KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-03-264 Tsivii

§ 221nõuab sellise nõude loovutamise puhul kirjalikku vormi.

Birjukovi, V. G.i ja J. K.i vaheline kolmepoolne kinnituskiri ei ole käsitletav nõude loovutusena, kuna Bark Consulting Ltd ei teavitanud kunagi AS-i Esteval (pankrotis) oma nõude loovutamisest J. K.ile.

1. 01.02.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingus on juttu sellest, et loovutatav nõue tuleneb Bark Consulting Ltd ja J. K.i vahel sõlmitud nõudeõiguse osalisest loovutamise lepingust, mida ei ole aga esitatud. Samuti ei ole teada, millest tuleneb AS-i Esteval (pankrotis) võlgnevus Bark Consultancy Ltd ees, millele on viidatud 23.12.1997 lepingu p-s
2. Nimelt, juhul kui Bark Consultancy Ltd ei omanud nõuet AS Esteval (pankrotis) vastu, siis ei olnud võimalik loovutada vastavat nõuet ka J. K.ile. Seega on hageja nõue tõendamata. Kuna nõuete loovutamiste lepingutes viidatud nõuete kehtivus pole tõendatud, siis tulenevalt

§ 217

lg.-st 2 ei saa AS Esteval (pankrotis) olla ka kohustust nimetatud nõuete eest tasuda.

1. Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et hageja juhatuse liikme Irina Bušujeva järjepidev püüd esitleda ennast SAK Fond juristina on suunatud kohtu eksitamisele ja oma menetlusõiguste kuritarvitamisele. Nimelt on hageja kavatsuseks esitada kohtule fiktiivsed sularaha maksekviitungid ja väita, et SAK Fond jurist on osutanud hagejale õigusabiteenust. Kostja leiab, et hagejal puuduvad õigusabikulud, kuna menetluses on teda esindanud äriühingu seaduslik esindaja.
2. Eeltoodust tulenevalt palus kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Kostja Traian Tranzit OÜ tunnistas hagi. Maakohtu otsus
4. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus leidis, et nõuded kuuluvad tunnustamisele viienda rahuldamisjärgu nõuetena ja tunnustamisele kuuluvate nõuete summat tuleb vähendada.
5. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb välisvaluuta konverteerimisel lähtuda Eesti Panga kursist seisuga 21.04.2003, kuivõrd nõuete kaitsmine toimus sellel päeval. Konverteerimine otsuse tegemise seisuga võib endaga tuua kaasa võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise. Eesti Panga kurss 21.04.2003 seisuga oli 1 USD = 14,35 EEK-i.
6. Hageja nõue kostja vastu summas 7 982 549,30 krooni tuleneb 28.11.1996 ja 22.12.1997 laenulepingust (I kd t lk 32-33) ning 27.02.1998 ja 01.02.2001 nõude loovutamise lepingust (I kdt lk 41). Hageja poolt esitatud 28.11.1996 laenulepingu p-s 1.1 on märgitud, et laenu antakse kuni 4 659 000 krooni ning 22.12.1997 laenulepingu p-s 1.1, et laenu antakse kuni 3 000 000 krooni. Hagile lisatud dokumentidest nähtuvalt on laenu antud kokku summas 6 124 738,50 krooni (II kd t lk 93-94). AS-i Esteval (pankrotis) kontoväljavõttest nähtuvalt on osa laenust ka tagastatud. Laenu osalist tagastamist kinnitavad pangaväljavõtted (I kd t lk 134-146). Kontoväljavõttest nähtuvalt on EVEA Panka laekunud Bark Consulting Ltd-lt kokku 6 460 189.00 krooni, millest 5 514 999 krooni 28.11.1996 laenulepingu alusel ning 945 190 krooni 22.12.1997 laenulepingu alusel. Hagiavaldusest nähtub, et osa tekkinud võlgnevusest summas 1 258 092 krooni loovutati 23.12.1997 J. K.ile. Pangakontodest nähtuvalt on teostatud ka tagasimakseid ning osa laenust on tagastatud laenuandjale, suurem osa nõude vahepealsele omanikule Ascot Industries Ltd-le. Kokku on laenu tagastatud summas 2 902 262 krooni. Seega on tagastamata laenusumma 3 564 797 krooni. 6 Kohus leidus, et hageja viivisearvestus ei vasta tegelikkusele, kuna viiviseid on tasutud Ascot Industries Ltd-le summas 1 264 958 krooni, seega tuleb hageja viivisenõuet vähendada ja lugeda põhjendatud viivisenõudeks 1 637 670 krooni. Laenulepingute alusel esitatud nõuet tuleb eeltoodu põhjal tunnustada kokku 4 673 238,75 krooni suuruses summas. Väitega, et 28.11.1996 lepingu on allkirjastanud isik, kellel selleks puudusid volitused, kohus ei nõustunud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on A. J. vabastatud juhatuse liikme kohustustest 20.12.1996 (I kd tl 197). Seega olid A. J.il volitused lepingu allkirjastamiseks olemas. Kuivõrd on tuvastatud vahendite laekumine, ei saa rääkida ka laenulepingu rahatusest.
7. 23.12.1997 lepinguga loovutati J. K.ile osa laenunõudest summas 72 000 USD, mis hageja arvestuse kohaselt on 1 258 092 krooni, millele lisaks hageja nõuab viiviseid summas 1 495 327 krooni. Hageja on intresside nõudest loobunud. Hageja on välja toonud, et dollari kurss on AS Esteval (pankrotis) ja Ascot Industries Ltd kokkuleppega fikseeritud 31.08.2000 tasemele 17,47 EEK-i 1 USD eest. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et AS Esteval (pankrotis) ja Ascot Industries Ltd on kokku leppinud USD kursi fikseerimises, ei laiene AS-i Esteval (pankrotis) ja J. K.i vahelisele lepingule, J. K.i ja V. G.i vahelisele nõude loovutamise lepingule ja ka mitte V. G.i ja OÜ Dizolva vahelisele nõude loovutamise lepingule. Rakendades 21.04.2003 kurssi asus kohus seisukohale, et põhjendatud on vaid põhivõlg summas 1 033 200 krooni (14,35 x 72 000). Kuigi 23.12.1997 lepingus on sätestatud viivis 0,1 % päevas, on nõude loovutamise lepingus märgitud, et võõrandatud nõue sisaldab laenu põhisummat, intresse ja viivist. Ka ei nähtu viivise korrektset arvestust. 23.12.1997 lepingus on pooled deklareerinud võlgnevuse olemasolu ja AS Esteval (pankrotis) on võtnud endale kohustuse tasuda 72 000 USD. J. K.i allkirjade erinevuse tuvastamiseks ei ole ekspertiisi määramist taotletud.
8. Hageja nõue pangakontode kasutamise lepingu alusel üle antud summade tagastamiseks summas 739 459,25 krooni on osaliselt alusetu, kuna Hansapanga kontoväljavõttest nähtuvalt on valdav enamus ülekandeid tehtud selgitusega „kauba eest”. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kontoväljavõtte kohaselt viitavad otseselt arvelduskonto kasutamise kokkuleppele ülekande selgituste põhjal kanded, mis on tehtud 06.04.2000 summas 18 720 USD (268 632 EEK; kurss 1 USD = 14,35 EEK-i), 14.04.2000 summas 23 150 krooni, 19.04.2000 summas 7 200 krooni, 20.04.2000 summas 7 200 krooni, kokku 306 182 krooni. Seega on nimetatud lepingutest tulenev hageja nõudeõigus kokku 306 182 krooni.
9. Hageja nõue aktsiate eest tasumiseks üle kantud summade tagastamiseks põhisummas 1 152 955,90 krooni ja viivis summas 4 859 705 krooni on osaliselt põhjendatud. Kohus leidis, et esitatud viivise nõue on ülemäära suur ja ebaproportsionaalne põhinõudega. Ka ei ole viiviste väljamõistmine sellises suurusjärgus kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus pidas õigeks viivise suuruseks põhivõlaga võrduvat summat, s.o 1 152 955,90 krooni. Seega on nimetatud lepingust tulevalt hageja nõue kokku 2 305 911,80 krooni. Hageja poolt esitatud Statistikaameti väljavõtted ei tõenda, et hagejal on tekkinud kahju põhivõlgnevust ületavas summas. Kohus ei nõustunud kostja OÜ Novistra vastuväitega, et hagejal nõue nimetatud alusel puudub, kuna aktsiate eest on tasunud Uni-Trade Enterprises Ltd, mitte V. G.. Kohus leidis, et kohustuse võib täita ka kolmas isik (

§ 175), mis ei välista V.

G.i nõudeõigust. Kostja viidet ÄS § 347 lg-le 2 pidas kohus iseenesest õigeks, kuid leidis, et see ei välista siiski nõuet juriidilise isiku vastu.

1. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ja tunnustamisele viienda järgu nõudena summas 8 318 532, 55 krooni (4 673 238,75 + 1 033 200 + 30 6182 + 2 305 911,80).
2. Menetluskulud jättis kohus kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 viimase lause kohaselt poolte enda kanda. 7 Apellatsioonkaebus
3. Kostja OÜ Novistra ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
4. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus kaevatavas otsuses ebaõigesti kohaldanud menetlus- ja materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.
5. Kohus asus seisukohale, et välisvaluuta konverteerimisel tuleb lähtuda Eesti Panga kursist seisuga
6. aprill 2003.a., kuivõrd nõuete kaitsmine toimus sellel päeval ja konverteerimine otsuse tegemise seisuga võib endaga tuua kaasa võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise. Kohus ei ole selgitanud, mille tulemusel ja mis õigusnormidele tuginedes ta sellise järelduse tegi. Samuti ei selgu otsusest, kuidas võib konverteerimine kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga tuua endaga kaasa võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise ja konverteerimine nõuete kaitsmise kuupäeva seisuga ebavõrdset kohtlemist kaasa ei too. Apellant leiab, et maakohtu otsuse kohaselt rikastuks OÜ Dizolva alusetult võlausaldajale kallima kursi järgi nõudesumma ümberarvestamisel. Valuutakursi võimalikust muutumisest tulenevat riski peaks kandma OÜ Dizolva.
7. Kostja on endiselt seisukohal, et 28.11.1996 ja 22.12.1997 laenulepingud jõustusid alles peale nendes sätestatud laenusumma täies ulatuses üleandmist laenusaajale, mida kunagi ei toimunudki. Seetõttu ei saa lugeda kumbagi nimetatud lepingutest jõustunuteks. Jõustumata lepingust tulenevaid nõudeid ei saanud aga loovutada. Samuti ei saa rahuldada jõustumata lepingust tulenevaid kõrvalnõudeid. 28.11.1996 laenulepingu sõlmis AS Snail-Trans nimel selleks volitusi mitteomav isik, mistõttu on selles sisalduv intressikokkulepe tühine ja vastustaja selles lepingus sisalduva intressikokkuleppe põhjal esitatud nõue ei kuulu rahuldamisele. Hageja ei ole suutnud tõendada, et A. J.il oli AS Snail-Trans esindusõigus 28.11.1996 laenulepingu sõlmimise hetke seisuga. Asjaolu, et A. J. oli vabastatud juhatuse liikme kohustustest 20.12.1996, ei tähenda seda, et tema volitused ei võinud lõppeda varem. Kohtu poolt kaevatavas otsuses toodud järeldused on ebaveenvad ja piisaval määral põhjendamata.
8. Hageja poolt esitatud tõendite alusel ei ole võimalik määrata, kui palju sai AS Esteval (pankrotis) raha 28.11.1996 laenulepingu ja palju 22.12.1997 laenulepingu alusel. Seetõttu ei ole võimalik ka määrata intressi- ja viivisenõude põhjendatust. 22.12.1997 laenulepingus intressikokkulepe üleüldse puudub. Kaevatavast lahendist jääb arusaamatuks, mil moel on kohus arvestanud summad laekunuks ühe või teise laenulepingu põhjal ning kuidas oli sellest tulenevalt arvestatud viivis. Arvestuskäik ei ole piisavalt läbipaistev ega põhjendatud. Kohus ei ole samuti selgitanud, miks ta pidas tõendatuks raha laekumist AS-le Esteval (pankrotis) ka kassa sissetuleku orderite alusel, mille vormistus viitas ilmselt nende vähesele usaldusväärsusele.
9. Seoses 04.12.2000 ja 10.04.2000 panga arveldusarve kasutamise lepingutega ning 01.02.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingust tuleneva nõude osalise tunnustamisega jäi kostja seisukohale, et AS Esteval (pankrotis) ei olnud sõlminud mingeid arveldusarve kasutamise lepinguid, kuna kokkuleppe sõlmimise osas pole tõendatud vastastike tahteavalduste olemasolu. Isegi kui eeldada, et AS-i Esteval (pankrotis) poolt oli saadud 306 182 krooni, siis arveldusarve kasutamise lepingu sõlmimise fakt on tõendamata, mistõttu tulnuks vastav nõue esitada alusetu rikastumise sätete alusel. Kuna nõue esitati vaid lepingulise kohustuse alusel, siis ei kuulu PankrS § 107 kohaselt hageja nõue väidetavate arveldusarve kasutamise lepingute alusel üleüldse rahuldamisele. Hagiavalduse lisas nr 19 ja 20 toodud kirjad ei ole käsitletavad lepingutena, kuna need on üksnes ühepoolsed kirjalikud teated. Lisaks on nimetatud kirjad koostatud tagantjärele ja taandkuupäevaga. Asjaolu, et summade tasumisel oli maksekorraldustes märgitud „Ascot Industries eest” ei tõenda veel iseenesest seda, et tasumine toimus arveldusarve kasutamise lepingu alusel. Apellandi arvates puuduvad alused seostada Polymeric ja Mekroman OÜ 8 poolt teostatud makseid arveldusarve kasutamise lepinguga, mille olemasolu ei ole tõendatud. Hageja ei ole ka tõendanud, et kumbki nimetatud äriühingutest oleks loovutanud kellelegi oma võimaliku nõude AS-i Esteval (pankrotis) vastu. Oluline on lisada, et väidetavalt arveldusarve kasutamise lepingu aluseks olevad kirjad olid esitatud A. J., kes oli juba 10.03.2000 AS-i Esteval (pankrotis) juhatusest tagasi kutsutud. Kohus ei ole samuti andnud hinnangut olulisele vastuolule, et arveldusarve kasutamise lepingud olid sõlmitud hoopiski Bark Consulting Ltd ja AS-i Esteval (pankrotis) vahel. Hageja ei ole tõendatud, et Ascot Industries Ltd arveldusarve kasutamisel esinesid ajutised raskused, mis tähendab, et tegelikkuses puudus igasugune vajadus sõlmida kokkuleppeid kolmandate isikutega nende arveldusarvete kasutamiseks.
10. Seoses 25.12.1996 lepingust tuleneva nõude osalise tunnustamisega, ei ole hageja tõendanud, et V. G. oleks kunagi tasunud märgitud aktsiate eest mingeid summasid. Samuti ei ole hageja selgitanud, kuidas AS Snail väidetav kohustus on läinud üle AS-le Esteval (pankrotis). Apellandile teadaolevalt puudus AS-i Snail ja AS-i Esteval (pankrotis) vahel õigusjärglus.
11. Maakohus on püüdnud viitega

§-le 175 põhjendada, miks tekkis V. G.il nõudeõigus, kuigi kohustuse täitis Uni-Trade Enterprises. Kostjale jääb selline seisukoht arusaamatuks, kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et Uni-Trade Enterprises Ltd on oma nõude V. G.ile loovutanud.

§ 175ei anna V.

G.ile alust nõuda aktsiate eest tasutud summade tagasimaksmist ega loovutada vastavat nõuet kolmandatele isikutele. Nõude olemasolu V. G.il endal ei ole tõendatud. Kuna esitatud dokumentide alusel oli maksjaks Uni-Trade Enterprises Ltd, siis ei saanud nõudeõigust tekkida V. G.il ja vastavalt ka hagejal. Aktsiate väljaostu õigus võis olla loovutatud hoopiski Uni-Trade Enterprises Ltd-le. V. G. ei saanud AS-le Snail Trans loovutada nõuet, mida tal ei olnud. Nõude loovutus on õigustühine. Lisaks eeltoodule ei ole kohus hinnanud kostja väidet selle kohta, et hageja ei ole tõendanud temale viivisenõude kuulumist, kuna 25.12.1996 lepingu p-i 4.2 järgi oli AS Esteval (pankrotis) kohustatud maksma viivist hagejale ja/või J. K.ile. Viiviste tasumisel J. K.ile vabanes AS Esteval (pankrotis) viiviste tasumisest V. G.ile ning hageja ei saa sel alusel nõuet esitada. Juba tasutud viiviste teistkordne väljanõudmine ei oleks õiguspärane.

1. Hagiavalduse lisas nr 3 toodud pangaväljavõtte kohaselt on 13.06.1996 AS-i Snail arveldusarvele pangas laekunud Uni-Trade Enterprises Ltd-lt laenuna summa 60 005 krooni. Nimetatud pangaväljavõttes on maksekorralduse selgituses märgitud sõna „laen”, mistõttu ei ole vastav summa kuidagi seostatav aktsiate märkimisega ning vastavas osas ei saa nõue olla loovutatud AS-le Esteval (pankrotis).
2. Hageja poolt nõude alusena nimetatud 25.12.1996 nõudeõiguse loovutamise lepingu punktis 2.1 on viidatud, et loovutatav nõue on tekkinud AS-i Snail aktsiate märkimisest. Hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu / kehtivust AS-i Snail vastu, mis väidetavalt loovutati 25.12.1996 nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. Ei ole tõendatud, et võeti vastu otsus aktsiakapitali suurendamise koha, samuti ei ole tõendatud, et aktsiad märgiti ja märkimine tühistati. Samuti ei ole hageja selgitanud seost AS-i Snail ja AS-i Esteval (pankrotis) vahel ehk seda, miks AS Snail poolt võimalikult võetud kohustuste eest peaks vastutama AS Esteval (pankrotis). Oma 20.04.2008 kirjalikes seisukohtades palus kostja kohtul jätta TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata vastustaja poolt oma nõude tõendamiseks esitatud kassa sissetuleku orderitega nende ilmse ebausaldusväärsuse tõttu.
3. Varasemalt kehtinud ÄS § 347 lg 2 kohaselt tekkis aktsiate märkimise ebaõnnestumisel nõudeõigus mitte aktsiaseltsi vaid tema juhatuse liikmete suhtes. Kostja vaidles nimetatud alusel vastu hageja nõudele, kuid kohus asus seisukohale, et nõue juriidilise isiku vastu ei ole sellega välistatud. Kostja selle seisukohaga ei nõustu, kuna see on vastuolus kõnealust õigussuhet reguleerinud seadusesättega. ÄS § 347 lg 2 kohaselt kohustus aktsiaseltsi 9 juhatus märkimise ebaõnnestumisel tasutu viivitamatult tagastama, kusjuures tasutu tagastamise eest vastutasid juhatuse liikmed solidaarselt. Kui V. G.il nõue üleüldse kunagi oli, siis oli see juhatuse liikmete, mitte äriühingu vastu. Seega ei saanud V. G. loovutada 25.12.1996 nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel nõuet ka AS-le Snail-Trans.

§ 217

lg 2 kohaselt vastutab esialgne kreeditor uue kreeditori ees temale üleantud nõude mittekehtivuse eest, mistõttu arvestades nõude kehtivuse mittetõendatust, ei saa AS-l Esteval (pankrotis) olla ka kohustust nimetatud nõude eest tasumiseks. Oluline on lisada, et kui seaduseandja oleks soovinud, et vastutust jagaksid nii juhatus kui ka juriidiline isik, siis oleks see vastaval moel ka seadusest sätestatud. Antud juhul muu regulatsiooni puudumisel tuleb lähtuda sellest, mis kõnealusele olukorrale paremini kohaldub. Kostja leiab, et kohus on ekslikult jätnud kohaldamata olukorda reguleeriva materiaalõiguse normi, mille tulemusel on kohus teinud ka väära lahendi. Kohus ei ole selgitanud kaevatavas otsuses, miks ÄS § 247 lg 2 ei kuulu kohaldamisele ja millist seadusesätet tuleks selle asemel kohaldada.

1. Seoses 23.12.1997 lepingust ja 01.02.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingust tuleneva vastustaja poolt esitatud nõude osalise tunnustamisega, märkis kostja, et ta vaidlustas TsMS § 277 lg 4 tuginedes vastustaja poolt esitatud 01.02.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingu ehtsust. Kohus on tõendit siiski arvestanud põhjusel, et kostja ei taotlenud ekspertiisi läbiviimist. Paraku ei põhjendanud kohus kaevatavas otsuses, kas ta pidas vastavat tõendit usaldusväärseks või mitte ning mis põhjustel oli vastav järeldus tehtud.
2. Kostja ei nõustu hageja nõude osalise tunnustamisega J. K.ile loovutatud nõude osas ka põhjusel, et välisvaluutas väljendatud nõue on arvutatud Eesti kroonidesse ümber ebaõige kursi alusel. 23.12.1997 leping oli sõlmitud välisvaluutas, mistõttu tuleb summa arvestada ümber Eesti kroonidesse kohtuotsuse tegemise hetke seisuga. Kui arvestada võlgnevust varasema kursi järgi, siis saab hageja otsuse tegemisel oluliselt rohkem raha, kui oli ette nähtud lepinguga. Sõlmides lepingu välisvaluutas, kandsid lepingu pooled kursi muutusega kaasnevat riski.
3. Hageja ei tõendanud raha liikumist ja seda, et Bark Consulting Ltd, kelle väidetav nõue loovutati J. K.ile, oli reaalselt ka laenu andnud. Puuduvad laenu väljamaksmist tõendavad dokumendid ja kuskilt ei nähtu, et nõude loovutamise hetkeks oli AS-le Esteval (pankrotis) antud laenu summas 72 000 USD. Täielikult tõendamata on ka väidetava nõude loovutamine Bark Consulting Ltd poolt J. K.ile.

§ 221

kohaselt peavad nõude loovutamine ja võla ülekandmine, mis põhinevad kirjalikult teostatud tehingul, olema teostatud samuti kirjalikus vormis. V. B., V. G.i ja J. K.i vaheline kolmepoolne kinnituskiri ei ole käsitletav nõude loovutusena, kuna Bark Consulting Ltd ei teavitanud kunagi AS-i Esteval (pankrotis) oma nõude loovutamisest J. K.ile. Kohtu seisukoht, et nõue on loovutatud, kuna seda on deklareerinud AS Esteval (pankrotis) ja J. K. 23.12.1997 lepingus, ei ole õige, kuna AS Esteval (pankrotis) poolt antud kinnitus ei saa muuta kehtivaks nõude loovutust Bark Consulting Ltd poolt J. K.ile.

1. 01.02.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingus on juttu sellest, et loovutatav nõue tuleneb Bark Consulting Ltd ja J. K.i vahel sõlmitud nõudeõiguse osalisest loovutamise lepingust, mida ei ole aga kohtule esitatud. Samuti ei ole teada, millest tuleneb AS-i Esteval (pankrotis) võlgnevus Bark Consultancy Ltd ees, millele on viidatud 23.12.1997 lepingu p-s
2. Juhul kui Bark Consultancy Ltd-l ei olnud nõuet AS-i Esteval (pankrotis) vastu, siis ei olnud võimalik loovutada vastavat nõuet ka J. K.ile. Hageja nõue on tõendamata. Vastus apellatsioonkaebusele
3. OÜ Dizolva, OÜ Traian Tranzit ja AS Esteval (pankrotis) vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta kaebuse rahuldamata. 10
4. OÜ Dizolva esitas 27.03.2009 taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna OÜ Novistra nõue on jäänud tsiviilasjas nr 2-03-258 Harju Maakohtu 23.03.2009 jõustunud otsuse kohaselt AS-i Esteval (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. Vastustaja on seisukohal, et menetluses puudub apellant ja seetõttu ei saa apellatsioonimenetlust jätkata. Hageja viitas taotlust põhjendades Riigikohtu 23.10.2001 otsuses nr 3-2-1-107-01 väljendatud seisukohtadele. Apellandi seisukoht menetluse lõpetamise taotluse suhtes
5. Kostja OÜ Novistra leiab, et menetluse lõpetamiseks puudub alus, kuna kostjal on jätkuvalt õigustatud huvi menetluse tulemi suhtes. Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-07-47825 käib vaidlus apellandi tütarettevõtte OÜ Rubicom Medical ja kostja Traian Tranzit OÜ vahel, milles OÜ Rubicon Medical palub tuvastada, et viimane ei ole loovutanud Traian Tranzit OÜ-le nõuet AS Esteval (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagi rahuldamise korral on OÜ-l Rubicom Medical suurim nõue AS-i Esteval (pankrotis) vastu ja õigus väljamakstavale jaotisele. Apellandil emaettevõttena on sellises olukorras huvi, et OÜ-l Dizolva ei oleks põhjendamatult suurt ja alusetut nõuet pankrotimenetluses.
6. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendit ei pidanud kostja asjakohaseks, kuna tegemist ei ole olukorraga, kus koosolekul tunnustamata jäänud nõudega ei ole kohtusse pöördutud. Ringkonnakohtu põhjendused
7. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud maakohtu otsus ei saa alates tsiviilasjas nr 2-03-258 Harju Maakohtu otsuse jõustumisest riivata apellandi õigusi ega huve.
8. Vastustaja seisukoht, et menetluses puudub üldse apellant ja seetõttu tuleks menetlus lõpetada, ei ole täpne. OÜ Novistra on isikuna endiselt olemas ja seetõttu ei saa menetlust vastustaja poolt viidatud alustel lõpetada. OÜ Dizolva poolt menetluse lõpetamise taotluses esiletoodud asjaolud on siiski apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise vastuvaidlematuks aluseks.
9. Vastavalt PankrS § 8 lg-le 3 on pankrotivõlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Vastustaja OÜ Dizolva poolt viidatud 23.10.2001 otsuses nr 3-2-1-107-01 on Riigikohus selgitanud, et PankrS § 72 lg 2 (uue redaktsiooni järgi § 106 lg 1) sätestab isikute ringi, kelle vastuvaidlemise tõttu jääb nõue või selle rahuldamisjärk tunnustamata. Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise PankrS § 74 lg 1 kohaselt võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Kostjaks kohtus on nõudele või selle rahuldamisjärgule nõuete kaitsmise koosolekul vastu vaielnud võlausaldaja või halduri vastuvaidlemise puhul võlgnik, keda esindab haldur.
10. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Harju Maakohtu 23.03.2009 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-03-258 on jäetud rahuldamata hagi, millega püüti leida tunnustust apellandi poolt OÜ-lt Mekroman omandatud nõudele AS-i Esteval (pankrotis) pankrotimenetluses. Apellandi poolt väidetud sisulist vahet olukorral, kus nõuete läbivaatamisel nõuete kaitsmise koosolekul vaidles nõudele vastu võlausaldaja, kelle enda nõuet koosolekul ei tunnustata ja kes nõude tunnustamiseks kohtusse ei pöördu ning olukorral, kus võlausaldaja küll pöördub kohtusse, kuid kaotab menetluse jooksul oma nõude, ringkonnakohus ei näe. Mõlemal juhul ei saa sellist isikut enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb ka käesoleval juhul lugeda, et võlausaldaja nõudele on vastu vaielnud isik, kelle puudub selleks õigustus. Asjaolu, et kostja tütarettevõtte on esitanud hagi nõudeõiguse 11 omandamiseks samas pankrotimenetluses, ei muuda apellanti võlausaldajaks PankrS § 72 lg 2 (uue redaktsiooni järgi § 106 lg 1) tähenduses.
11. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta eeltoodud põhjendustel rahuldamata, ei pea kolleegium vajalikuks võtta seisukohta apellatsioonkaebuse sisuliste väidete osas.
12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMSRakS § 3 kohaselt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel kostja OÜ Novistra kanda. OÜ Traian Tranzit on kandnud apellatsioonimenetluses õigusabi kulusid 4 500 krooni. Kolleegium peab kantud õigusabi kulutusi põhjendatuks ja vajalikuks ning seetõttu tuleb nimetatud summa menetluskuluna OÜ-lt Novistra OÜ Traian Tranzit kasuks välja mõista. Iko Nõmm Mare Merimaa Indrek Parrest 12