2-08-70479/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-70479 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi S.M. hagi K.K. vastu elatise suurendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja S.M., kostja K.K. ja tema nõustaja A.A. RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Suurendada kostjalt K.K. IK *, elukoht *, hageja S.M., IK *, elukoht *, kasuks väljamõistetud elatist alates
5. oktoobrist
6. a alljärgnevalt: 2.
7. *sündinud poeg K.K. IK *, ülalpidamiseks ühe tuhande viiesaja (1500.-) kroonini kuus kuni tema täiealiseks saamiseni * 2.
8. *sündinud tütar K.K., IK *, ülalpidamiseks ühe tuhande viiesaja (1500.-) kroonini kuus kuni tema täiealiseks saamiseni * 2.
9. *sündinud poeg K.K., IK *, ülalpidamiseks ühe tuhande viiesaja (1500.-) kroonini kuus kuni tema täiealiseks saamiseni * Arvelduskontole nr * * .
10. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
11. Kohtukulud panna kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD S.M. ja K.K. omaaegsest abielust on sündinud * poeg K.K., * tütar K.K. ja * poeg K.K., kes elavad koos emaga ja kelle ülalpidamiseks oli isalt välja mõistetud elatis kuni nende täisealiseks saamiseni kokku 2500.- krooni kuus. Käesoleval ajal on aga elukallidus tõusnud ning seda jääb teismeliste laste ülalpidamiseks väheks. Seetõttu on hageja pöördunud kohtusse elatise suurendamise nõudega 2632.- kroonini kuus igale lapsele. HAGEJA NÕUE Hageja soovib, et seoses elukalliduse tõusuga suurendataks tema kasuks alaealiste laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatist vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalsegi elatiseni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Tema ise teenib netopalgana 8000.- krooni kuus ja sellest jääb käesoleval ajal üksi kolme lapse vajaduste rahuldamiseks väheks. Hageja on leidnud, et iga lapse reaalsed vajadused kuus on vähemalt 4200.- krooni ja isa peaks neist katma poole. Kohtuistungil, ära kuulanud ka kostja arvamuse ja tutvunud tema töötasu tõendiga, on ta nõus vähendama oma elatise nõude suurust 1500.- kroonini kuus lapse kohta. KOSTJA ARVAMUS Kostja on alates
12. a maksnud oma lastele, algul neljale ja hiljem kolmele alaealisele, elatist kokku 2500.- krooni kuus. Sellega on ta enda arvates oma kohustused täitnud. Vahepeal on tal
13. märtsil 2004.a sündinud teise elukaaslasega poeg E. S., kes vajab samuti elatist ja tema kasuks on kinnitatud kompromiss 1500.- kroonisele elatisele kuus. Kostja kuu brutosissetulek on umbes 10 000.- krooni kuus ja tal on maksta ka pangavõlad. Palga suurenemist praegu ette näha ei ole, vaid see võib käesolevas majandussituatsioonis hoopis langeda. Seetõttu ei ole tal võimalik elatist endise abikaasaga koos elavatele lastele suurendada. Ta palub lugeda oma kohustused täidetuks ja jätta kolmele alaealisele lapsele kokkulepitud elatis, kokku 2500.- krooni kuus, samaks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte esitatud argumente ja toimikus olevaid kirjalikke tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. K.K. on abielust hagejaga sündinud * poeg K.K., * tütar K.K. ja * poeg K.K., kes elavad koos emaga ja kelle ülalpidamiseks maksab isa käesoleval ajal elatist kokku 2500.- krooni kuus, mis käesoleval ajal jääb ilmselgelt väheks, mistõttu hageja soovib esialgu elatise suurendamist 2632.- kroonini kuus igale lapsele. Menetluse käigus on ta aga nõustunud vähendama nõutava elatise suurust 1500.kroonini lapse kohta. Vahepeal on tõusnud elukallidus, kuid ka palgad. Mõlemad vanemad teenivad käesoleval ajal umbes 10 000.- krooni kuus ja nende panus laste kasvatamisse ja ülalpidamisse peaks olema võrdväärne. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval juhul lepib hageja elatisega igale lapsele 1500.- krooni kuus, mis on juba isegi alla minimaalmäära ja selles osas elatise suurus põhjendamisele ei kuulu. Kostjal on küll sündinud
14. märtsil
15. a veel üks poeg, kuid tema ülalpidamiseks on samuti kinnitatud elatis 1500.- krooni kuus. Seega on igati arvestatud kostjal teiste laste olemasolu ja ka abielust sündinud lastele makstav elatis peaks olema vähemalt 1500.- krooni kuus. Tuleb arvestada ka sellega, et abielust sündinud teismeliste laste praegused vajadused on kindlasti tunduvalt suuremad kui 2004.a sündinud eelkooliealise pisipoja omad. Seetõttu ei ole käesoleval juhul kuidagi põhjendatud kostja taotlus, et kolmele alaealisele lapsele jääks elatiseks kokku 2500.- krooni kuus ja elatist tuleb igal juhul suurendada. Kohus arvestab hageja mõistliku taotlusega, et elatise suurus lapse kohta võiks olla 1500.- krooni kuus. Selline elatis suudaks rahuldada laste minimaalsed esmased vajadused ja ei tohi üle jõu käia kummalegi vanemale. See arvestab ka kostja sissetulekuga ning tema noorima pojaga. Veelgi väiksem elatis ei oleks kuidagi kooskõlas seadusega ega laste vajaduste ja vanemate võimalustega. Kuna kostja hagi ei tunnistanud ning jättis oma lapsed liiga väikeste elatusvahenditega, tuleb kohtukulud panna tema kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi osaliselt. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik