Obsah (5)

§ 82§ 38§ 49§ 74§ 119

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 11. mai 2009, Kentmanni kohtumaja, Tallinn 2-09-10451 Tsivii

§ 82

alusel ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmise palga saamiseks Hageja RK(isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja AS B (registrikood xxx, asukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista AS B saamata jäänud töötasu summas 40 581 (nelikümmend tuhat viissada kaheksakümmend üks) krooni RKkasuks.
3. Välja mõista AS B saamata jäänud puhkusekompensatsioon summas 6075 (kuus tuhat seitsekümmend viis) krooni RK kasuks.
4. Välja mõista AS B hüvitis

§ 82

alusel summas 15 678 (viisteist tuhat kuussada seitsekümmend kaheksa) krooni RK kasuks.

1. Välja mõista AS B lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmine palk summas 9559 (üheksa tuhat viissada viiskümmend üheksa) krooni RK kasuks
2. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). MENETLUSKULUDE JAOTUS Hagejal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Pangas, arveldusarvele 221013921094 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil
3. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista palk 2008 novembrikuu, detsembrikuu, 2009 jaanuarikuu ja veebruarikuu eest 40 581 krooni, puhkusekompensatsioon 6075 krooni, hüvitis

õ 82 alusel 15 678 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmine palk 9559 krooni ning menetluskulud. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas kostjat vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi koos lisadega on kostja seaduslikule esindajale (juhatuse liige L K ) isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 02.04.2009, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. TsMS § 318 lg 2 kohaselt loeb kohus menetlusdokumendi kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule kirjalikku vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele, ei ilmunud istungile ega teavitanud kohtu mitteilmumist takistavatest asjaoludest. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Eesti Vabariigi töölepingu seadus (

) § 1 mille kohaselt tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.

§ 38

alusel Kui tööandja keeldub töölepingu sõlminud töötajat tööle lubamast, võib töötaja töövaidlusorgani kaudu nõuda töölepingu täitmist ja kokkulepitud palka sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvitust töölepingu täitmisest keeldumise eest kolme kuu kokkulepitud palga ulatuses.

§ 49

p 1-3 järgi tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi; maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses; andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu.

§ 74

lg 2 sätestab, et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates 2 nõude esitamisele järgnenud päevast.

§ 82

lg 2 kohaselt Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu.

§ 119

lg 2 alusel lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Palgaseadus (PalS) § 18 lg 2 kohaselt kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Puhkuseseadus (PuhkS) § 23 alusel põhi- ja lisapuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. PalS § 32 lg 1 järgi tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Menetluskulud Hageja kohtule kooskõlas TsMS § 1741 menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 1741 lg-le 4 ei või hiljem nõuda menetluskulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, va juhul, kui asja menetlus taastatakse. Taimi Kollom Kohtunik 3