nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 Eesti krooni ja mitte rohkem kui 100 000 Eesti krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Asjaolud ja hageja nõue 25.02.2009.a esitas hageja J F kohtule hagiavalduse T F`i vastu elatise suuruse vähendamiseks ja elatise võlgnevuse tasumisest osaliselt vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 03.11.2008.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-08-29956 nõutud hagejalt kostja kasuks sisse elatis poolte ühise poja J Fi, sünniaeg xxx ülalpidamiseks, 2 631,75 krooni ulatuses igakuiselt alates 09.07.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. Hageja arvab, et kohtu poolt sissenõutud elatise summa ei vasta lapse tegelikele vajadustele ja on ülearu suur. Oma hagiavalduses elatise suuruse suurendamise nõudes märkis hageja, et lapsega seonduvad kulud on iga kuu 4810 krooni. Kohus on nõustunud kostjaga selles, et eluasemekulud lapse osas on iga kuu 1400 krooni. Lähtudes otsuses toodud kohtu põhjendustest, arvab, et kohus on teinud oma arvestustes vea. Kohus luges tõendatuks kostja igakuiseid eluasemekulusid 1400 krooni ulatuses kütmata perioodil ja nende suurendamist 1000 krooni võrra kütteperioodil. Kohus leidis samuti, et tasu internetiühenduse eest, mis on 240 krooni, kuulub eluasemekulude hulka. Sellest tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et eluasemekulud lapse osas on 1400 krooni. Arvestades seda, et kütteperiood on reeglina mitte pikem kui kuus kuud aastas, on kostja eluasemekulud (lähtudes tema enda poolt esitatud andmetest) 22800 krooni aastas (1400 krooni x 12 kuud + 1000 krooni x 6 küttekuud). Järelikult on kostja eluasemekulud keskmiselt 1900 krooni kuus. Isegi arvestades internetiühendust ei ületa need kulud 2140 krooni kuus (1900 krooni + 240 krooni). Sellest järeldub, et eluasemekulud lapse osas 1070 krooni (mitte aga 1400 krooni, nagu seda on tuvastanud ekslikult kohus). Peale selle peab hageja vajalikuks märkida, et korteris elab koos kostja ja lapsega ka kostja ema, kellel on ka sissetulek. Seega on tegelikud lapsega seonduvad kulud eluasemekulude osas 713,3 krooni (2140 krooni / 3 inimest), mis on faktiliselt 2 korda vähem kui on avaldatud kostja poolt. Ülejäänud osas ei ole kostja lapsega seonduvad kulud tõendatud ega ka kohtu poolt vastu võetud. Seega, kui võtta isegi aluseks kostja poolt esitatud andmeid: 1200 krooni - kulutused toidule, 110 krooni - kulutused transpordile, 200 krooni tervisekulud, 200 krooni - hariduskohustuse täitmisega seonduvad kulud, 700 krooni kulutused rõivastele ja jalanõudele ja 1000 krooni -muud millegagi põhjendamata kulutused, siis lapse üldisi igakuiseid vajadusi saab hinnata summas 4 123,3 krooni. Vastavalt perekonnaseaduse § 49 sätestatud põhimõttele on kummagi vanema ülalpidamiskohustus 2061,65 krooni arvestades isegi põhjendamatuid ja kostja poolt ülearu suurendatud lapsega seonduvaid kulusid. 2 Oma 03.11.2008.a otsuses märkis Harju Maakohus, et peab põhjendatuks elatise sissenõudmist summas 2175 krooni, kuid nõudis minult täiendavalt sisse 456,75 krooni. Kusjuures kostja seda isegi ei nõudnud. Praegu on hagejal uus perekond. Hagejal on abielust sündinud alaealine tütar J F, sünniaeg xxx. Hageja abikaasa A F on ka eelmisest abielust sündinud alaealine tütar K B , sünniaeg xx, kes elab koos nendega. Võttes arvesse seda, et Kristina isa kannab vanglas karistust ja ei pea tütart ülal, on ta täielikult hageja ja hageja abikaasa ülalpidamisel. Hageja perekonna üldine keskmine kuusissetulek on vaid 16 000 krooni, millest on 11820 krooni hageja palk ja 4 200 krooni on abikaasa palk. Perekonna igakuised kulud on moodustatud järgmistest kulutustest: 1) eluasemekulud -1880 krooni - korteri hooldamine ja kommunaalmaksed: 1400 krooni; - elektrienergia - 200 krooni; - kaabel-TV ja internet - 280 krooni; 2) kulutused toidule - 5 900 krooni - põhilised perekonna kulutused toidule: 4800 krooni; - J F täiendavad kulutused toidule koolis: 550 krooni (25 krooni päevas); - K B täiendavad kulutused toidule koolis: 550 krooni (25 krooni päevas); 3) kulutused transpordile -1000 krooni - kulutused bensiinile - 600 krooni; - liikluskindlustus - 100 krooni; - sõit tütre J F turniiride toimumiskohani - 300 krooni; 4) sidekulud - 300 krooni tervisekulud - 400 krooni 5) koolituskulud (kaasa arvatud ka kulud repetiitorile) - 2000 krooni - kooliga seonduvad kulud (kaasa arvatud kulud repetiitorile): 500 krooni - tasu tütre J F spordiklubi trennitundide eest: 1500 krooni; 6) kulud rõivastele ja jalanõudele -1 500 - 2000 krooni 7) muud vältimatud püsikulud - 2680 krooni - eluasemelaenu tagasimaksmine: 1700 krooni (koos kindlustusmaksetega); - arvelduslaenu tagasimaksmine: 280 krooni; - võlgnevuse tasumine OÜ A M (Viru Maakohtu 19.01.2009.a määrus tsiviilasjas nr. 208-84292): 500 krooni; - eluruumiga aadressil xxx, xxx seonduvad kulud: 200 krooni. Seega on hageja perekonna vältimatud püsikulud kokku keskmiselt 15660 - 16160 krooni kuus. Hageja selgitab, et hageja tütar J F mängib tennist. Trennide maksumus on 1 500 krooni kuus. Seoses spordiga tegelemisega peab tütar iga kuu osalema üle Eesti toimuvatel turniiridel, millele kulub keskmiselt 300-400 krooni kuus. Hageja oli sunnitud võtma eluasemelaenu ja tarbijalaenu, seoses millega peab maksma pangale iga kuu 1980 krooni (1 700 krooni + 280 krooni). Peale selle nõuti Viru Maakohtu 19.01.2009.a määrusega minult sisse 5 709,60 krooni, mida peab ka maksma 500 krooni kaupa kuni 2010. aasta jaanuarini. Kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurus on hageja jaoks liiga suur. Antud hetkel ei ole hageja suuteline sellist summat maksma, mis toob omakorda kaasa vaid elatisevõla suurenemise. Arvan, et elatise sissenõudmise eesmärgiks on lapse ülalpidamise tagamine, mitte aga vanema või tema teiste laste asetamine teadvalt rahaliselt ebasoodsasse olukorda. Hageja saab aru, et peab tegema kõik endast sõltuva, et tagada vastav sissetulek, kuid hageja kahtleb, et saabunud majandusliku kriisi ajal õnnestub tal tasuvat tööd leida, mis oleks praegusest parem. Peale selle seavad massilised koondamised tööandja ettevõttes ohtu mingisuguse sissetuleku olemasolu tulevikus. 3 27.01.2009.a algatas Viru tööpiirkonna kohtutäitur T Tšapis kostja avalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse nr. 169/2009/21. Seisuga 16.02.2009.a on hagejal kostja ees tekkinud võlgnevus kohtu poolt sissenõutud elatise osas summas 42108 krooni. Seoses eelnimetatud täitemenetlusega tekkinud võla üldsumma on koos täiteasja kuludega 51990.50 krooni. Hageja perekonna varaline seisund ei võimalda tal antud summat välja maksta viivitamatult. Kuna tal ei õnnestunud kostjaga kokku leppida tekkinud elatisevõla maksmise ajatamises, ei olnud hagejal midagi muud teha, kui pöörduda panga poole taotlusega hagejale täiendava laenu eelnimetatud summas andmiseks, millega hageja suurendas veelgi rohkem oma perekonna laenukoormust. Vaatamata eelnimetatud raskustele ei loobu hageja oma poja ülalpidamisest ja on valmis maksma elatist seaduses kehtestatud suuruses, s.o. 2 175 krooni iga kuu. Eelnimetatud 03.11.2008.a otsusega nõudis Harju Maakohus hagejalt sisse elatise elatise suurendamise hagi esitamisele eelneva perioodi eest, s.o. alates 09.07.2007.a kuni 09.07.2008.a 2 631,75 krooni ulatuses. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2007.aastal oli kuupalga alammäär 3800 krooni. Lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, peab hageja põhjendatuks hagejalt kostja kasuks elatise sissenõudmist perekonnaseaduse § 61 lg 4 kehtestatud ulatuses, s.o. summas 1800 krooni iga kuu alates 09.07.2007 kuni 31.12.2007. Seoses sellega palub hageja kohtul vabastada teda sissenõutud 2007.a elatise võlgnevuse tasumisest summas 4990,50 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja muuta Harju Maakohtu 03.11.2008.a otsusega väljamõistetud elatusraha suurust poja J F , sünniaeg xxx.a, ülalpidamiseks ja kindlaks määrata elatis poja J F ülalpidamiseks summas 2 175,00 krooni kuus. Samuti palub hageja vabastada end Harju Maakohtu 03.11.2008.a otsusega väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest ajavahemikul 09.07.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 4 990,50 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Menetluse käik Hagimaterjalid ja kohtukutse 30.03.2009.a kohtuistungile on kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu 15.03.2009.a, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja 30.03.2009.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused
tulenevalt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Perekonnaseaduse § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama sätte lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele 4 lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 71 kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Tuleb muuta Harju Maakohtu 03.11.2008.a otsusega väljamõistetud elatusraha suurust ning J F tuleb välja mõista elatis tema xxx.a sündinud poja J F`i ülalpidamiseks 2 175,00 krooni kuus alates elatise suuruse vähendamise hagi esitamisest, s.o 25.02.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.a T F`i kasuks. Samuti tuleb hageja vabastada Harju Maakohtu 03.11.2008.a otsusega väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest ajavahemikul 09.07.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 4 990,50 krooni.
lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudelt.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Hageja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta neid kandnud poolte endi kanda. Kohtunik Epp Haabsaar 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.