Tsiviilasi nr 2-09-1676 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 05.mai 2009.a., Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-09-1676 Tsiviilasi Mxxxx Vxxxxxxxx hagi Mxxxxx Vxxxxxxxx vastu lastele elatise saamiseks Hagi hind 40 770 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxx Vxxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: MxxxxxxVxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 15.04.2009.a. RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi perioodilise elatise nõudes täielikult, elatise võlgnevuse nõudes osaliselt.
- Mõista välja Mxxxxx Vxxxxxxxxxx Mxxxx Vxxxxxxxxxkasuks: 2.
- elatis Cxxxx Vxxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 15.01.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. 2.
- elatis Cxxxxxx Vxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 15.01.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni
- Mõista välja Mxxxxx Vxxxxxxxxxx Mxxxx Vxxxxxxxx kasuks CxxxxxVxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Cxxxxxx Vxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatise võlgnevus perioodi 01.02.2008-15.01.2009.a eest 33 404 (kolmkümmend kolm tuhat nelisada neli) krooni.
- Kohtuotsus on viivitamata täidetav ühe kuu elatise, s.o 4350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni osas. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Mxxxxx Vxxxxxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hageja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista elatise 2175 krooni kummagi lapse ülalpidamiseks alates veebruarist 2008.a. Hagiavalduse kohaselt on pooltel on ühised lapsed: xxxxxxxxxx a sündinud Cxxxx Vxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx.a sündinud Cxxxxxx Vxxxxxxxx, kes elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Alates 2008.a veebruarist pole kostja laste ülalpidamises osalenud. Hageja palus elatisena välja mõista seadusjärgse miinimumi kummagi lapse ülalpidamiseks. Samuti palus hageja kohustada kostjat elatisemiinimumi suurendamisel maksma elatist seadusega ette nähtud määras. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja selgitas, et kostja on maksnud poegade arvele summasid, mida tema on saanud kasutada. Kui pooled lahku läksid, lubas kostja tasuda pangalaene ja osaleda laste ülalpidamises, kuid ei ole seda teinud. Kostja vastuväited Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu, sest on teinud panga kaudu suuri rahaülekandeid nii 2007, 2008 kui ka
- aastal. Kokku on kostja hagejale nimetatud ajaperioodil üle kandnud 82 069.16 krooni. Kostja teatas, et tal oli hageja kokkulepe, mille kohaselt maksis kostja 2008.a elatise hagejale ette
- aastal. Kokkuleppe kohaselt jäi ka poolte ühine eluase hagejale. Käesoleval ajal on kostjal suured kohustused panga ees ja ta on töötu. Kostja märkis, et tal on ka ülalpeetav, kelleks on tema uus abikaasa. Kohtuistungil selgitas kostja, et viimasel ajal ei ole ta lastele elatist maksnud rakse majandusliku olukorra tõttu. Poja arvele kandis ta umbes aasta tagasi 10 000 krooni. Kostja arved on arestitud teiste võlausaldajate poolt, mistõttu ei ole kostja saanud ka ülekandeid teha. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ning uurinud ja hinnanud tõendeid, leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada perioodilise elatise nõudes täielikult, elatise võlgnevuse nõudes osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on alaealised lapsed: xxxxxxxxxx a sündinud CxxxxxVxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx.a sündinud Cxxxxxx Vxxxxxxxx (t lk 7-8). Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte lapsed elavad hageja juures ja tema ülalpidamisel. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja ei näidanud hagis laste konkreetseid vajadusi, sest on esitanud elatise nõude seaduses sätestatud miinimummääras. Nimelt sätestab PrkS § 61 lg 4, et igakuine elatisraha on 1/2 kehtivast miinimumpalgamäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni ning 2009.a jJäi see summa samaks. Seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Kostja märkis, et ei saa tasuda elatist, sest tal ei ole töökohta ning on muid täitmata kohustusi. Samuti teatas kostja, et tal on veel üks ülalpeetav (t lk 28). PrkS § 61 lg 5 ja 6 on toodud alused, millal kohus võib vähendada elatist alla lõikes 4 sätestatud minimaalmäära. Kostja ei esitanud ühtegi nimetatud sätetes toodud alustest, mis annaks võimaluse elatist vähendada. Ülalpidamist vajav abikaasa ei ole elatise vähendamise põhjuseks- lõike 5 kohaselt tuleb elatise määramisel arvestada vaid teisel ülalpeetavaid lapsi. Kohus leiab, et vastavalt PrkS § 61 lg 6 p 3 kohaselt võiks elatise vähendamiseks alla minimaalmäära olla ka ülalpidamist vajav töövõimetu abikaasa ülalpidamise vajadus (vastavalt PrkS § 21). Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. Seoses kostja vastuväitega, et tal on palju täitmata kohustusi teistele võlausaldajatele ja puudub vara, märgib kohus, et nimetatud asjaolusid saab kohus arvestada vaid võrdluses teise vanema majandusliku olukorraga- lähtudes PrkS § 61 lg 2 tuleb arvestada kummagi vanema varalist seisundit. Hageja on esitanud oma palgatõendi (t lk 16), millest nähtub, et tema keskmiseks palgaks oli 2008.a teisel poolaastal umbes 8500 krooni. Kostja sõnul on ta töötu, kuid otsib tööd. Seega asja menetlemise ajal tal regulaarne sissetulek puudub. Samas ei saa kohus nimetatud asjaolu arvestada elatise määramisel, sest kostja on töövõimeline terve isik, kes on võimeline käima tööl ja saama sissetulekut. Samuti ei saa kohus arvestada kostja täitmata kohustusi teiste võlausaldajate ees (t lk 24-26), sest nimetatud kohutused on kostja võtnud endale vabatahtlikult. Enne muude kohustuste võtmist peab isik olema veendunud, et tal on võimalik täita ülalpidamiskohustusi, mis tulenevad seadusest ja on seega muude kohustuste ees eelisseisundis. Hageja on nõudnud miinimumelatise välja mõistmist ja nagu kohus eelpool märkis, on see elatisemäär, millest väiksemat elatist on õigus maksta vaid seaduses sätestatud asjaolude puhul, mida käesoleval juhul aga ei esine. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista elatis seaduses sätestatud minimaalmääras, milleks on 2175 krooni kummagi lapse kohta. Lähtudes PrkS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 15.01.2009.a ja elatist tuleb tasuda § 60 lg 1 alusel kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus märgib ka, et ei saa rahuldada hageja taotlust kohustada kostjat elatisemiinimumi suurendamisel maksma elatist seadusega ette nähtud määras, sest vastavalt PrkS § 61 lg 2 mõistetakse elatis välja kindla rahasummana. Kui elatise miinimumsuurus muutub, on hagejal õigus esitada kohtule uus hagi elatise summa suurendamiseks. Hageja palus elatise välja mõista ka aasta eest enne hagi esitamist lähtudes PrkS § 70 lg 2alates veebruarist 2008.a ning samuti 2175 krooni lapse kohta. Kostja vastuväite kohaselt on ta kandnud hagejale ja nende ühisele lapsele üle suuri summasid perioodil 2007- 2009.a, mille tõendamiseks esitas kostja oma pangakonto väljavõtted perioodist märts 2007-aprill 2009.a (t lk 29- 84). Nimetatud konto väljavõtetest nähtub, et kostja on maksnud poja Cxxxx Vxxxxxxxx arveldusarvele alates 2007.a märtsist kokku 53 299 (selgitus lasteraha), sellest perioodil veebruar 2008 –jaanuar 2009 15 139.- krooni. Kohus märgib ka, et kuigi seaduse kohaselt tuleb elatis tasuda teisele vanemale (PrkS § 61 lg 1), kinnitas hageja kohtuistungil, et on saanud poja Cxxxxx arvele tasutud summasid kasutada laste vajadusteks. Lisaks on kostja teinud lastele oste 2008.a detsembris summas 1482 krooni. Kostja on tasunud 2007.a ka korteriga seotud makseid ja kandud lasterahana hagejale üle 4429 krooni. Seega on ebaõige hageja väide, et kostja pole laste ülalpidamises üldse osalenud. Võttes aluseks hagis esitatud nõude perioodist veebruar 2008 kuni hagi esitamiseni (11,5 kuud), on kostja igakuiselt tasunud laste ülalpidamiseks keskmiselt 1445.30 krooni. Kohus möönab, et see on vähem kui kahe lapse ülalpidamiseks sätestatud miinimumelatis (4350 krooni). Seega on kostja täitnud ülalpidamiskohutust, kuid mitte piisavalt. Perioodil märts 2007-veebruar 2008 on kostja tasunud 42589 krooni elatisena, mis jagatuna kuude peale teeb keskmiselt 3871.70 krooni kuus (kahele lapsele). Nimetatud summa on vaid veidi üle 2007.a kehtinud üle elatise miinimummäära (1800 krooni), mistõttu kohus ei saa arvestada kostja väitega, et ta on teinud elatise osas ettemaksu
- aastal. Kohus ei loe ülalpidamise täitmiseks kostja poolt tasutud laenumakseid, makseid märkega „freestyle“ ja „hansa+arvuti“, sest nimetatud maksed puudutavad poolte abielulisi kohustusi. Kohtuistungil selgus, et pooled on oma abielu lahutanud, kuid nende ühisvara on jagamata. Vastavalt PrkS § 72 lg 1 ei kuulu elatis tasaarveldamisele võlgniku vastuhagi katteks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on täitnud elatise maksmise kohustust perioodil veebruar 2008.- 15.jaanuar 2009.a ebapiisavalt ja hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista nimetatud perioodil tasumata elatis 33 404 krooni (11,5 x 4350= 50 025 - 1 5139 - 1482= 33404). TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma, so kokku 4350 krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik