← Eesti

3-07-1439/44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-1439

§ 6

lg 31 alusel määranud tähtaega lagunenud ja kasutusest välja langenud (põlenud) ehitise kordategemiseks. Kuna vastavat tähtpäeva pole määratud, pole õiguslikult kehtivalt määratud ka ehitise teenindamiseks vajalikku maad, mida ehitise omanikul oleks õigus pärast ehitise korrastamist erastada. 4) Korraldusest ei nähtu, kas silmas peeti tulekahjus hävinud hoonet või soojakut. Selguseta on väljend „ümberehitus-ennistamine“, sest mõlemat korraga teha ei saa. Elamu all peeti silmas soojakut, kuna see on olemas ja ka varasem maa ostueesõigusega erastamise katse seostus soojakuga. Kunagise rehielamu vundamenti pole reaalselt olemas, on välistatud selle elamuna ennistamine väidetavalt säilinud vundamendi piires. Kuna kolmas isik ei asunud põlenud ehitise taastamisele mõistliku aja jooksul, vaid soovis erastada peale maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamiseks ettenähtud tähtaega maale toimetatud soojaku juurde, on ta minetanud õiguse erastada maad just põlenud ehitise kontekstis. Seega pole tal õigust seda ehitist hakata taastama ka edaspidi. Sellise õiguse puudumine võtab kolmandalt isikult ka õiguse taotleda vastavate projekteerimistingimuste määramist tulevase ehitamise tarvis. 5) Vastustaja lõi põhjendamatuid eelistusi kolmandale isikule maa erastamiseks. Maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise tähtpäev oli 01.01.1998. Kuna erastamise toimikus olev avaldus esitati hilinemisega, ei ole kolmandal isikul ka sel põhjusel õigust ostueesõigusega erastada maad ega hakata sellele midagi ehitama. 2

(9)3-07-1439 6) Seega ei ole kolmandal isikul enam õigust tekitada vaidlusalusele maale seaduslikku ehitist. Seadusliku ehitise puudumisel pole alust kohaldada kaebaja suhtes

§ 6lg 2 p 3.

Teise isiku seadusliku ehitise puudumine välistab ka võimaluse rääkida ehitise omanikust, kes omaks õigust erastada maad ostueesõigusega vastavalt

§ 22lg-le 1.

Ka on ennatlik rääkida põlenud ehitisele tulevikus kasutusloa andmisest, kuna puudub kindlus, et selline ehitis, millele võiks kasutusluba anda, üldse püstitatakse. 7)

§ 23

lg 2 alusel otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Seni ei ole vallavalitsus seda õiguslikult kehtivalt teinud. Kuna kolmandal isikul erastamisõigust enam ei ole, tuleb õigusvastaselt võõrandatud maa kaebajale tagastada.

  1. Vastustaja leidis, et korraldus ei riku kaebaja õigusi ja palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Tagastamistaotlusega hõlmatud maal asub kolmanda isiku
  2. a omandatud ja
  3. a tulekahjus kannatada saanud rehielamu vundament. Rehielamu juurde anti 07.12.1984 maa looduses eraldamise aktiga nr 39 tähtajatuks kasutamiseks 0,05 ha maad. Kolmandale isikule kuuluv rehielamu on seega õiguspärane ehitis, nagu ka rehielamu vundament. 2) Kuigi toimikus puudub kolmanda isiku
  4. a esitatud avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks, nähtub muudest tõenditest avalduse menetlemine juba alates
  5. aastast. Vallavalitsuse maa ostueesõigusega erastamise avalduste registri väljatrüki leheküljelt 5 nähtuvalt on kolmanda isiku maa ostueesõigusega erastamise avaldus registreeritud 08.01.
  6. Vallavalitsuse 08.08.1997 korraldusest nr 209 nähtub, et kolmas isik soovis erastada maad rohkem kui 2 ha. Kui avaldus olnuks esitatud mais 1998, poleks 08.08.1997 olnud võimalik võtta vastu kolmandale isikule maa ostueesõigusega erastamist puudutavat korraldust. Maa ostueesõigusega erastamise avaldus esitati rehielamu suhtes enne selle põlengut. Tulenevalt rehielamu põlengust oleks kolmas isik olnud küll nõus ka maa erastamisega soojaku juurde, kui see ei võta temalt õigust erastada maad rehielamu juurde. 3) Tulenevalt

§ 6

lg-st 31 on kohalik omavalitsus maareformi käigus pädev määrama ehitiste omanikele tähtaegu nendele kuuluvate ehitiste korrastamiseks. Kuna ehitise korrastamine on hõlmatud ehitusseaduse (EhS) § 2 lg-s 6 sätestatud ehitamise mõistega, on kohalik omavalitsus õigustatud väljastama ehitiste korrastamise aluseks olevaid dokumente – projekteerimistingimusi ja ehituslube. Kuigi EhS § 12 lg 2 sätestab, et ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada, peab maareformi käigus toimuva ehitise korrastamise korral siiski olema võimalik ehitamine ja selle eelduseks oleva ehitusloa väljastamine ka enne maa ostueesõigusega erastamist, kuna vastasel juhul poleks ehitiste korrastamine tegelikkuses võimalik. Seega oli vallavalitsus õigustatud väljastama kolmandale isikule tema ehitise korrastamiseks vajalikke ehitamist puudutavaid dokumente, sh korraldusega nr 125 välja antud projekteerimistingimusi. EhS § 19 lg 3 kohaselt on projekteerimistingimuste väljastamise aluseks vastavasisulise taotluse esitamine. See nõue on täidetud. Projekteerimistingimuste väljastamine ei eelda ehitise korrastamise tähtaja määramist ja need võib korrastamise kiirendamiseks avaldaja soovil väljastada juba enne korrastamise tähtaja määramist. 4) Üksnes ehitusdokumentatsiooni väljastamise fakt ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Ehitamist puudutavad dokumendid ei määratle ostueesõigusega erastatava maa suurust ega piire. Seega ei saa ka väita, et nende tõttu väheneks tagastatava maa suurus. Juhul, kui kaebaja ei nõustu maa ostueesõigusega erastamisega kolmandale isikule või erastatava maa suurusega, peaks ta oma õiguste kaitsmiseks vaidlustama vastavaid haldusakte. Neid aga ei ole käesoleval juhul antud. 5) Korraldus nr 125 on õiguspärane, selles on loetletud selle andmise õiguslikud alused. Kuigi

§ 6

lg 31 on ehitise korrastamisega seotud ehitusdokumentide väljastamisel asjakohane, ei ole see projekteerimisdokumentide väljastamisel primaarne. Viite puudumise näol võib olla tegu vorminõude rikkumisega, mis ei mõjutanud asja otsustamist. Korraldus on motiveeritud, 3

(9)3-07-1439 sellega rahuldati A. Tambeti taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks ja tehti tema suhtes positiivne otsustus. Kolmandate isikute õigusi ja vabadusi sellega ei piiratud. HMS § 56 lg 4 kohaselt ei pea nendel tingimustel haldusaktis haldusakti andmise faktilist alust näitama. 6) Projekteerimistingimustest ja nende väljastamiseks esitatud avaldusest nähtub üheselt, et projekteerimistingimusi taotleti ja need anti põlenud rehielamu ennistamiseks. Tingimuste nimetamine elamu ümberehituse-ennistamise projekteerimistingimusteks on tingitud asjaolust, et tõenäoliselt ei ennistata rehielamut identselt selle tulekahju eelse kujuga, võimalikud on nii siseruumide lahenduse kui ka välisviimistluse erinevused. Projekteerimistingimused väljastati üheks aastaks ja praeguseks on kolmas isik esitanud ehitusprojekti ja taotleb vallalt ehitusluba. 7)

§ 6

lg 31 ei sea mingeid ajalisi piiranguid ehitise korrastamiseks tähtaja määramisel, samuti ei seo nimetatud säte ehitise korrastamiseks tähtaja määramist sellega, kas ja millisel ajal enne kohaliku omavalitsuse tähtaja määramist on ehitise omanik seda korrastama asunud. Seega on põhjendamatu väita, et kolmas isik on ehitise ennistamisest loobunud ja oma pikaajalise tegevusetuse tõttu selleks ka õiguse minetanud. 5. Tallinna Halduskohtu 03.10.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Puudub vaidlus selles, et kaebaja poolt tagasitaotletaval maal ei asu elamut

§ 6

lg 32 tähenduses ja selles, et kolmas isik soovib tulekahjus hävinud rehielamu asemel ehitada osaliselt säilinud vundamendi piires uue elamu. EhS § 19 lg 2 järgi on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused; projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega vastava taotluse alusel (lg 3). Projekteerimistingimuste õigusliku tagajärjena tekib taotlejal võimalus tellida ehitusprojekti koostamine. Projekteerimistingimuste väljastamisega ei omanda kolmas isik õigust ehitada. EhS § 12 lg 1 kohaselt saab ehitamine toimuda ainult vastavalt ehitusprojektile ja ehitamiseks peab olema ehitusluba (lg 2), mida kolmandale isikule ei ole väljastatud. Projekteerimistingimuste vaidlustamisega ei ole kaebajal võimalik kaebuse eesmärki – vältida hävinud elamu taastamist kolmanda isiku poolt ja selle juurde maa ostueesõigusega erastamist – saavutada, projekteerimistingimuste väljastamine kolmandale isikule ei mõjuta kaebaja õigusi ega riku neid. 2) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kuna kaebaja kui õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi ei ole vaidlustatud korraldusega rikutud, ei kuulu kaebus rahuldamisele. 3) Kolmas isik omandas 28.06.1978 notariaalse ostu-müügi lepingu alusel endises Haapsalu rajoonis Kullamaa külanõukogus Kullamaa külas asuva kahe toaga rehielamu-rehetoa-rehe aluse elamispinnaga 38,5 m2, kasuliku pinnaga 76,5 m2 ja nimetusega „Xxxxxx“. 07.12.1984 koostatud maa looduses eraldamise akti nr 39 alusel määrati hoone juurde kuuluva maakasutuse suuruseks 0,05 ha. Elamu hävis 30.10.1998 tulekahjus, ehitisest on säilinud osa vundamendist. Põlenud ehitist pole taastatud ja selle sihtotstarbeline kasutamine käesoleval ajal pole võimalik. 4)

§ 22

lg 1 alusel saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. Seega eeldab maa ostueesõigusega erastamine üldjuhul ehitise olemasolu, kuigi nimetatud säte ei sisalda ehitise kui maa erastamise objekti määratlust.

§ 6

lg 3 esimeses lause kohaselt on hoone või rajatis käesoleva seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. EhS § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Ehitise põhikonstruktsioonideks loetakse vundamenti, välispiirdeid, kandvaid seinu, vahelagesid ja katust. Vundamendi näol on tegemist ehitise põhikonst4

(9)3-07-1439 ruktsiooniga, mis on osaliselt säilinud kolmanda isiku poolt 1978. a õiguslikul alusel omandatud ja õnnetusjuhtumi tagajärjel hävinud elamust; 5) Kaebaja esitatud tõendid ei kinnita, et tulekahjus hävinud elamu vundamenti ei ole olemas ja et sellele ei ole võimalik ehitada uut elamut. Kullamaa Vallavalitsus on EhS § 59 lg 2 alusel teostanud ehitusjärelevalvet ja selle käigus tuvastanud, et elamu vundament on põhiosas säilinud ning see on aluspinnasega püsivalt ja kohtkindlalt ühendatud (EhS § 2 lg 1). 6)

§ 6

lg 3¹ kohaselt ei käsitata ehitisena maareformi seaduse tähenduses lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Sätte mõte ja eesmärk on vältida ostueesõiguse põhjendamatut kasutamist ning võimaldada teostada ehitise omaniku ostueesõigust üksnes seaduses sätestatud kriteeriumidele vastava ning otstarbekohast kasutamist võimaldava ja kasutuses oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamiseks. Kohalik omavalitsus kui

§ 22

² lg-s 1 sätestatud maa erastamise eeltoimingute tegija peab eeltoimingute ja otsustuste tegemisel lähtuma tegelikust olukorrast ja olema veendunud, et ehitis, mille juurde või mille teenindamiseks vajalikku maad erastamiseks taotletakse, on reaalselt olemas ja vastab

-s sätestatud ehitisele kehtestatud kriteeriumidele. 7) A. Tambet esitas 1996. a Kullamaa Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks temale kuuluva elamu juurde, mis 30.10.1998 tulekahjus hävis ja langes kasutusest välja. Kui maad taotletakse erastamiseks lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitise tarbeks, peab kohalik omavalitsus otsustama, kas nõuda ehitise omanikult ehitise korrastamist või selle kõrvaldamist. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2006 otsuses nr 3-05-132 väljendatud seisukohast ei välista maareformi eesmärk ja

§ 6

lg 31 kolmas lause ehitise omanikule omandireformi alguse ajal sihtotstarbelises kasutuses olnud ja maareformi ajal õnnetusjuhtumi tagajärjel hävinud elamu asemel samale krundile uue elamu püstitamiseks ehitusloa väljastamist. Lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitiste kordategemiseks määrab kohalik omavalitsus tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks aasta. Sellisel juhul määratakse ehitise teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise kordategemist. 8) Otsustamaks, kas võimaldada

§ 6lg 31 3.

lause alusel hoone omanikul ehitise kordategemist, peab kohalik omavalitsus arvestama mh ka ehitise kasutusest väljalangemise aega ja asjaolusid, saavutamaks konkreetsel üksikjuhul õiglase ning maakasutaja ja maa tagastamise õigustatud subjekti huve arvestava lahenduse. Kullamaa Vallavalitsus ei ole käesoleva ajani võtnud vastu

§ 6

lg-s 3¹ sätestatud otsustust ja andnud kolmandale isikule tähtaega tulekahjus hävinud elamu kordategemiseks, kuigi vallavalitsus on seisukohal, et kolmandal isikul on õigus taastada temale õiguslikul alusel kuuluv ehitis. Samuti ei ole langetatud otsust teenindusmaa määramise kohta ehitise juurde, mida kolmandal isikul oleks õigus pärast ehitise kordategemist ostueesõigusega erastada. Kuna ehitise kordategemiseks tähtaja andmine ja teenindusmaa määramine projekteerimistingimuste väljastamisest ei sõltu ja arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole kolmandale isikule andnud tähtaega hoone kordategemiseks, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas sellise lahendusega (tähtaja andmisega) on arvestatud nii kolmanda isiku kui ka kaebaja huve. Sellekohase hinnangu saab kohus anda vaid siis, kui kaebuse esemeks on vastav haldusakt. Seejuures tuleb haldusaktis, millega kohalik omavalitsus annab ehitise omanikule tähtaja ehitise kordategemiseks ja määrab ehitisele teenindamiseks vajaliku maa, märkida ka vastavad kaalutlused, miks ta võimaldab ehitise omanikul ehitise kordategemist. 9) Ehitise kordategemine peab toimuma mõistliku aja jooksul. Kuna maa ostueesõigusega erastamine on võimalik alles pärast ehitise kordategemist ning enne ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramist ei ole võimalik otsustada õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimust, peab vastustaja juhul, kui ta annab kolmandale isikule tähtaja ehitise kordategemiseks, silmas pidama nii kolmanda isiku kui kaebaja huve. Vallavalitsuse 15.06.2006 korralduses nr 129, mis halduskohtu 16.03.2007 otsusega tühistati, anti kolmandale isikule ehitise kordategemiseks 25-aastane tähtaeg, mis ilmselgelt oli ebamõistlikult pikk. 5

(9)3-07-1439 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Tiiu Korpuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ning rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista välja menetluskulud 11 762 krooni järgmistel põhjendustel: 1) Arusaamatu on kohtu järeldus, nagu puuduks asjas vaidlus selles, et kolmas isik soovib tulekahjus hävinud rehielamu asemel ehitada osaliselt säilinud vundamendi piires uue elamu. Kaebaja märkis halduskohtus korduvalt, et ei pea vastustaja ja kolmanda isiku versiooni usutavaks. 2) Kohus ei lükanud ümber kaebaja esitatud versiooni õigsust, teades, et projekteerimistingimuste kinnitamine ja määramine on suunatud kolmanda isiku huvides toimuvale ehitustegevusele ja lõpptagajärjena kaebajale maa tagastamisõiguse piiramisele. Ka kohtupraktikas on leitud, et isik peab hakkama vaidlustama oma õiguse rikkumist võimalikult varajases staadiumis. 3) Kohus jättis koostoimes hindamata
  2. a lepingu ja 11.06.1978 kindlustushindelehe, mille järgi olid olemas rehielamu, rehetuba ja koda, kuid rehealune puudus juba enne tehingut. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis hindamata kaebaja ja vastustaja esitatud fotod, mis tõendavad elamu vundamendi puudumist. Fotode järgi on vundamendist järel vaid üksikud osised. Väidetavale vundamendile uue elamu ehitamise võimalikkust pidanuks tõendama vastustaja. Kohus andis vastustaja seletusele – mille kohaselt on ehitusjärelevalve käigus tuvastatud, et elamu vundament on põhiosas säilinud ning see on aluspinnasega püsivalt ja kohtkindlalt ühendatud – tõendi tähenduse, rikkudes sellega TsMS § 229 lg-t
  3. Ka 07.12.1984 aktis nr 39 kasutatakse mõistet “vare”, näidates ära selle asukoha. Kohus ei hinnatud ka
  4. a asendiskeemi, millele pole märgitud mitte vundament, vaid “vare”. 4) Toimikus
  5. a avalduse puudumisest järeldub, et sellist avaldust polnud ja avaldus esitati alles mais
  6. Erastamisavalduse hilinemisega esitamine võtab kolmandalt isikult õiguse nõuda maa erastamist ja seoses sellega proovida taastada kunagist elamut. Projekteerimistingimused on aga väidetavalt suunatud just elamu püstitamisele. 5) Motiveerimata on kohtu seisukoht, mille kohaselt ei sõltu projekteerimistingimuste väljastamisest ehitise kordategemiseks tähtaja andmine ja teenindusmaa määramine. Kui haldusorgan teeb otsustuse kinnitada ja määrata projekteerimistingimused, on see suunatud ehitise kordategemise võimaldamisele, mis omakorda tähendab ehitisele teenindusmaa määramist. Ehitise kordategemine pole mõeldav ilma ehitusloata, ehitusloa väljastamine eeldab ehitusprojekti olemasolu, viimane saab tugineda vaidlustatud projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimusteta pole alust rääkida ehitise õiguspärasest kordategemisest. Ehitisele teenindusmaa määramine saab kõne alla tulla pärast seda, kui kohalik omavalitsus on määranud tähtpäeva ehitise kordategemiseks. Vastava ehitise kordategemiseks tähtaja määramatus kaevatava haldusakti andmise ajal ei andud vastustajale õigust määrata kolmandale isikule projekteerimistingimusi. Otsusest ei selgu, kuidas on võimalik määrata projekteerimistingimused, kui pole määratud ehitise ennistamise tähtaega. Antud juhul plaanitakse hakata ehitama selliselt, et pole teada ka maa-ala, mida ehk teoreetiliseltki võiks tulevane võimalik ehitise omanik erastada. 6) Kohus möönis, et ehitise kordategemine peab toimuma mõistiku aja jooksul, kuid ei võtnud seisukohta selles, kas niisugune tähtaeg on juba möödunud või mitte. Kui mõistlik periood on möödas, pole enam eesmärki, mida projekteerimistingimuste väljastamisega saavutada. 7) Kohus jättis tuvastamata mitmed kaebaja poolt osundatud asjaolud ja seetõttu jäid tegemata ka vastavad järeldused muuhulgas kolmanda isiku soovimatusest põlenud elamut ennistada. Samuti ei põhjendanud kohus kaebaja esitatud arvukate väidetega mittenõustumist. 8) Kohus jättis asjas põhjendamatult kohaldamata HMS § 54, § 55 lg 1 ja § 56 lg 1-3 ning andmata hinnanguta kaevatavas korralduses HMS sätetele viidete puudumisele. 9) Kohus jättis põhjendamatult andmata hinnangu kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmisele ja tema ärakuulamisõiguse rikkumisele. 6
(9)3-07-1439 10) Kohus ignoreeris Riigikohtu seisukohta haldusasjas nr 3-3-1-57-04, milles leiti, et

§ 6

lg-t 31 tuleb mõista selliselt, et õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektile tagastamist saab takistada üksnes selliste ehitiste olemasolu, mida sihtotstarbeliselt kasutatakse või mida on võimalik sihtotstarbele vastavalt kasutada. Kui ehitis on lagunenud ja sihipärasest kasutusest väljalangenud, siis selline ehitis ei saa takistada õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektile tagastamist. 11) Kaebajale tagastati 10.12.2007 õigusvastaselt võõrandatud Xxxxx talu laut ja ta kanti lauda omanikuna ehitisregistrisse. Kolmanda isikuga seonduv takistab kaebajal lauda remontimist ja selleks toetuse taotlemist PRIA-st. Lauda korrastamise edasilükkamine takistab loomakasvatuslikku tegevust. Kaebajale on väga oluline maa võimalikult kiire tagastamine. 7. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõista välja menetluskulud summas 9 894,30 krooni järgmistel põhjendustel: 1) Kohalik omavalitsus oli pädev kolmandale isikule projekteerimistingimusi väljastama, kuigi nende taotlemine kolmanda isiku poolt ei olnud vältimatult vajalik. Kuna projekteerimistingimuste väljastamine ei too vältimatult kaasa ei ehitusloa väljastamist ega ehitustegevust, ei riku korraldus 125 kaebaja õigust maa tagastamisele. Kaebaja pöördus kohtu poole ennatlikult. 2)

§ 6

lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad osaliselt või tervikuna, kui sellel asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised. Osundatud sättest tulenevalt toimub maa ostueesõigusega erastamine enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist ning õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine saab toimuda üksnes selles ulatuses, milles maa ostueesõigusega erastamine seda ei välista.

§ 6

lg 31 näeb ette, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Viidatud sättest tulenevalt on kohalik omavalitsus maareformi käigus pädev määrama ehitiste omanikele tähtaegu neile kuuluvate ehitiste korrastamiseks. Kuna ehitise korrastamine on hõlmatud EhS § 2 lg 6 sätestatud ehitamise mõistega, on kohalik omavalitsus maareformi käigus õigustatud väljastama ehitiste korrastamise aluseks olevaid dokumente – projekteerimistingimusi ja ehituslube. Kuigi EhS § 12 lg 2 sätestab, et ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada, peab omandireformi käigus toimuva ehitiste korrastamise korral siiski olema võimalik ehitamine ja selle eelduseks oleva ehitusloa väljastamine ka enne maa ostueesõigusega erastamist, kuna vastasel juhul poleks ehitiste korrastamine tegelikkuses võimalik. Sellest tulenevalt on kohalik omavalitsus pädev ehitusdokumente vormistama ka enne omandireformi läbiviimist. Kuivõrd projekteerimistingimused ei anna ehitusõigust, oli projekteerimistingimuste väljastamine võimalik juba enne ehitise korrastamiseks tähtaja määramist ja teenindusmaa määratlemist. Kuna projekteerimistingimused väljastati ehitise ennistamiseks selle vundamendi piirides, ei ole nende väljastamisel takistuseks asjaolu, et erastatava maa suurus ja piirid ei ole määratletud. 3) Korralduses on viidatud projekteerimistingimusi ja nende väljastamist käsitlevatele ehitusseaduse sätetele ning valla ehitusmääruse ja KOV asjakohasele sättele. Kuna korraldusega rahuldati kolmanda isiku taotlus ja tehti tema suhtes positiivne haldusotsustus ning kolmandate isikute õigusi ja vabadusi sellega ei piiratud, ei pea HMS § 56 lg 4 kohaselt nendel tingimustel haldusaktis akti andmise faktilist alust näitama. Kaebaja ei pidanud olema korralduse 125 andmise menetlusse kaasatud, kuna teda ei saa projekteerimistingimuste väljastamise osas pidada kolmandaks isikuks HMS § 11 lg 1 p 3 mõistes, sest projekteerimistingimuste väljastamine ei puuduta tema õigusi. 8. 28.04.2009 vastuses leidis kaebaja, et Kullamaa Vallavalitsus ei vajanud selles vaidluses välist õigusabi ja tal tuleb oma menetluskulud ise kanda. 7

(9)3-07-1439 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja kahtlusi ja leiab nii nagu halduskohuski, et kolmas isik soovib jätkuvalt tulekahjus hävinenud elamu asemele ehitada uue elamu. Kolmanda isiku soov nähtub selgelt käesolevas asjas vaidlustatud projekteerimistingimuste taotlemisest. Erinevalt vastustaja arvamusest oli projekteerimistingimuste taotlemine ringkonnakohtu hinnangul kolmanda isiku jaoks vältimatu, sest detailplaneeringu kohustuseta aladel on projekteerimistingimused ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks vastavalt EhS § 19 lg 1 p-le
  3. Halduskohus järeldas õigesti, et projekteerimistingimuste õigusliku tagajärjena tekib taotlejal (kolmandal isikul) võimalus tellida ehitusprojekti koostamine, kuid projekteerimistingimuste väljastamisega ei omanda kolmas isik õigust ehitada, sest ehitamiseks peab olema ehitusluba, mida kolmandale isikule ei ole väljastatud. Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata kaebuse, sest projekteerimistingimuste väljastamine kolmandale isikule ei riku kaebaja õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maad kas täies ulatuses või võimalikult suure ulatuses.
  4. Kuigi ehitise kordategemiseks tähtaja andmine ja teenindusmaa määramine projekteerimistingimuste väljastamisest ei sõltu, võiks kohalik omavalitsus vaidlusalusel maal maareformi lõpuleviimise kiirendamiseks langetada

§ 6

lg-s 31 toodud otsuse lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisega toimimise kohta. Kohaliku omavalitsuse põhimõtteline otsustus anda kolmandale isikule 28.06.1978 omandatud ja maareformi ajal tulekahjus 30.10.1998 hävinud elamu korda tegemiseks võimalus, nähtub kaudselt kaevatavast korraldusest ning otseselt Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsusega tühistatud 15.06.2006 korraldustest nr 129 ja 130, millega määrati tähtpäev ehitise kordategemiseks ja ehitise teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist.

  1. Kui kohalik omavalitsus võtab vastu eelnimetatud otsused, siis saab kaebaja esitada oma vastuväited kohastes menetlustes, vaidlustades ehitise kordategemiseks tähtpäeva määramist ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist, samuti ehitusloa andmist. Vastuväited neis küsimustes väljuvad käesoleva kaebuse piiridest ja halduskohus ei pidanud neid hindama.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tulekahjus hävinenud elamu vundamendi täies ulatuses mittesäilimise tõttu keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest. Säilinud vundament ei pruugi vastata ehitamisele esitatavatele nõuetele ja seetõttu on vundamendi säilmed uue vundamendi ehitamisel elamu piirideks. 8

(9)3-07-1439
  1. Kaebaja ei pidanud olema kaasatud kaevatava korralduse andmise menetlusse, kuna teda ei saa projekteerimistingimuste väljastamise osas pidada kolmandaks isikuks HMS § 11 lg 1 p 3 mõistes, sest projekteerimistingimuste väljastamine ei puuduta tema õigusi.
  2. Halduskohus ei ignoreerinud Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-57-
  3. Nimetatud lahendis hinnati

§ 6lg 31 2.

lauses sätestatud tunnustele vastava ehitise juurde maa erastamise õiguspärasust, mitte ehitise kordategemiseks tähtaja andmise õiguspärasust ega ka mitte projekteerimistingimuste kinnitamise ja määramise õiguspärasust. Asjaolu, et ehitis vastab

§ 6lg 31 2.

lauses sätestatud tunnustele, välistab selle ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamise, kuid mitte

§ 6lg 31 3.

lause alusel ehitise kordategemiseks tähtaja andmise ja selleks ehitise juurde ajutise teenindusmaa määramise. Kui ehitise kordategemise tõttu langevad ära

§ 6lg 31 2.

lauses sätestatud asjaolud, mille tõttu ehitist ei käsitata

§ 6

lg 2 p 3 kohaselt maa tagastamist välistava ehitisena, on sellise ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamine võimalik.

  1. Neil põhjendustel jääb T. Korpuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.
  2. Riigikohus on korduvalt (nt lahendis nr 3-3-1-62-08 p 15-16) rõhutanud, et haldusorganil ei ole küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Ringkonnakohtu hinnangul ei välju käesolev kohtuasi kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest ja väline õigusabi ei olnud seetõttu vajalik. HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Tulenevalt eeltoodust jääb vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.