kuud). Peale selle maksab kostja ka oma poja K. R.’a ülalpidamiseks elatist 800 krooni.
  3. Kostja perekonna sissetulek on kokku 6 330 krooni kuus, s.h lastetoetus koos kostja abikaasa vanemahüvitisega 5 409 krooni ja kostjale määratud töötu abiraha 921 krooni. Kostjal on kohustustest elamuasemelaen, mida ta tagastab 3 150 krooni kuus. Kostja on avaldanud soovi ise oma poega Kaidot kasvatada, kuid 10.12.2008.a kohtumäärusega jäeti tema avaldus rahuldamata. Kostja on nõus sõlmima hagejaga kompromissi ning soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. KOHTUISTUNG
  4. Kohtuistungil teatas hageja, et hagiavalduses eksis ta elatise määraga. Tegelikult soovib hageja saada elatist minimaalmääras 2 175 krooni kuus alates hagi esitamisest. Hageja seletuste kohaselt maksis kostja kuni 2008.a novembrini elatist summas 800 krooni kuus, sellest alates ei ole kostja elatist maksnud. Hageja on arvamusel, et kostja peab tööle minema ja lapse ülalpidamiseks elatist maksma, kuna hagejal ei ole võimalik üksinda last ülal pidada. Hageja teatel töötab kostja mitteametlikult
  5. Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja seletuste kohaselt puudub alus hagi rahuldamiseks, sest kostja ei ole võimeline maksma elatist hageja poolt nõutud ulatuses. Varem, kui kostja töötas, teenis ta 13 000 krooni. Nüüdselt kostja on töötu ja ta ei tööta mitteametlikult. Kostja pere sissetulekuteks on lastetoetus ja kostja abikaasa vanemahüvitis kokku 5 409 krooni ning kostja töötu abiraha 921 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
  7. Sünnitunnistuse järgi lapse K. L. vanemateks on hageja ja kostja (tl 5). Rahvastikuregistri 15.10.2008.a väljavõtte kohaselt elab laps hageja juures (tl 4). Hageja on põhjendanud elatise määra suurendamise vajadust lapse suureks kasvamisega ja seadusega kehtestatud elatise minimaalmäära muutumisega. Kostjal ei ole vaidlust lapse hageja juures elamise ega lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et elatis on juba väljamõistetud ja puudub alus hagi rahuldamiseks.
  8. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud (PkS) peatükis
  9. Vastavalt PkS §50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS §60 lg1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Rapla Maakohtu 16.06.2000.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1-192/2000 mõisteti kostjalt hageja kasuks elatis poja Kaido ülalpidamiseks summas 800 krooni kuus, alates 17.05.2000.a kuni lapse täisealiseks saamiseni (tl 6). PkS §61 lg3 tulenevalt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Millised olid poolte varalised seisundid varasema 2
(4)2-09-9071 kohtuotsuse tegemise ajal, ei ole teada. Kohtuotsuse tegemisel lähtus kohus sellest, et kostja võttis hagi elatise 800 krooni väljamõistmises õigeks. 10.. Kuna hageja nõuab elatise määra suurendamist seadusega kehtestatud minimaalmäärani 2 175 krooni kuus, siis käesoleva vaidluse lahendamisel ei pea kohus üldse lapse vajadusi välja selgitama. Kohus annab hinnangut poolte varalistele seisunditele ja analüüsib: 1) kas kostja on võimeline maksma lapse Kaido ülalpidamiseks elatist hageja poolt nõutud ulatuses; 2) kas kostja suhtes esineb PkS §61 lg5 sätestatud alus elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks; 3) kui jah, kas hagi kuulub rahuldamisele.
  1. Kohtuistungil esitatud pensionitunnistuse järgi ja Sotsiaalkindlustusameti 05.03.2009.a tõendi kohaselt hageja on töövõimetuspensionär ja talle on määratud riiklik pension summas 2 920 krooni (tl 42, 44). Teisi lapsi hageja ülalpidamisel ei ole, vara hagejal puudub. Hageja seletuste kohaselt saab ta poolte ühisele lapsele määratud lapsetoetuse 300 krooni. Hagejal on kohustused BIGPANK AS-i ees 70 000 krooni, mille kustutab igakuiselt summas 1 260 krooni. Hagejat toetab materiaalselt temaga koos elav ema.
  2. Kostja ei tööta. Tööturuameti 13.02.2009.a tõendi kohaselt kostja on alates 02.12.2008.a registreeritud töötuna (tl 43). Sünnitunnistuste järgi kostjal on veel 4 last, s.o K. R. (sünd xxx.a), M. L. (sünd xxx.a), M. L. (sünd xxx) ja M. L. (sünd xxx.a). Rapla Maakohtu 16.06.2000.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1-200/2000 mõisteti kostjalt G. R.’a kasuks elatis poja K. ülalpidamiseks summas 800 krooni kuus, alates 21.05.2000.a kuni lapse täisealiseks saamiseni (tl 20). Kostja vastuse ja tema seletuste kohaselt kostja pere sissetulekuteks on lastetoetus ja vanemahüvitis 5 409 krooni, mida saab kostja abikaasa ning kostjale määratud töötu abiraha 921 krooni. Kokku sissetulek 6 330 krooni kuus. Kostja ja tema praeguse abikaasa ühiseks kohustuseks on AS-ist Hansapank 05.04.2007.a sõlmitud sihtotstarbeta laenulepingu alusel võetud laenu tagastamata jääk 16 081.45 EUR (251 675 krooni), mida peavad nad tagastama kuni 22.02.2027.a igakuiselt summas 2 035 krooni (tl 25-32).
  3. Kostja seletuste kohaselt kostja ja tema abikaasa ühisvaraks on xxx. Lisaks on kostjal sõiduauto Mazda 626 2.0D, väljalase 1996.a ja samuti Mazda 626 2.0D, väljalase 1986.a.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §230 lg1 esimese lause alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on vastavalt TsMS §230 lg4 kohustanud pooli esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Hageja ei ole tõendanud kostja mitteametlikult töötamise fakti. Kuna Tööturuameti tõendi järgi kostja on registreeritud töötuna, siis tõendamata on kostjal muude sissetulekute olemasolu.
  5. Hageja kasuks 2 175 krooni elatise väljamõistmisel peab kostjal olema sissetulekud vähemalt 13 050 krooni, millest ta saaks maksta iga lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni ja jätta umbes sama palju raha ka enda elamiseks. Kostja ei ole võimeline maksma elatist kinnisvara võõrandamise arvelt, sest kinnistu, Külaotsa talu, on kostja ja tema abikaasa ühisvara ja kinnistule on seatud kohtulik hüpoteek laenuandja kasuks. Hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka kostja vallasvara arvelt, kuna on teada, et vanade sõidukite realiseerimine on praktiliselt võimatu. Sellepärast leiab kohus, et piisavalt sissetulekute ja varade puudumise tõttu, kostja ei ole võimeline maksma elatist hageja poolt nõutud ulatuses. Kohtu järelduse 3
(4)2-09-9071 õigust kinnitab ka asjasolu, et alates novembrist 2008.a ei suutnud ka kohtutäitur kostjalt hageja kasuks varem tehtud kohtuotsusega väljamõistetud 800 krooni elatist sisse nõuda.
  1. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja suhtes esineb PkS §61 lg5 sätestatud alus elatise määra alla sama paragrahvi
  2. lõikes nimetatud suuruse (2 175 krooni) vähendamiseks. Sellest tulenevalt oleks õiglane vähendada elatise määra kuni 800 kroonini kuus. Selliselt juhul, pärast iga lapse ülalpidamiseks 800 krooni maksmist, jääks hagejale ja tema abikaasale elamiseks 2 330 krooni (6 330 – 4 000). Kuna Rapla Maakohtu 16.06.2000.a kohtuotsusega hageja kasuks on kostjalt juba väljamõistetud elatusraha 800 krooni kuus, siis tuleb hagi rahuldamata jätta.
  3. Kohus selgitab hagejale, et tal endiselt on õigus kohtutäituri kaudu sisse nõuda kostjalt väljamõistetud elatusraha. Hageja saab esitada kohtule uus hagi elatise määra suurendamiseks alles pärast kostja varalise seisundi muutumist. Menetluskulud
  4. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg4 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja on palunud jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda, mistõttu jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  5. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.