TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-333 Otsuse kuupäev 18.05.2009 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi X X’i avaldus Tartu Pensioniameti vastu seo

) § 1 punkti 2 alusel on isikul, kes on töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (edaspidi nimekiri nr 2) õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Nimetatud säte annab õiguse pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lg-tes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. X X on väidetavalt töötanud käsielekterkeevitajana, mis vastab nimekirja 2 XX osa „Ühiskutsed“ erialakoodile19906.

§ 42alusel on 2009.

aastal õigus soodustingimustel vanadusepensionile mehel, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 erialadel.

§ 1

punkti 2 viimase lõigu ja § 11 teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tööaladel. Nimetatud tööalal osalise tööajaga töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. 2 X X’i sünniaeg on 01.12.1950.a, seega tekkis temal õigus soodustingimustel vanaduspensionile 01.12.

1. a. X X’i tööraamatust nähtub, et ta võeti tööle AS-i Giga lukksepana 03.09.1990.a (alus käskkiri nr 38-k 03.09.
2. a) ja vabastati töölt omal soovil 01.12.1994.a (alus käskkiri nr 33-k 01.12.
3. a). AS Giga poolt 24.11.2008.a välja antud tõendi kohaselt töötas X X AS-s Giga ajavahemikul 03.09.1990 - 01.12.1994.a käsielekterkeevitajana (alus käskkiri nr 38-k 03.09.
4. a ja alus käskkiri nr 33-k 01.12.
5. a). Seoses erinevustega tööraamatus ja AS Giga poolt väljastatud tõenditega palus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensionimet 26.01.
6. a kirjaga nr 6.TA28-2/6479 AS-l Giga kontrollida X X’i töötamise kohta esitatud andmeid ja väljastada koopiad eelnimetatud käskkirjadest. Siinkohal juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et tegemist oli samade käskkirjadega, millega X X oli tööle võetud lukksepana. AS Giga poolt 28.01.2009.a vastuskirjast nähtub, et X X’i töötamist käsielekterkeevitajana saab kinnitada vaid suusõnaliselt, kuna AS Giga dokumentatsioon on lõplikult kaduma läinud ja seetõttu pole võimalik väljastada nõutud käskkirjade koopiaid. AS Giga vastusest nähtub, et dokumendid läksid kaduma kriminaalasjas teostatud dokumentide võetuse käigus
7. ja
8. novembril
9. a. Halduskohtu otsusega 30.09.2005.a jäeti kõik dokumendid Tartu Politseiprefektuurile kui AS-le Giga mittevajalikud. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet on seisukohal, et AS Giga suusõnalise kinnituse alusel ei ole võimalik ümber lükata tööraamatusse dokumentide alusel tehtud kandeid. Kokku on X X’il tõendatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat staaži 9 aastat 8 kuud ja 16 päeva. Seega pole täidetud soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutav staaž 12 aasta ja 6 kuud. 28.04.2009.a toimunud kohtuistungil leidis kaasatud isik, et kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad ei andnud kinnitust, et tegemist oli käsielektrikeevitajaga. Kaasatud isik leiab, et X X oli siiski lukksepp, keda tahetakse muuta käsielektrikeevitajaks. Lähtuvalt eeltoodust leiab kaasatud isik, et X X’i töötamine AS Giga käsielektrikeevitaja ametikohal ajavahemikul 13.09.1990 – 01.12.1994.a täistööaja ulatuses ei ole dokumentaalselt ega tunnistajate ütlustega tõendatud ning palub jätta avaldus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised ning tunnistajate ütlused, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (

) § 1 p 2 alusel on isikul, kes on töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtadel nimekirja nr 2 (edaspidi nimekiri nr 2) järgi õigus soodustingimustel vanaduspensionile. See säte annab õiguse pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lg 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Avaldaja sünniaeg on 01.12.1950.a ja seega tekkis temal õigus soodustingimustel vanaduspensionile 01.12.2008.a. 3 Kooskõlas

§-ga 2 määratakse soodustingimustel vanaduspension pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, kui taotlus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellesse vanusesse jõudmise päevast. Toimiku materjalidega on tõendatud, et avaldaja pöördus 22.12.2008.a kohtusse käesolevas asjas ja Tartu Pensioniameti poole pöördus ta 2008.a novembris ja detsembris korduvalt ja talle anti suulised keelduvad vastused ja soovitati otsida vajalikud dokumendid. Seega on tõendatud, et avaldaja järgis

§ 2

ja talle võib määrata pensioni vastavasse vanusesse jõudmise päevast, s.o alates 01.12.2008.a.

§ 42alusel on 2009.

aastal õigus soodustingimustel vanaduspensionile mehel, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 erialadel.

§ 1

p 2 (viimase lõigu) ja § 11 (teise lause) kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tööaladel. Käesolevas asjas avaldaja taotleb tuvastada, et ta töötas AS-s Giga 03.09.1990.a kuni 01.12.1994.a käsielektrikeevitajana, sest tööraamatu sissekanne ei vasta tegelikkusele ja AS Giga dokumendid läksid kaduma dokumentatsiooni äravõtmisega seoses kriminaalasjaga Tartu politsei poolt. Avaldaja teatas, et eksimuse tekitas AS Giga kaadritöötaja, kes töötas kodus ja eksis tema tööle vormistamisel. Seoses AS Giga dokumentatsiooni kadumisega, mis ei ole üle antud arhiivi, taotles avaldaja oma taotluse tõendamiseks tunnistajate ülekuulamist. Avaldaja pöördus kohtusse avalik-õigusliku õigussuhte olemasolu kindlakstegemiseks ja avaldusest on arusaadav, et tema tahe on tõendada oma subjektiivset õigust saada riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 3 kohaselt kuulub avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine halduskohtu pädevusse ja antud juhul on halduskohtu pädevuses hinnata kahtluse korral muuhulgas ka tema tööraamatu kande õigsust. Vabariigi Valitsuse 10.01.

1. a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Kohtupraktika kohaselt (haldusasjad 3-07-2330, 3-08-971 jt) on asutud seisukohale, et tunnistajate ütlustega saab tõendada töö iseloomu ja töökohustusi. Seega käesolevas asjas on lubatav tõendada tunnistajate ütlustega töö iseloomu ja avaldaja töökohustusi. Avaldaja tööperiood AS-s Giga on kindlaks tehtud dokumentaalselt, keegi ei vaidlusta, et ta seal töötas perioodil 03.09.1990 kuni 01.12.1994.a. Tunnistaja Tiit Veeber, kes oli avaldaja ülem ja tööandja teatas, et X X oli võetud tööle keevitajana, ta oli laialdaste teadmistega keevitaja ja ta töötas Ilmatsalu töökojas keevitajana. Ta oli töökoja sisene keevitaja, tegi Meiereile tööd ja keevitas autosid. Tavaliselt oli päevas 8 tundi tööd ja vahel võis see ka üle minna. X X keevitas autosid ja gaasikatlaid Soome jaoks ning roostevabasid nõusid keevitas Meierei jaoks. Tollel ajal oli asutuses 4 keevitajat, praegusel ajal on
2. Tööraamatusse on ekslikult märgitud „lukksepp“ sekretäri pärast, kes elas ja töötas oma kodus ja talle toimetati paberid koju ja ilmselt ta eksis märkega. Tööraamatud olid tema kodus ja tänu sellele need säilisid, kui politsei võttis asutuse dokumentatsiooni ära kuni 1995.aastani. Käskkirja 4 järgi oli X X tööle võetud keevitajana ja ta töötas faktiliselt keevitajana. X X’i käes oli keevitustöökoda, ta keevitas kinnises ruumis. Ilmatsalu katlamaja oli ehitatud ümber töökojaks. X X’i töö algas kell 7.45, ta võttis joodid välja ja hakkas keevitama, töötingimused ei olnud head, oli argoonikeevitus. Keevitusaparaat oli veneaegne käsiaparaat, mis ainult traati andis ette. Ta töötas täiesti käsielektrikeevitajana. Tunnistaja teatas, et käskkirja alles ei ole, aga tema kui käskkirja tegija mäletab, mis sisu käskkirjas oli. Asutuses ei olnud brigadiri ega töödejuhatajat, ta mäletas kõiki töötajaid ja käskkirju, sest jagas käskkirju kätte ja mäletab neid. (t.l. 53) Tunnistaja Edgar Külaots seletas kohtus, et töötas koos X X’iga 1990.a – 1994.a AS-s Giga, X X töötas Ilmatsalu tn
3. Tunnistaja töötas elektrikuna, aga X X keevitas elektri ja gaasiga, ta keevitas raudmetalle, masinaid, oli käsikeevitus. Keevitas muid detaile, mida oli vaja. X X’i tööpäev algas kell 8.00 hommikul ja lõppes õhtul. Kõik keevitustööd tehti käsitsi, sest ei olnud automaatseid aparaate. Ei olnud ka poolautomaatset aparaati. (t.l. 55) Tunnistaja Victor Komarov teatas kohtus, et ta töötas AS-s Giga alates 1990.a kuni 1994.a või 1995.a. Ta oli elektrikeevitaja linnas trassidel, oli ainult käsielektrikeevitaja. Tööraamatus oli kanne, et ta oli elektrikeevitaja. X X töötas Ilmatsalu katlamajas, keevitas. Ta keevitas katlaid, torusid ja tööd oli piisavalt, sest katlamajas on kõikjal metall. Ta keevitas käsitsi. Tollel ajal ei olnud nendel muid aparaate. X X keevitas nii elektri kui gaasiga, oli vist argoonikeevitus. Tunnistaja ise sellega keevitada ei oska. T.Veeber jagas piimatalonge. Tema tööraamatus oli tema töö õigesti märgitud. Ta läks töölt varem kui X X. Ta läks töölt ära sellel ajal, kui asutuses toimus dokumentide äravõetus, sest Tiit Veeber vallandas kõik töölt. Selleks, et midagi keevitada, oli temal (tunnistajal) paariline, kes tegi ettevalmistustöid. Tema ainult keevitas, abiline tegi muid töid, ka lukksepa tööd. X X keevitas katlaid, kui ülem käskis, siis nad keevitasid koos. Elektrikeevitus oli ainult käsitsi. (t.l. 57) Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et X X töötas AS-s Giga käsielektrikeevitajana täistööpäeva ulatuses perioodil 03.09.1990 – 01.12.1994.a ja soodustingimustel vanaduspension tuleb X X’ile määrata

§ 2

kolmanda lause alusel, s.o alates 01.12.2008.a (toimikus olevate dokumentide alusel ja kaasatud isik ei ole vaidlustanud, et avalik-õiguslik suhe avaldaja ja pensioniameti vahel oli juba alates 01.12.2008.a olenemata sellest, kas pensioniamet pidas taotluse ja dokumentide alusel võimalikuks pensioni määrata või mitte). Kohus, analüüsides tunnistajate ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid, leiab, et tõendeid kogumis hinnates saab lugeda tõendatuks, et X X töötas perioodil 03.09.1990.a kuni 01.12.1994.a AS-s Giga käsielektrikeevitajana kogu tööpäeva jooksul ja seetõttu on X X’il õigus soodustingimustel vanaduspensionile nimekirja nr 2 järgi. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg p 5 kuulub X X’i avaldus rahuldamisele. Tamara Hristoforova Kohtunik 5