KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Piret Rõuk 25. märtsil 2009.a Tallinnas kirjalikus menetluses Tsiviilasja

§ 82lg 1 alusel alates 25.06.2008.a.

1. Välja mõista FOÜ-lt hüvitis summas 81 258.66 krooni (kaheksakümmend üks tuhat kakssada viiskümmend kaheksa krooni ja 66 senti), saamata jäänud töötasu summas 125 167.15 krooni (ükssada kakskümmend viis tuhat ükssada kuuskümmend seitse krooni ja 15 senti), saamata jäänud lähetuskulud summas 36 000.00 (kolmkümmend kuus tuhat) krooni, palga maksmisega viivitamise eest viivis summas 17 403.20 krooni (seitseteist tuhat nelisada kolm krooni ja 20 senti), lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitis summas 40 629.33 krooni (nelikümmend tuhat kuussada kakskümmend üheksa krooni ja 33 senti), puhkusehüvitis summas 51 709.60 krooni (viiskümmend üks tuhat seitsesada üheksa krooni ja 60 senti) VJ kasuks.
2. Välja mõista FOÜ-lt menetluskulu 11 750.00 (üksteist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni VJ kasuks.
3. Välja mõista FOÜ-lt riigilõiv summas 2000.00 (kaks tuhat) krooni Eesti Vabariigi kasuks.
4. FOÜ-l tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud Edasikaebamise kord Menetlusabi taotlemise kord riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
5. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.
6. Saata määrus pooltele ja Justiitsministeeriumile.
7. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina 10 000.00 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbankis (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
9. Otsuse resolutsiooni p 5 peale saab esitada määruskaebuse kostja ja Justiitsministeerium Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400.00 krooni. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on pooltevahel sõlmitud tööleping. Hageja palub lugeda tööleping lõpetatuks

§ 82

lg 1 alusel alates 25.06.2008.a seoses kostjapoolse lepingutingimuste mittetäitmisega ning välja mõista kostjalt hüvitis

§ 82

lg 2 alusel summas 81 258.66 krooni, saamata jäänud töötasu ja lähetuskulud summas 161 167.15 krooni, palga maksmisega viivitamise eest viivis PalS § 35 alusel summas 17 403.20 krooni, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest viivis

§ 119

lg 2 alusel summas 40 629.33 krooni, puhkusehüvitis summas 51 709.60 krooni hageja kasuks. Kostja vastuväited Kostja seaduslik esindaja sai hagimaterjalid kätte isiklikult 02.12.2008 allkirja vastu üleandmisega. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 05.02.2009.a esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud 2 ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Eesti Vabariigi töölepinguseadus (

) § 82 lg 1, mille kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses.

§ 82

lg 2 kohaselt Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu.

§ 74lg 2 ja palgaseaduse (Pal

S) § 32 lg 1, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. PalS § 2 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale vastavalt töölepingule. Puhkuseseaduse (PuhkS) § 25 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõpetamisel välja maksma hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest.

§ 119

lg 2 kohaselt kohustub tööandja lõpparve kinnipidamise eest tasuma töötajale keskmist palka iga väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: hageja poolt tasutud riigilõiv summas 6750.00 krooni ja hageja lepingulise esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Võttes arvesse asja keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et vastavalt TsMS § 175 lg 1 tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis kohtu hinnangul on 5000 krooni. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eesti Vabariigile käesoleva asja menetlemisega tekkinud menetluskulu - hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 2000.00 krooni vähem. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Kohtunik: 3