) § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998.a lahendis nr 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal seega põhjust aktiga nr 103 vastuvõetud tööde eest tasumisest keelduda. Kostja vastuväite kohaselt on arve nr 71028 osalise mittetasumise põhjuseks ebakvaliteetne töö, mille ulatus on fikseeritud kostja poolt hagejale 12.10.2007. a saadetud e-kirjas. Kostja peamine etteheide hagejale on vannitoa äravoolu vale kalle. Hageja ei eitanud, et ta jättis lisatööd pooleli, kuid selle tingis asjaolu, et kostja ei tasunud 2.10.2007.a esitatud arvet tehtud tööde eest. Kohus oli seisukohal, et akti nr 103 alusel vastuvõetud töödes ei esinenud selliseid puuduseid, mis oleks andnud kostjale õiguse jätta tööde eest tasumata. Kohtu hinnangul väidab kostja paljasõnaliselt, et põrand on negatiivse kaldega. Kohtule esitatud fototahvlitest nähtub, et põrand ei ole mitte negatiivse kaldega, vaid horisontaalne. Kuna kostja poolt oli algselt planeeritud dušikabiini paigaldus, mitte lahtine dušš, siis tulenevalt
lg-st 3 ei saa kostja tugineda mittemaksmisel töö puudusele, mis tulenes tema enda juhisest. Samuti valis kostja ise liiga suured põrandaplaadid, arvestades vannitoa põrandapinna väheseid ruutmeetreid. Kohtu hinnangul ei ole hageja teostatud töödele hinnangu andmisel alust lähtuda ka objekti ülevaatuse aktist, kus akti koostaja hinnangul ei vasta hageja teostatud töö viimistlus RYL 2000 74.3 ptk-le 642. Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping, kus ei olnud kokku lepitud töö vastavuses RYL 2000 nõuetele, seega pidi töö vastama keskmisele kvaliteedile, millele töö kohtu hinnangul ka vastas. Kohus pidas ebausaldusväärseks kostja seletust selle kohta, et ta saatis hagejale puuduste kohta pretensiooni 12.10.2007.a. Hageja väitel sai ta selle e-kirja alles kohtumenetluse käigus. Kohus nõustus hagejaga, et kui vesi oli duši all käimiseks olemas, ei saanud kraanid ja ventiilid puudu olla. Kohtu hinnangul erineb 12.10.2007.a e-kirja stiil oluliselt poolte varasemast e-kirja vahetusest, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et e-kiri on koostatud eesmärgiga kasutada seda kohtumenetluses ja tegelikkuses ei ole 12.10.2007.a kostja hagejale seda saatnud. Ühtegi kostja poolt allkirjastatud või hagejale kättetoimetamist tõendava märkega pretensiooni ei ole kostja kohtumenetluses esitanud. Kohus ei pidanud tõenäoliseks ka olukorda, kus juhul kui hageja oleks pretensiooni saanud, ei märgi hageja sellest omakorda kostjale 25.10.2007.a saadetud meeldetuletuses. Kostjal on
-i ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 17 743,10 krooni. Kuna kostja on arve maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas arvega nr 71028 ja
lg-ga 1 mõista kostjalt välja ka viivis alates 3.10.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. 4 Kohus nõustus hageja vastuväitega vastuhagile, et kohtumenetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid ümberehitustööde teostamist või nende eest tasumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja vastuhagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Kostja palus kohtuotsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi, ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole otsus selge ega rajane esitatud tõenditele. Kostjale jääb mõistetamatuks, miks kohus leidis, et hageja on teostanud kõik kokku lepitud tööd, kuigi hageja ise tunnistas, et ta jättis tööd pooleli. Kostja põhjendas korduvalt, miks ta allkirjastas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, kuigi tööd olid veel lõpetamata. Kohus mõistis ilmselt ekslikult väljendit „negatiivne kalle“. Kostja pidas silmas seda, et põrandal puudub vajalik kalle vee äravooluks. Kui põrand on horisontaalne, siis ei saagi vesi ära voolata. Hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik peab sellisest asjaolust olema teadlik ja seega ei saa väita, et tehtud töö vastab tavapärasele kvaliteedile. Eesti ehituspraktikas on tavapärane, et tööde teostamisel lähtutakse Soome RYL 2000 nõuetest, kui ei ole kokku lepitud muid standardeid. Need nõuded on taolises majandustegevuses tavapärased ja vaikimisi eeldatakse kõikide tööde kvaliteedi vastavust eelnimetatule. Hageja teostatud töö ei saa vastata keskmisele kvaliteedile, kuna RYL 2000 kvaliteedinõuded ei näe ette, et vannitoa põrand äravoolangu juures peab olema horisontaalne. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 17 743.10 krooni ja viivis protsendina põhinõudest alates 03.10.2007.a kuni põhinõude täitmiseni (0,5% päevas). Apellatsioonkaebuses kordab kostja esimese astme kohtule esitatud väiteid, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Kaebuses tugineb kostja asjaolule, et otsus ei ole selge ega rajane esitatud tõenditele. Kolleegium apellandi seisukohaga ei nõustu. Kaebusest ei nähtu, milliseid tõendeid on kohus valesti hinnanud.
lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlust ei ole selles, et suulise töövõtulepingu järgi tellis kostja hagejalt Juhtme 20-17, Tallinnas vannitoa ja tualettruumi plaatimistööd ja tehtud tööde vastuvõtmise kohta allkirjastasid pooled üleandmise akti nr 103 (tl 8) ja et kostja on hageja esitatud arvest nr 71028 (tl 7) jätnud tasumata 17 743.10 krooni, põhjendades tasumata jätmist kokkulepitud tööde tegemata jätmise ja puudustega tehtud töödes. 5 Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et kostja on alusetult keeldunud tehtud tööde eest tasu maksmisest.
lg 4 esimese lause järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja väited töös esinevate puuduste kohta ei põhine asjas kogutud tõenditele. Tunnistaja K. N. ütlustega kohtuistungil (tl 80) on tõendatud, et töö lepiti kokku ainult plaatimise kohta, hind lepiti kokku telefoni teel ja kostjale esitatud arvel ei kajastatudki kõiki juba tehtud (lisa) töid. Kolleegium nõustub kohtuga selles, et akti alusel vastuvõetud töödes ei esinenud selliseid puudusi, mis oleksid andnud kostjale õiguse jätta tehtud töö eest tasumata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi, sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tuginevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös. Kostja võttis tööd aktiga vastu, pretensiooni ei esitanud ja tasus töö eest osaliselt kahes osas kokku 16 000 krooni.
lg 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Asja materjalidest nähtuvalt lisandus töö käigus kostja täiendaval tellimusel lisatöid (lammutus- ja sanitaartehnilised tööd, betooni läbiviigid, elektrijuhtmete paigaldus ja plaatimine köögis), mis kostjale esitatud arves ei kajastu ja millele ei saa kostja tehtud ja vastuvõetud töö eest tasumata jätmisel tugineda (tl 54). Kohus leidis õigesti, et kuna kostja poolt oli algselt planeeritud paigaldada dušikabiin, mitte lahtine dušš, ei saa kostja tugineda mittemaksmisel töö puudusele, mis tulenes tema enda poolt antud juhisest. Esitatud fototahvlite põhjal tegi kohus põhjendatud järelduse, et põrand ei olnud mitte negatiivse kaldega, nagu leiab kostja, vaid horisontaalne, lisaks nähtub tunnistaja ja hageja esindaja kohtuistungil antud ütlustest, et kostja ise oli valinud põrandapinna ruutmeetreid arvestades suuremad põrandaplaadid ja trapp tehti sellise arvestusega, et sinna tuleb valmis dušinurk (tl 82). Põhjendatud on kohtu järeldus ka selles, et Ehituskonsult Grupp OÜ akti (nr 2-08-10271 tl 10-11) põhjal ei saa tehtud töödele hinnangut anda. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et pooled oleksid suuliselt kokku leppinud töö vastavuses RYL 2000 nõuetele, seega pidi töö vastama keskmisele kvaliteedile, millele see ka vastas. Kolleegium sellega nõustub. Kaebuse väide selles, et Eesti ehituspraktikas on tavapärane tööde teostamisel lähtuda RYL 2000 nõuetest, on paljasõnaline. Üleantud töödes tavapärasest kvaliteedist ega enda juhistest kõrvalekaldeid kostja tõendanud ei ole. Kaebuses ei ole kostja vaidlustanud hageja seisukohta selles, et tema 12.10.2007.a e-kirja (tl 54) sai hageja kätte alles kohtumenetluse käigus.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (
Et kostjal oli pooltevahelisest suulisest lepingust ja
-ist tulenevalt kohustus tehtud tööde eest tasuda, oli hageja õigustatud
Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust anda kostja nõudele maakohtuga võrreldes teistsugust hinnangut. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus kohtuotsuse 6 vaidlustatud osas muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt koosmõjus § 171 lg-ga 1 jätta kostja FIE Heigo-Aulemb Enslingi kanda. Ülle Jänes Ande Tänav Urmas Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.