Töövaidluskomisjoni 04.05.2006 otsusega mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja saamatajäänud lõpparve summas 5836 krooni ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 1328 krooni, kokku 7164 krooni. Ülejäänud nõuded jättis töövaidluskomisjon rahuldamata (lisatud). Hagejal on järgmised nõuded: - tunnistada hagejaga töölepingu lõpetamine 13.04,2006 käskkirjaga ebaseaduslikuks, muuta töölepingu lõpetamise alust ja lugeda hagejaga tööleping lõpetatuks töötaja algatusel TLS §79 lg.l alusel; - mõista kostjalt TLS §117 lg.2 alusel välja hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses; Vaidlustatud 13.04,2006 käskkiri töölepingu lõpetamise kohta TLS §86 p.6 ja p.7 alusel on seadusevastane ja tuleb tühistada, kuna käskkirjast ei nähtu hagejaga töölepingu lõpetamise seaduslikkus käskkirjas toodud alustel.
lg.l on tööandjal õigus lõpetada TLS §86p.6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. 2 Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, kuidas töötaja tegu häiris ettevõtte tööd, 9.3.Töölepingu kohaselt algas töötaja töö kell 09.00 (p.3.2) ja töö tegemise koht oli Sillamäe linn (p.2.1.2.). Kuna hageja töötas raamatupidajana, siis ei olnud tema töökohustuseks istuda kindlas ruumis, vaid ta pidi korteriühistute raamatupidamise teostamisel (tööülesanne vastavalt töölepingu, p.2.2) suhtlema ka Maksuameti, Haigekassa jt. vastavate haldusasutustega. Tööandja käskkirjast ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes asus ta seisukohale, et töötaja ei asunud tööle kell 09.00. Ametijuhendit ja töösisekorraeeskirju töötajale tutvustatud ei ole. Käskkirja väide, et töötaja ei täitnud oma töökohustusi kohusetundlikult, on tõendamata. Kuna käskkirjast ei nähtu, milles see seisnes, ei vasta käskkiri TDVS §11 lg.2 p.3 sätestatule ja on seega ebaseaduslik. Käskkkirjast ei nähtu samuti, et töötaja oleks oma töökohustusi rikkunud süstemaatiliselt, mille eest oleks temaga tööleping lõpetatud TLS 86 p.6 alusel. Käskkirjast nähtub töölepingu lõpetamise põhjusena tööle hilinemine. Vaidlustatavast käskkirjast ei nähtu, et tööandja oleks lugenud töötaja tööle hilinemist jämedaks töökohustuste rikkumiseks, mis annaks aluse lõpetada tööleping TLS §103 lg.2 alusel. Ka ei ole tööandja vaidlustatavas käskkirjas põhjendanud töölepingu lõpetamist jämeda töökohustuste rikkumisega.
lg.2 alusel võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu usalduse kaotuse tõttu TLS §86 p.7 alusel, kui töötaja on: l)põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2)seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3)põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Vaidlustatud käskkirjast TLS §104 lg.2 sätestatud asjaolud ei nähtu. Hageja leiab, et raamatupidaja tööle asumine kell 11.00 ei anna alust töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu. Eelpooltoodud põhjendustel tuleb töötajaga töölepingu lõpetamine TLS §86 p.6 ja p.7 alusel tunnistada ebaseaduslikuks.
lg.1 ja lg.2 töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töötaja leiab, et antud juhul ei ole pooltevahelisi töösuhteid võimalik jätkata, seega tuleb muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ja TLS §117 lg.2 alusel välja mõista hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. ITLS §30 lg.2 kohaselt mõistab töövaidlusorgan hüvituse olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust. Avaldaja leiab, et tööandja lõpetas temaga töölepingu asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse alusel töölepingu lõpetamise aluseks (ITLS §28 lg.l), töötajale ei olnud tutvustatud ametijuhendit, töösisekorraeeskirju, millest tulenevalt oli tööandjal võimalus tõlgendada töökohustusi oma äranägemisel temale kasulikumalt. Vaidlus poolte vahel tekkis sellest, et töötaja soovis töölt lahkuda TLS §82 alusel, kuid tööandja ei soovinud maksta töötajale seaduses ettenähtud hüvitusi ja vormistas sihilikult töötajale mitmeid alusetuid ja põhjendamatuid distsiplinaarkaristusi eesmärgiga lõpetada töötajaga tööleping väidetavate süütegude tõttu. Samuti leiab avaldaja, et selline käitumine tööandja poolt on temale solvav ja kahjustab tema kui raamatupidaja mainet Sillamäe linnas. 3 Eeltoodu tulemusena tuleb lugeda tööseadusandluse rikkumine tööandja poolt kaalukaks ja tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitus kuue kuu keskmise palga ulatuses, s.o. vastavalt töölepingule 10866 krooni. Arvestades eelpooltoodut ja juhindudes TLS § 79 lg.l, §117 lg.2, §119 lg.2 palub hageja tunnistada hagejaga töölepingu lõpetamine 13.04.2006 käskkirjaga alates 13.04.2006 ebaseaduslikuks, muuta töölepingu lõpetamise alust ja lugeda hagejaga tööleping lõpetatuks töötaja algatusel TLS §79 lg.l alusel. Mõista kostjalt TLS §117 lg.2 alusel välja hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 10866 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kohtule esitatud kostja vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagi järgnevatel põhjustel. 28.03.2003.a. kostja Aini Haldus OÜ, juhataja Aleksandr Hmõrov'i isikus, ja hageja M S vahel oli sõlmitud tööleping nr TL-03/005 määramata ajaks, mille kohaselt hageja oli võetud tööle raamatupidajana. Töölepingu p. 2.
Niisugune tööandja võib töösisekorra määrata iseseisvalt, arvestades töö iseärasusi ja töösisekorrale harilikult esitatavaid nõudeid. Vaatamata sellele, et meie firmas oli ainult 4 töötajat ja seadus ei nõudnud töösisekorraeeskirju, sellised eeskirjad oli välja töötatud. Eeskirjad on paigutatud kostja kontoris nähtavale kohale ja iga töötaja võis nendega igal ajal takistamatult tutvuda (lisa nr 8). Mis puudutab ametijuhendeid, siis need on loomulikult samuti olemas ja nendega tutvustatakse iga töötajat tööle võtmisel. Hageja vihjed sellele, et, olles töötanud kostja juures üle 3 aasta, ta ei olnud oma ametikohustustest teadlik, panevad hämmelduma. Kostja vastuväiteid kohtu poolt asja menetlusse võtmise vastu ei omaja tal puudub alus taotleda hagi läbivaatamata jätmist või asjas menetluse lõpetamist. Antud menetlusstaadiumis kostja vastuhagi esitada ei soovi. Kostja arvates ei ole võimalik asja kompromissiga või muul viisil kokkuleppel lahendada. Kostja soovib läbivaatamist kohtuistungil. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §§ 162 lg 2, 338, 394 palub kostja jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud kostjale kanda. Hageja arvamus kostja vastusele Kohtule esitatud hageja arvamuse kostja vastusele kohaselt kostja viide 10.04.2006 ja 11.04.2006 käskkirjadele distsiplinaarkaristuste määramise kohta ei ole asjakohane, kuna hageja on nimetatud käskkirjad vaidlustanud ning nad asuvad antud hetkel Viru Maakohtu menetluses. Kostja väide selle kohta, et ta sai korteriühistutelt teateid raamatupidamise teenuse osutamise lõpetamise kohta, ei ole asjakohased. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et raamatupidamisteenustest loobusid korteriühistud hageja tegevuse tõttu. Vastusele lisatud 5 avaldust seda ei tõenda. Kostja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, kellele konkreetselt ja millal hakkas hageja esitama omapoolseid pakkumisi raamatupidamisteenuse osutamiseks. Hageja ei ilmunud 13.04.2006 tööle kell 09.00 nagu väidab kostja. Tööle ilmumist 11.04.2006 kell 11.00 on hageja kajastanud oma hagiavalduse p.-s 9.3, kuid rõhutab veelkord, et töötegemise kohaks oli Sillamäe linn ning oma töökohustuste tõttu pidi hageja suhtlema nii Maksuameti, Haigekassa, kui ka teiste haldusasutustega. Hageja alustas 11.04.2006 tööd kell 9.00 nagu töölepingus oli ette nähtud. Hageja leiab, et kuna kostja tunnistab töölepingu lõpetamist 13.04.2006 TLS §86 p.7 alusel ja osutab ühemõtteliselt sellele, et tööleping lõpetati just sel alusel, siis igasugused väited tööle hilinemise kohta ei ole enam asjassepuutuvad. Seoses sellega juhib hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et töölepingu lõpetamise käskkirjast tulenevad töölepingu lõpetamise põhjusteks märkis tööandja tööle ilmumise 11.00 ja keeldumise seletuskirja kirjutamisest. Hageja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine TLS §86 p.7 alusel ei ole tööandja suvaotsustus. Kostja on väitnud, et hageja põhjustas klientide usaldamatuse kostja vastu, kuid töölepingu lõpetamise käskkirjast ei nähtu, missuguste klientide usaldamatuse hageja põhjustas. Kostja viitab Riigikohtu vastavale lahendile, kuid ei põhjenda ka oma vastuses, missugused hageja konkreetsed teod on põhjustanud konkreetsete klientide usaldamatuse ning millega see oli töölepingu lõpetamisel tõendatud ja kuidas see oli vormistatud. 6 Kostja vastuse viide, et ta arvestas töölepingu lõpetamisel eelnevate distsiplinaarkaristustega, ei ole õige. Töölepingu lõpetamise käskkirjas puudub viide eelnevatele karistustele. Kostja väide võltsimise kohta ei ole asjassepuutuv. Hageja on kohtule esitanud tööandjalt saadud töölepingu lõpetamise käskkirja. Hagejal on vastuväide järgmiste kostja poolt esitatud tõendite lisamisele: l)J.F avalduse koopia; 2)avalduste koopiad raamatupidamisteenuste lepingute lõpetamise kohta 5-1 lehel; 3)FIE M S lepingu eelnõu raamatupidamisteenuse osutamiseks koopia; 4)13.04.2006 käskkirja koopia, põhjendusel, et nimetatud tõendid ei ole esitatud vastavas protsessivormis. Vastavalt TsMS §33 lg.l kui menetlusosalise poolt kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eesti keeles, võib kohus nõuda tõlget. Kui menetlusosaline kohtu määratud tähtpäevaks tõlget ei esita, võib kohus jätta dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Hageja leiab, et tulenevalt eelpoolnimetatud sättest ei saa ta anda hinnangut tõenditele, mis ei ole vastavas protsessivormis ning mille kohta ei ole teada, kas kohus tõendi tsiviilasja materjalide juurde lisab. Kuna osa kostja poolt esitatud tõendeid ei ole vastavas protsessivormis ja neid ei saa käsitleda tõenditena, siis ei pea hageja vajalikuks käesoleval hetkel esitada nende suhtes ka oma seisukohta. Arvestades eelpooltoodut palun hagiavaldus rahuldada. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus, ära kuulanud kostja seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 05.05.2009 toimunud kohtuistungil palus hageja esindaja hagi rahuldada täies ulatuses ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja lepinguline esindaja palus jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. Kohus tuvastas, et hageja töötas 28.04.2003 töölepingu alusel kostja juures alates 01.05.2003 raamatupidaja ametikohal tööaja kestusega 4 tundi päevas, nädalas 20 tundi. Hageja keskmine palk oli 1811 krooni kuus. OÜ Alni Haldus 13.04.2006 käskkirjaga lõpetas hagejaga tööleping TLS §86 p.6 ja p.7 alusel alates 13.04.2006 põhjendusel, et ta ilmus 11.04.2006 tööle kell 11.00, kuigi pidi asuma tööle kell 09.00. Töötaja seletuskirja ei esitanud. Käskkirja kohaselt on töötaja suhtunud oma töökohustustesse hooletult ja tööandja on kaotanud tema suhtes usalduse.
lg.2 alusel võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu usalduse kaotuse tõttu TLS §86 p.7 alusel, kui töötaja on: l)põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2)seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3)põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Vaidlustatud käskkirjast TLS §104 lg.2 sätestatud asjaolud ei nähtu. Kohus leiab, et hageja tööle asumine kell 11.00 ei anna alust töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu. 7 Töölepingu seadusega ja töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega on kindlaks määratud töölepingu lõpetamise protseduur ja töölepingu lõpetamise dokumendi sisu. Kostja rikkus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11, § 21 sätteid. Kohtul on alust tunnistada töölepingu lõpetamine TLS §86 p.6 ja p.7 alusel 13.04.2006 käskkirjaga alates 13.04.2006 ebaseaduslikuks.
lg.1 ja lg 2 töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töötaja selgitas, et antud juhul ei ole pooltevahelisi töösuhteid võimalik jätkata. Seega tuleb muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ja TLS §117 lg 2 alusel välja mõista hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitus 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 10866 krooni. Hageja selgitas kohtule, et et töötab FIEna alates 01.05.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.