) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik MCB Finance Estonia OÜ esitas 26.09.2008.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kxxxx Kxxxxxxxxxx 8000 krooni saamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ja tegi 16.01.2009.a. määrusega Kxxxx Kxxxxxxxxxx makseettepaneku. Kxxxx Kxxxxxxx esitas 30.01.2009.a. kirjaliku vastuväite, milles teatas, et tunnistab nõuet osaliselt. Kohtuametnik otsustas 05.02.2009.a. määrusega lõpetada maksekäsu kiirmenetlus MCB Finance Estonia avalduses Kxxxx Kxxxxxxxx vastu ja saata asi kohtule menetlemiseks hagimenetluses. MCB Finance Estonia OÜ esitas 09.03.2009.a. kohtule hagiavalduse Kxxxx Kxxxxxxxx vastu võla 4000 krooni, viivise 4000 krooni ja pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati
Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 20.03.2009.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on hagis taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 11.09.2007.a laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu. Kostja jättis laenulepingust tuleneva maksekohustuse täitmata. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on laenulepingus kokku leppinud viivisemääras 0,5 % tagastamisele kuuluvalt summalt päevas.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi 2-08-68041 esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1600 krooni ja õigusabikulud 1275 krooni. Hageja on 26.08.2008.a maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades tasunud riigilõivu 250 krooni. Kohus on hagimenetluse algatamisel ekslikult nõudnud riigilõivu juurdemaksu. Eksitus oli tingitud asjaolust, et hagi esitati pärast 01.01.2009.s.o pärast riigilõivumäärade suurenemist.
lg 4 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Eelnimetatust tulenevalt pidi hageja tasuma riigilõivu enne 01.01.2009.a kehtinud riigilõivuseaduses sätestatud määras- s.o 250 krooni. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv õiges suuruses ja hageja kulud õigusabile. Hagejal on tulenevalt
lg 1 p 1 ja lg 4 õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.