2-08-78170/8

2-08-78170 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 21.

1. 2009.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-78170 Menetlustoiming Lõpplahend Avaldaja Tabivere vald vallavalitsuse kaudu (Tuuliku 11 Tabivere alevik 49127 Jõgevamaa) esindaja Liis Härmaste; Puudutatud isikud Rxxx Txxx (isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Axxxx Txxx (isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht Väikelastekodu xxxxxxxxxxxxx) esindaja Tiia Tafenau (AB Sirje Must, asukoht Õpetaja 9 Tartu 51003) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Tabivere valla avaldus lapse äravõtmiseks vanemalt 02.
2. ja 16.02.
3. a RESOLUTSIOON Võtta Rxxx Txxxxx ära alaealine laps Axxxx Txxx isikukood xxxxxxxxxxx) ilma vanema õiguste äravõtmiseta Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Avaldus ja menetlusosaliste seisukohad 21.11.2008 esitas Tabivere vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palub võtta Rxxx Txxxxx ära xxxxxxxxxx.a sündinud poja Axxx Txxx (edaspidi nimetatud laps). Avaldaja leidis, et lapse jätmine ema juurde ohustab lapse heaolu, tervist ja arengut. Axxxx Txxx isa ei ole tuvastatud ja teda kasvatas Rxxx Txxx üksi. Rxxx Txxxx on vanem poeg 1 Txxxx Sxxxxxx, keda kasvatab alates sügisest isa Mxxxxx Sxxxxxx. Rxxx Txxx on olnud koos lastega pikemat aega Kohtla valla ja Kohtla-Järve linna sotsiaaltöötajate vaateväljas, kuna on elanud koos lapsega nimetatud omavalitsustes. Kohtla-Järve sotsiaaltöötajad teatasid avaldajale probleemidest Rxxx Txxxxx 14.10.2008.a ning avaldaja püüdis lahendada probleeme Rxxx Txxx ema, Axxx Oxxxxx abiga. Nimetatud meetmetest ei olnud aga abi ja Rxxx Txxx juures jätkusid joomingud ja Rxxx Txxx ei hoolitsenud lapse eest, mistõttu tuli laps ema juurest ära võtta. Kohus korraldas menetlusosaliste ärakuulamise. Avaldaja jäi avalduse juurde. Esimesel ärakuulamisel, 03.12.2008.a leidis avaldaja, et võiks anda Rxxx Txxxxx paar kuud aega, et ta saaks näidata, et suudab oma elu korda seada- minna tööle või asuda õppima. Seni on ta pikema aja jooksul näidanud, et ei tule oma elu korraldamisega toime- ta ei tööta ega õpi, toimuvad pidevad joomingud ja ta ei suuda lapse eest hoolitseda. Tema plaaniks on saada lastetoetusi ja laste isadelt elatisraha ning sellest elada. Veebruaris toimunud ärakuulamisel avaldaja selgitas, et Rxxx Txxxxx on pakutud erinevaid võimalusi toetuse saamiseks, näiteks sotsiaalkorterit ja nõustamist. Ta ei ole seda kasutada soovinud. Ka ema juures Txxxxxxx vallas ei soovi ta elada ja rändab lapsega ühest korterist teise. Nii on talle raske toetust pakkuda. Juba noore tüdrukuna oli ta väga liikuv ja vallal tuli tema probleeme lahendada. Rxxx Txxx peaks käima õhtukoolis, kuid ei tee seda. Sissetulekuks on lastetoetused ja on nõudnud ka vanema lapse isalt elatist. Korterites, kus Rxxx elab, toimuvad joomingud, kogenevad sõbrannad ja võõrad noormehed. Korter oli segamini ja laps on hoolitsuseta. Laps viidi 03.11.2008.a haiglasse ülevaatusele, kuid mingeid väärkohtlemise ilminguid ei tuvastatud. Rxxx Txxx eitas seda, et on jätnud lapse hoolitsuseta. Selgitas, et last on aidanud hoida sõbrannad. Mingeid joominguid ei ole toimunud, joobes on vaid paar korda aastas. Tol korral kui sotsiaaltöötajad tulid politseiga, oli korteris ka kaine sõbranna, kes last vaatas. Koolis püüdis ikka käija. Rxxx Txxx selgitas ka, et Axxxxx isa teab, et tal on laps, kuid ei soovi end isana sünnitunnistusele kanda. Vaidles vastu väidetele, et vanem laps Mxxxxx oli hoolitsuseta ja selgitas, et andis vahepeal ise lapse tema isa juurde, kuni saab oma rahaprobleemidele lahenduse. 07.01.2009.a toimunud ärakuulamisel Rxxx Txxx teatas, et on valmis ükskõik millega, et last tagasi saada. Rxxx Txxxxselgitas, et elab ema juures Txxxxxxx vallas ja on käinud vaid oma asju ära toomas. 16.02.2009.a ärakuulamisel leidis Rxxx Txxx aga, et tahab ikka Kohtla-Järvel või Jõhvis edasi elada, sest seal on sõbrad. Avaldas kindlat soovi lõpetada kooli 11-s klass, et sügisel asuda 12-dasse klassi. Selgitas, et võttis end töötuna arvele ja otsib tööd. Korter, mida kasutab, on tuttava oma ja elavad seal koos. Üürilepingut ja sissekirjutust pole. Lapse esindaja leidis, et Rxxx Txxxx on süvenev probleem alkoholiga ja ta ei ole võimeline üksi oma eluga järje peale saama. Tal oleks vaja tugiisikut. Esitatu alusel leidis esindaja, et lapse huvid on sellises peres kasvades kahjustatud. Lapse esindaja toetas avaldust ja leidis, et laps tuleks Rxxx Txxx juurest ära võrra, sest ei ole normaalne, et väike laps rändab koos emaga erinevates joomaurgastes ja tal ei ole normaalset kodu. Kohus andis 16.02.2009.a Rxxx Txxxxx võimaluse enda elu korraldamiseks (näiteks sissekirjutus, kindel elukoht, koolitöö korraldamine, võimalikud lahendused seoses võlgadega jne). Kohus palus Jõhvi vallavalitsusel esitada kohtule ülevaade, kuidas on Rxxx Txxx saanud hakkama oma elu korraldamisega. Samuti pidi Rxxx Txxx ise kohtule andma sellesisulist teavet 15.aprilliks. 2 Jõhvi vallavalitsuse arvamuse kohaselt ei ole Rxxx Txxx teinud tõsiseid järeldusi laste kasvatamise ja hoolitsemise suhtes ja elab edasi sellist elu, mis oli aluseks laste äravõtmisel. Rxxx Txxx saatis kohtule meili, kus teatab, et on püüdnud leida tööd, kuid see ei ole õnnestunud. Kooli jättis pooleli. Plaanib kolida Jõhvist Tartu kanti, kus tal on sugulased. Rxxx Txxx lootis, et keegi sugulastest võtab Axxxxx enda kasvatada, sest leidis, et lapsel ei ole hea olla lastekodus. Last lastekodusse vaatama ei ole saanud minna. Kohtu seisukoht Kohus, olles uurinud tõendeid ning kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikud, leiab, et avaldus lapse äravõtmiseks vanemalt vanema õiguste äravõtmiseta on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 1 näeb ette, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Rxxx Txxx on 27.04.2008.a sündinud Axxxx Txxx ema (t lk 6). Sünnitunnistusele Axxxxx isa kantud ei ole. Kohtule esitati tõendid, mis kajastavad Rxxx Txxx kodust olukorda ja elukorraldust: - Kohtla-Järve sotsiaalhoolekandekeskuse teatisest Txxxxxxx vallale 04.11.2009.a (t lk 9) ja arvamusest kohtule (t lk 44-45) selgub, et sotsiaalhoolekandekeskusele oli laekunud juba varem teavet, et Rxxx Txxx elukohas toimuvad pidevalt joomingud ja et sel viibib ka väikelaps. 03.11.2008.a kodukülastusel koos politseiga tehti kindlaks, et Rxxx Txxx oli alkoholijoobes korteris koos viie võõra meesisikuga, kes olid samuti alkoholijoobes. Korteris oli ka Axxxx. Korter oli koristamata, köögis pesemata nõud, igal pool tühjad õlle- ja viinapudelid, vannituba musti riideid täis. Ilmselgelt oli korteris pikalt pidutsetud. Olukord jäädvustati fotodele (t lk 21-26) Rxxx Txxx skandaalitses ja teised korteris olnud isikud olid agressiivsed. Kuna eluruum ei olnud lapsele turvaline, võeti Axxxx Txxx ema juurest ära ja viidi Ida-Viru Keskhaigla lasteosakonda. Nimetatud külastusest 03.11.2008.a koostati ka kodukülastuse akt (t lk 46). - Ida politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna teatis 12.11.2008 (t lk 20), mille kohaselt pöördusid Rxxx Txxx naabrid 03.11.2008.a politseisse kaebustega korteris toimuva joomingu osas- pidevalt käivad kõrvalised isikud, juuakse, valju muusika. Korrale kutsumistele Rxxx Txxx ei reageerinud. Kontrollimisel tuvastas politsei Rxxx Txxxx alkoholijoobe 1,36mg/l. - Mxxxx Sxxxxxxja Axxx Mxxxxxxxxx seletuskirjad (t lk 40-43), milles kirjeldatakse Rxxx Txxx käitumist seoses Mxxxxx Sxxxxxxx kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega. Samuti Rxxx Txxx suhteid oma esimese lapse isa perekonnaga ning asjaolusid, kuidas ta Txxxxxxisast lahku läks. Nimetatud seletuskirjadest nähtub ka Rxxx Txxxxalkoholi- ja pidutsemislembus. - Rxxx Txxx selgitus seoses Txxxx Sxxxxxxx vanemalt äravõtmise menetlusega Viru Maakohtus (t lk 61-62), kus ta kirjeldab enda ja Mxxxx Sxxxxxxx ning Axxx Mxxxxxxxx vahelisi suhteid kui väga halbu. Ta märgib, et nimetatud isikud valetavad, kui väidavad, et ta tarbib tihti ja suurtes kogustes alkoholi. Rxxx Txxx väidab, et tarbib alkoholi väga harva. Samuti väidab ta nimetatud 20.01.2009.a allkirjastatud selgituses, et on asunud elama oma ema juurde Jõgevamaale. - Rxxx Txxx üürilendaja JxxxxxSxxxxxxx e-kiri Txxxxxxx valla sotisaaltöötaja Liis Härmastele 21.01.2009.a (t lk 66-67). Nimetatud kirjas kirjeldatakse Rxxx Txxx korteris avanenud olukorda, kui üürilendaja läks korterit üle vaatama ja läbi rääkima 3 seoses võla tasumisega. Kirjast selgub ka, et naabrid kurtsid korteris toimuvate joomingute üle. - Jõhvi valla 09.04.2009.a koostatud arvamus Rxxx Txxx kohta koos lisadega, millest nähtub, et korteriühistus xxxxxxxx kurdetakse korteris nr xx toimuvate joomingute üle. See on korter, kus elab Rxxx Txxx. Vallatöötajad on külastanud Rxxx Txxx ja andnud talle nõu oma probleemide lahendamisel, rääkinud tema plaanidest jne. Rxxx Txx ei näidanud Axxxxx käekäigu suhtes üles erilist huvi. Ei pidanud vajalikuks üürilepingu sõlmimist ning ei pöördunud ka vallavalitsusse võimelike avalduste jm abi vormistamiseks. Samuti selgub, et Rxxx Txxx ei õpi Kohtla-Järve Täiskasvanute gümnaasiumis alates 09.01.2009.a. Tulevikplaanide kohta oli Rxxx Txxxxväitnud, et plaanib asuda tööle Inglismaale. - Viru Maakohtu 12.03.2009.a määrus, millega võeti ka vanem laps Txxxx Sxxxxxx RxxxxTxxxxx ära ja tema eestkostjaks määrati vanaema Mxxxx Sxxxxxx. - Tunnistaja Mxxxxx Sxxxxxxx ütlused, mille kohaselt on RxxxTxxx viimasel ajal hakanud suhtlema isikutega, kellele meeldib pidutseda ja alkoholi tarbida. Ühel korral kohtus tunnistaja Rxxxxxx, kui ta oli hilisel ajal väljas alkoholijoobes, kusjuures laps oli tal kaasas, kuid oleks pidanud juba magama. - Tunnistaja Axxx Oxxxx ütlused, mille kohaselt lahkus Rxxx kodust juba 15-aastaselt. Aegajelt tuleb ema juurde Txxxxxxxx tagasi, kuid lahkub siis jällegi ootamatult ja mingeid seletusi andmata. Näiteks lahkus Rxxx ema juures 14.01.2009.a. On emale öelnud, et tahaks elada Kohtla-Järvel, sest seal on sõbrad. Kui laps läheks lasteaeda, saaks tööle minna. Lasteaeda ei saa panna, kuna pole sissekirjutust. Axxx Oxxxxx teada Rxxx eriline pidutseja ei ole. Eeltoodud tõendites esitatu ja menetlusosaliste selgituste alusel leiab kohus, et Rxxx Txxx ohtlikkus lapsele on tõendatud. Rxxx Txxx ise küll eitab oma alkoholiembust, kuid oma väiteid ühegi tõendiga ei tõendanud. Tema elukommete (pidutsemine, joomingud korteris, vahetuvad ja juhuslikud meessõbrad) kohta on mitmeid tõendeid, mis kogumis siiski kinnitavad Rxxx Txxxxebastabiilset eluviisi. Vaatamata kohtu poolt antud võimalusele oma elu korraldada, ei suutnud ta korraldada ühtegi puudujääki, millele kohus tähelepanu juhtis Jõhv valla ja korteriühistu selgitustest nähtub, et ka joomingud tema elukohas toimuvad endistelt. Samuti esitas ta pidevalt valeinfot- väitis 16.02.2009.a kohtule, et tegeleb õppetööga ja tahab saada vajalikud võlgnevused tehtud, kuigi tegelikult oli ta kustutatud kooli nimekirjast juba 09.01.2009.a. Samuti teatas Rxxx Txxx Viru kohtule esitatud selgituses 20.01.2009.a, et elab ema juures Jõgevamaal, kuigi tema ema AxxxxOxxxx oma tunnistuses 02.02.2009.a selgitas, et Rxxx lahkus midagi selgitamata tema juurest juba 14.01.2009.a. vastuolulised on ka Rxxx Txxx tulevikuplaanid- soov elada Kohtla-Järvel ja minna tööle, asuda elama Tartumaale ja Jõhvi valla töötajatele avaldatud, et asub tööle Inglismaale. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et Rxxx Txxx antud selgitused ei ole tõesed ja tal puudub soov ja eesmärk ise oma lapsi kasvatada ning oma elukorraldust selleks muuta. Kohus leiab, et RxxxxTxxx ei ole aru saanud laste kasvatamiseks sobilikust käitumisest ning olukordadest ja käitumisest, mis võivad last kahjustada. Lapsele on ohtlikud olukorrad, kus ema tarbib alkoholi ja võib sellises olukorras jätta oma lapse tähelepanuta, mistõttu võib laps, kes on juba üsna liikuv ja vajab seetõttu pidevat jälgimist, sattuda õnnetustesse. Samuti ei pruugi olla tagatud lapse regulaarne toitmine, pesemine, puhkus ning arendamine. Ema ei saa jätta last suvaliste võõraste inimeste hoole alla ja vastutusele. Asjaolu, et Rxxx Txxx ei suuda tagada oma lapsele turvalist ja arendavat elukeskkonda, tõendab kaudselt ka asjaolu, et Rxxx Txxx ei ole toime tulnud oma esimese lapse kasvatamisega mistõttu laps kasvab isa ja vanavanemate hoole all ning kohus on ta emalt ära võtnud. 4 Kohus märgib, et käesoleva lahendiga võetakse laps Rxxx Txxxxxxära vanema õiguste äravõtmiseta. Seega, kui Rxxx Txxx on end ja oma elukorraldust muutnud lapsele sobilikuks ja stabiilseks, on tal võimalik esitada kohtule taotlus lapse tagasi saamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab kantud menetluskulud, sealhulgas tunnistajale tasutud sõidukulud, riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik 5