3-06-1038/14

3-06-1038 KOH T U O TS U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-06-1038 Haldusasi M. R´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Laimjala Vallavalitsuse 28.04.2006 otsus nr 52.1.2; - kohustada Laimjala Vallavalitsust uuesti läbivaatama kaebaja taotlus vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 82 p 2 ja 3, 25.06.2002 kasutusloa nr 126 kehtetuks tunnistamiseks. Asja läbivaatamise läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2008 Menetlusosalised Kaebaja M. R ja tema esindaja Kalev Aavik, Vastustaja Laimjala Vallavalitsus, Kolmas isik E. M, Järelelvalvet teostava isiku Maa-ameti esindaja Toomas Kutti RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata M. R´i kaebus haldusasjas nr 3-06-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. märtsil
5. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval. ASJAOLUD 1 3-06-1038 31.12.2003 kohtuotsusega haldusasajas nr 3-164/2002 tunnistati õigusvastaseks Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 82 p 2 ja 3 ning 25.06.2002 kasutusluba nr 126 (tl 31-34). 18.01.2004 esitas M. R Laimjala Vallavalitsusele, Laimjala Vallavolikogule avalduse, milles taotles tühistada vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 82 p 2 ja 3 (tl 36). 14.12.2005 pöördus M. R Laimjala Vallavalitsuse poole taotlusega tunnistada kehtetuks vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 82 p 2 ja 3 ning 25.06.2002 kasutusluba nr 126 (tl 4146). 27.02.2006 esitas M. R kaebuse Maa-ameti direktorile (tl 47). 07.04.2006 esitas M. R Laimjala Vallvalitsusele taotluse tema 18.01.2004 taotluse suhtes otsuse tegemise nõudes (tl 48-49). 28.04.2006 vastas Laimjala Vallavalitsus kaebaja avaldusele (tl 50-52). 02.05.2006 tegi Maa-amet Laimjala Vallavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse viia vallavalitsuse 25.06.2002 korraldus nr 81 kooskõlla kehtivate õigusaktidega ning viia lõpule Männi nr 6 talu maa tagastamise menetlus kooskõlas MRS sätetega (tl 53-55). 29.05.2006 esitas M. R kohtule kaebuse Laimjala Vallavalitsuse 28.04.2006 otsusele nr 52.1.2 (tl 5). 12.06.2006 esitas M. R esialgse õiguskaitse taotluse vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 82 p 2 ja 3 ning 25.06.2002 kasutusloa nr 126 kehtivuse peatamiseks (tl 61-63). 12.06.2006 esitas M. R vallavalitsusele teabenõude Maa-ameti ettekirjutuse täitmise osas (tl 67-68). 15.06.2006 määrusega on lahendatud esialgse õiguskaitse taotlus (tl 70-73). 20.06.2006 täpsustas ja täiendas kaebaja esitatud taotlust ning taotles asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist (tl 78-88). 22.06.2006 määrusega lahendati esialgse õiguskaitse taotlus (tl 92-95). 18.09.2006 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 108-112). 20.09.2006 määrusega kaasati menetlusse Maa-amet (tl 115-116). 18.10.2006 esitas Maa-amet arvamuse asjas (tl 125-134). 08.12.2006 teatas kaebaja, et menetlusosalised soovivad saavutada kokkulepet asjas kohtuvälise lahendi saamiseks (tl 163). 11.12.2007 teatas kaebaja, et menetlusosalised ei ole läbirääkimiste käigus jõudnud kõiki osapooli rahuldava kokkuleppeni (tl 207). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja M. R´i selgituste kohaselt jäeti 28.04.2006 kirjas väljendatud otsustusega rahuldamata kaebaja taotlus vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 81 p 2, 3 ja kasutusloa nr 126 kehtetuks tunnistamiseks. Viidatud haldusaktide kehtima jäämine säilitab olukorra, kus kaebajale on takistatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine. Kuna vallavalitsus on omavolilisele ehitisele väljastanud kasutusloa, rikub kaevatav otsustus kaebaja õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa. Kaebaja hinnangul on tema taotluse rahuldamata jätmine õigusevastane, sest Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse p 2 ja 3 ning vallavalitsuse 25.06.2002 kasutusluba on õigusvastased. Maa-amet on 02.05.2006 kohustuslikus ettekirjutuses leidnud, et õigusliku aluseta ja õigusvastaseks tunnistatud kasutusloaga ehitise juurde ei ole võimalik ostueesõigusega maad erastada. Ehitise juurde maa erastamise õiguspärane ootus on üksnes isikutel, kellele kuuluvad ehitised on ehitatud kooskõlas ehitamise ajal kehtinud õigusaktidega. Maa-ameti ettekirjutust on vallavalitsusele täitmiseks kohustuslik. Kaebaja hinnangul kuulub kaebus rahuldamisele ainuüksi Maa-ameti 02.05.2006 ettekirjutuse täimise kohustusest. Kaebaja tugineb oma nõuetes HMS § 4 lg 2, § 64 lg 2, 3 ja 4, § 66 lg 1, §
6. 2 3-06-1038 Kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel tuleb lisaks ebaseadusliku ehitise omaniku huvidele arvestada ka õigustatud subjekti ja avalike huvidega. Kaevatava haldusaktiga jäeti kaebaja taotlused rahuldamata viitega ehitise omaniku usaldusele kasutusloa kehtima jäämise suhtes, samas ei ole viidatud asjaolule, millest tulenevalt isiku usaldus oleks õiguslikku kaitset vääriv. Asjaolu, et isikul õnnestus maale teisaldatud ehitis seadustada, ei tekita mingisugust kaitsmist väärivat huvi. Kasutusloa kehtima jäämine kahjustab avalikku huvi, sest ehitis asub ehituskeeluvööndis. Seetõttu oleks vallavalitsus pidanud keelduma ehituskeeluvööndis asuva ebaseadusliku ehitise seadustamisest. Vaidlusalune maatükk on õigusvastaselt võõrandatud maal, mille tagastamist kaebaja taotleb. Kaebaja hinnangul on tegemist ilma vundamendita kergesti teisaldatava ehitisega, mille äraviimine vaidlusaluselt maaüksuselt ei tohiks suuri kulutusi tekitada. Asjakohatud on viited püsivalt ühendatud ehitiste kohta, sest ühendatus maapinnaga seisneb selles, et hoone on asetatud maapinnale paigutatud paneelidele. Asjaolu, et ehitis on kohtkindlalt maapinnaga ühendatud, ei oma siinkohal õiguslikku tähendust. Kasutusluba anti menetluses, kuhu kaebajat ei kaasatud. Ilma kasutusloa kehtetuks tunnistamist jääb jõusse õigusvastane haldusakt, saavad kahjustada avalikud huvid ja maa tagastamise õigustatud subjekti huvid. Taotlus kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks esitati ligi 1,5 aastat peale vaidlustatud haldusakti andmist, kuid vahetult kasutusloa õigusvastaseks tunnistamist halduskohtu poolt – ei viivitanud kaebaja taotluse esitamisega. Asjaolu, et kasutusloa andmisest on möödunud ligi 4 aastat, on tingitud ainuüksi vallavalitsuse ebaseaduslikust tegevusest kaebaja taotluse lahendamisel. Vastustaja Laimjala Vallavalitsus esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja vaidlustas vaidlusaluse ehitisele kasutusloa andmise haldusasjas nr 3-164/2002 ning märkis kaebuses, et tema eesmärgiks on kahju hüvitamine korralduse ja kasutusloa õigusvastasuse tuvastamisel. Haldusasajas toimunud kohtuistungil võttis kaebaja õigeks, et vaidlusalune ehitis on maapinnaga püsivalt ühendatud. Kohtuotsus jõustus 12.01.2004 ning 18.01.2004 esitas kaebaja vallavalitsusele taotluse tühistada korraldus ja kasutusluba, kuna taotleja soovib tagasi saada kogu õigusvastaselt võõrandatud maa. Vastustaja hinnangul ei tugine Maa-ameti 02.05.2006 ettekirjutus seadusele ning ei käsitle vaidlustatud otsust. Vastustaja hinnangul on Maa-amet ettekirjutuse p 1 ületanud oma pädevust. Ehitisele kasutusloa andmine on ehitusjärelevalve küsimus ning toimus PES sätestatud korras. Maa-ametil on õigus teha ettekirjutus lähtudes maareformi läbiviimisest. Samuti ei tulene ettekirjutusest kohustust kaebaja taotluse rahuldamiseks, vaid läbivaatamise kohustus. MRS §38 lg 2 ei tulene, et adressaat on kohustatud nõustuma Maa-ameti seisukohtadega. Vallavalitsus on tuginenud isiku usaldusel lähtudes HMS § 67 lg
7. Haldusakti ei tohi kehtetuks tunnistada, kui isiku huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. HMS § 67 lg 2 ja lg 3 tuleneb, et sellisel juhul saab haldusakti kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi. Vallavalitsus arvestas isiku usaldust koos teiste seaduses ettenähtud asjaoludega: avaliku huvi, kaebaja huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks ja isiku usaldust haldusakti kehtima jäämiseks. Vallavalitsus pidas oluliseks ka kaebaja enda käitumist, kui kaebaja ei pöördunud eelmises haldusasjas kohtusse haldusakti tühistamiseks, vaid selle õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendades kaebuse esitamist sooviga saada tekitatud kahju eest hüvitust. Kasutusloa andmise ajal ega ka käesoleval ajal ei keela seadus anda kasutusluba ehituskeeluvöödisse püstitatud ehitisele. Olukorras, kus kaebajal on võimalus tagasi saada Männi talus maast 39.89 ha, ei kahjusta 2 korralduse kehtima jäämisel isikule erastatav maa 1458 m ulatuses, võrreldes tagastava maa suurusega, oluliselt kaebaja huve. 3 3-06-1038 Vastustaja on korduvalt osundanud asjaolule, et vaidlusalune hoone on püstitatud maapinda paigutatud paneelidele, seega on sellel vundament. Asjaolust, et ehitis on teisaldatav, ei saa teha veel järeldust, et sellega ei tekitata omanikule kahju. Isiku huvi ehitise püsima jäämiseks ei ole võrdsustatav tema rahaliste kulutustega selle teisaldamisele, vaid eelkõige on tema huvi suunatud senise elukorralduse jätkumisele. Kasutusloa tühistamisel ja ehitise teisaldamisel kaotaks isik rajatud viljapuu- ning iluaaa, samuti ehitise elektriga varustamiseks tehtud kulutused. Samuti on alusetud kaebaja väited selle kohta, et vallavalitsus oli ehitise seadustamisel teadlik oma tegevuse õigusvastasusest, selle tuvastas alles kohtumenetluse käigus vallavalitsuse esindaja. Samale ehitisele kasutusloa andmist 03.07.2000 korraldusega nr 105 ei ole kaebaja vaidlustanud. Järelevalvet teostav isik Maa-amet on seisukohal, et isiku maakasutusõigus on tekkinud õiguspäraselt, vaidlusaluse ehitise puhul on tegemist õigusliku aluseta püstitatud ehitisega AÕSRS § 14 lg 1 tähenduses. Haldusasjas nr 3-164/2002 jõustunud kohtuotsusega tunnistati Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 81 p 2 ja p 3 ning kasutusluba nr 126 õigusvastaseks. Kaebaja on esitanud vallavalitsusele taotluse käsitletud haldusaktide tühistamiseks ning pöördus Maa-ameti poole asja lahendamiseks. Maa-amet tegi asjas 02.05.2006 vallavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse, mida vallavalitsus ei ole vaidlustanud ega ka täitnud. Asjas kogutud tõendite kohaselt on vaidlusalune ehitis nõuetekohaselt ülevaadatud ja koostatud ka ülemõõtmisprojekt, kuid kasutusloa andmist takistas õigustatud subjekti olemasolu ja tema poolt esitatud maa tagastamisenõue. Seaduses nõutud kokkulepet ehitise omaniku ja õigustatud subjekti vahel sõlmitud ei ole. Kasutusloa saanud õigusliku aluseta püstitatud ehitise puhul on maa erastamine võimalik samadel alustel, kui õiguslikul alusel püstitatud ehitise puhul. Seega ei saa õigusliku aluseta püstitatud ehitise omanik nimetatud ehitisele kasutusloa andmisega mitte ehitise kui vallasasja omanikuks, vaid omandab õiguse saada maareformi käigus moodustatava kinnisasja omanikuks. Tulenevalt EhS sätetest ei väljastata kasutuslube ehitistele, mis ei vasta õigusaktides ettenähtud nõuetele. Seega EhS ei reguleeri õigusliku aluseta püstitatud ehitistele kasutusloa väljastamist ning õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama vastavalt ettekirjutuses märgitud tingimustele. Maa-ameti hinnangul ei saa õigusliku aluseta püstitatud ehitis olla aluseks maa mittetagastamisele, seega puudub õigusliku aluseta ehitise omanikul maa ostueesõigusega erastamise õigus. Kuna kohtuotsusega on Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 81 p 2 ja 3 ning kasutusluba nr 126 tunnistatud õigusvastaseks, oli kaebajal alus loota ning õigus nõuda, et vallavalitsus tunnistab viidatud haldusaktid kehtetuks. Sellest eeldusest lähtus ka Maa-amet 02.05.2006 ettekirjutuse tegemisel. Maa-amet ei nõustu Laimjala Vallavalitsuse seisukohaga, et ettekirjutus ei tugine seadusele ning on antud pädevust ületades. Maa-ameti hinnangul ei ole õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine mitte ehitusjärelevalve küsimus, vaid puhtalt maareformi küsimus, sest paljudel juhtudel sõltub just ehitisele kasutusloa andmisest, kas ehitise juurde on võimalik maad erastada või mitte. Maa-amet võib järelevalve menetluse läbi viia omal algatusel, sõltumata kohtulikust ja maavanema järelevalvest. Kui järelevalve menetluses ilmneb, et maareformi käigus sooritatud toimingud või haldusaktid ei vasta seadustele, peab Maa-amet sellele reageerima ning kohustusliku ettekirjutuse tegemine on Maa-ameti peadirektori pädevuses. Käesolevas asjas on kaebus esitatud kohtule enne ettekirjutuse täitmise tähtaega. Maa-ameti hinnangul on kaebaja pöördunud nii Maa-ameti kui ka kohtu poole samasisuliste kaebustega, sest mõlema kaebuse eesmärgiks on saavutada õigusvastaseks tunnistatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine. Kuna asjas on algatatud kohtumenetlus, siis sellega seonduvalt on äralangenud 4 3-06-1038 vajadus riikliku järelevalvemenetluse jätkamiseks Maa-ameti poolt, mistõttu järelevalve menetlus lõpetati. Käesolevas asjas kogutud materjalidest nähtub, et vallavalitsuse eesmärgiks ei ole õigusvastaste haldusaktide kehtetuks tunnistamine. Haldusasjas nr 3-164/2002 oli kaebaja eesmärgiks talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine ning arvestades seda, et käesolevas asjas ei ole kaebaja ja kolmas isik kohtuvälise lahendi osas kokkuleppele jõudnud, leiab Maa-amet, et kaebaja taotluste rahuldamine antud juhul ei ole põhjendatud. Oluline on Maa-ameti hinnangul asjaolu, et vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise eesmärk oli kaebajale tekitatud kahju hüvitamine. Kui kaebaja ja kolmas isik asjas kokkuleppele ei jõua, esitatakse niikuinii vallavalitsuse vastu kahju hüvitamise nõue, kas siis kaebaja või kolmanda isiku poolt, olenevalt sellest kas vaidlusalused haldusaktid tunnistatakse kehtetuks või mitte. Maa-amet on seisukohal, et vallavalitsus on ilmselt väljaselgitanud ja kaalutlenud, kumb kahjunõue oleks kohalikule omavalitsusele vähem koormav. Kolmas isik E. M asjas kirjalikku arvamust ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
8. Kaebus on esitatud 29.05.2006 vastustaja 28.04.2006 haldusaktile. Kuna 28.05.2006 oli pühapäev, on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Laimjala Vallavalitsuse 03.07.2000 korraldusega nr 105 otsustati kinnitada 30.06.2000 ülevaatusakt nr 96 ja anda välja kasutusluba nr 115 Kõiguste külas Mi krundil asuvale E. M´ile kuuluvale abihoonele (haldusasi nr 3-164/2002 tl 12). Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korraldusega nr 81 (haldusasi nr 3-164/2002 tl 17): - p 1 tühistati Laimjala Vallavalitsuse 03.07.2000 korraldus nr 105 (07.07.2000 kasutusluba nr 115) Laimjala valla Kõiguste külas asuva E. M´ile kuuluva abihoonele väljaandmise kohta; - p 2 otsustati välja anda 25.06.2002 kasutusluba nr 126 Laimjala valla Kõiguste külas M´i krundil asuvale suvilale; - p 3 otsustati seadustada Laimjala valla Kõiguste külas M´i krundil asuv hoone. 25.06.2002 väljastati vallavalituse poolt ehitise kasutusluba nr 126 Laimjala vallas Kõiguste külas M´i krundil asuvale suvilale (haldusasi nr 3-164/2002 tl 18). Haldusasjas nr 3-164/2002 esitatud kaebuses taotles M. R Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 81 p-de 2 ja 3 ja 25.06.2002 väljastatud kasutusloa nr 126 õigusvastaseks tunnistamist. Asja lahendamiseks toimunud kohtuistungil täpsustas kaebaja, et tema eesmärgiks on talle tekitatud kahju hüvitamine tulevikus (haldusasjas nr 3-164/2002 tl 115115 pöördel). Haldusajas nr 3-164/2002 tehtud kohtuotsusega tunnistati õigusvastaseks Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korralduse nr 81 p 2 ja 2 ning Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 poolt väljastatud kasutusluba nr
9. Kaebaja pöördus peale kohtuotsuse jõustumist Laimjala Vallavalitsuse poole taotlustega tühistada kohtuotsusega õigusvastaseks tunnistatud haldusaktid. Laimjala Vallvalitsus vastuseks kaebaja pöördumistele teatas, et kaebaja taotluste rahuldamine ei ole põhjendatud. 5 3-06-1038 Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selle üle, et kaebus esitati käesolevas asjas tähtaegselt, ning et Laimjala Vallavalitsuse 25.06.2002 korraldus nr 81 p-d 2 ja 3 ja 25.06.2002 väljastatud kasutusluba nr 126 oli õigusvastased ja rikkusid kaebaja õigusi. M. R esitas 18.01.2004 Laimjala Vallavalitsusele taotluse 25.06.2002 korralduse nr 81 p 2 ja 3 tühistamiseks. Seega esitas kaebaja vallavalitsusele taotluse haldusaktide tühistamiseks poolteist aastat peale vaidlusaluste haldusaktide vastuvõtmist ja jõustumist ning ligi 4 aastat peale esmase kasutusloa väljastamist vaidlusalusele hoonele (Laimjala Vallavalitsuse 03.07.2000 korraldusega nr 105). Kohalik omavalitsus peab haldusaktide tühistamise taotluse läbivaatamisel kaaluma, kas isiku õigus nõuda haldusakti tühistamist kaalub üles kolmanda isiku võimaliku õiguspärase ootuse, et haldusakt jääb kehtima. Seetõttu tuleb asja sisulisel lahendamisel arvestada õiguskindluse põhimõttega. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et käsitletud haldusaktid on E. M´i suhtes soodustavad haldusaktid. Selliste haldusaktide tühistamine on adressaati koormav haldusakt ja selle andmiseks peab olema õiguslik alus. Haldusorgani poolt haldusakti kehtetuks tunnistamist reguleerib haldusmenetluse seadus. HMS § 66 lg 1 sätestab, et õigusvastase haldusakti võib, arvestades käesoleva seaduse §-s 67 (usalduse arvestamise osas) sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on õiguslik alus varasema, andmise hetkel õigusvastase haldusakti tühistamiseks, kui sellega ei kahjustata adressaadi õiguspärast ootust, mis on Põhiseadusega kaitstav hüve. Kuna vaidlusalusel juhul on tegemist halduse üksikaktiga, kus on väljendatud täitevvõimu teostamisel seisukohti konkreetses küsimuses, tuleb isiku usaldust kaitsta veelgi tugevamalt. Seetõttu tuleb varasema haldusakti tühistamisel kaaluda haldusakti õigusvastasuse põhjusi ja õiguserikkumisega kahjustatud avalikku huvi ühelt poolt ning teiselt poolt isiku mõistlikku õiguspärast ootust, et kord tema suhtes antud soodne haldusakt jääb kehtima. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et E. M´i maakasutusõigus on tekkinud õiguspäraselt. Asjas kogutud tõendite kohaselt on E. M 26.10.1994 esitanud kohalikule omavalitsusele taotluse erastada talle kuuluva vaidlusaluse hoone juurde tema poolt kasutatav maa ning
10. aastal esitas E. M vallavalitsusele avalduse ehitisele kui abihoonele kasutusloa saamiseks. Ehitise ülevaatamise ja ehitustööde nõuetekohase teostamise kohta on koostatud vastav akt. Vallavalitsuse 03.07.2000 korraldusega nr 105 kinnitati ehitise ülevaatuse akt ning otsustati E. M´ile väljastada taotletud kasutusluba. Kasutusluba abihoonele väljastati 07.07.2000 ning samal päeval kanti ehitis abihoonena hooneregistrisse. 04.02.2002 esitas E. M vallavalitsusele taotluse abihoone kasutusotstarbe muutmiseks suvilaks. 03.02.2002 on eksperdid esitanud seisukoha, et tegemist on maaga püsivalt ühendatud ja suvilana kasutamiseks püstitatud hoonega. Vallavalitsuse 25.06.2002 korraldusega nr 81 tühistati 07.07.2000 abihoonele väljastatud kasutusluba ning väljastati hoonele kasutusluba selle kasutamiseks suvilana. Kohalik omavalitsus peab haldusaktide vastuvõtmisel kontrollima asjas olulisi asjaolusid ja kohaldama seadust hoolikalt, sest omavalitsuse poolt tuvastatud asjaoludest ja vastuvõetud haldusaktidest tuleb maa erastamise ja tagastamise menetluse järgnevates staadiumides kinni pidada. Hinnates eelpool toodud asjaolusid tuvastas vallavalitsus ehitise juurde maa erastamiseks tähtsust omavad asjaolud. Seetõttu võib maa erastamiseks avalduse esitanud isik põhjendatult eeldada, et maa erastamise seisukohalt olulised küsimused on lahendatud lõplikult ja ilma mõjuva põhjuseta neid küsimusi ümber vaatama ei hakata. Halduskohtumenetluses on õiguskindluse kaitseks nähtud ette 30-päevane kaebetähtaeg. HKMS sätestatud tähtajal kaebust eelpool käsitletud haldusaktide tühistamiseks ei esitatud. Seega on vaidlusalused haldusaktid jõustunud. 6 3-06-1038 Kuna maa tagastamise õigustatud subjekt ei esitanud tühistamiskaebust seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning eelpool käsitletud haldusaktid jõustusid, võis antud asjaolu toetada E. M´il tekkinud kindlust haldusaktide kehtima jäämise osas. Kindlust süvendas kohtu hinnangul hilisemalt esitatud tuvastamiskaebus, kus õigustatud subjekt märkis kaebuse esitamise eesmärgiks talle õigusvastaste haldusaktidega tekitatud kahju hüvitamise. Asjaolusid, millele tuginedes saab väita, et E. M pidi olema teadlik enne kohtuvaidlust haldusasjas nr 3-164/2002 vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasusest ning asjaolusid, mille alusel saab väita, et E. M tegelikult haldusakti kehtima jäämisega ei arvestanud, kohus asjas ei tuvastanud. Omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise otsusega tuvastatakse õiguslikult siduvalt vara tagastamisel tähtsust omavad asjaolud, mis puudutavad taotleja isikut ja vara õigusvastast võõrandamist. Õigustatud subjektiks tunnistatud isiku õiguspärase ootuse hindamisel vara tagasi saamise osas tuleb aga arvestada, et õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse alusel ei toimu veel tagastamist ega kompenseerimist, sest võib esineda takistusi vara tagastamise korralduse andmiseks. Asjaolu, et omandireformi õigustatud subjekt ei vaidlustanud tähtaegselt vaidlusaluseid haldusakte ning haldusaktide vaidlustamisel haldusasjas nr 3-164/2002 taotles haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et omandireformi õigustatud subjektil ei olnud kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-164/2002 veel ootust vaidlusaluse maa tagastamise osas. Kaebaja väidetel on üheks kaebuse eesmärgiks kaitsta avalikke huve, et vallavalitsuse poolt vastuvõetud haldusaktid oleks kooskõlas seadusega. Eelpool märgitud avaliku huvi olulisuse kaalumisel tuleb kohtu hinnangul arvestada ka seda, et avalikes huvides on ka see, et kord vastuvõetud ja pikka aega kehtinud haldusakt jääks kehtima. Kaebaja ei ole viidanud õiguslikule alusele, mis välistab/keelab kasutusloa andmise ehituskeeluvöödisse püstitatud ehitisele, vaidlustatud korralduste vastuvõtmise ajal ja käesoleval ajal. Ülekaalukat avalikku huvi vaidlusaluse haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks kohus asjas ei tuvastanud. Asjas esitatud tõendite kohaselt jääb vaidlusaluste haldusaktide kehtetuks tunnistamisel E. M´lt ilma maa erastamise õigusest, tal tuleks loobuda senisest elukorraldusest ning kanda kulutused ehitise teisaldamiseks ning isik kaotaks rajatud viljapuu- ning iluaia. Kogutud tõendite kohaselt on kaebajal võimalik tagasi saada Männi talu maast 39.89 ha so 2 2 398 890 m , millest vaidlusaluse ehitise juurde jääv maatükk 1458 m moodustab 0,3655 %. Seega vaidlusaluste haldusaktide kehtima jäämise tagajärjel jääb maa tagastamise õigustatud subjektile tagastamata väga väike osa tagastamisele kuuluvast maast, mis ei saa oluliselt kahjustada kaebaja huve. Asjaolusid, mille tõttu tuleks ümber hinnata haldusasjas nr 3-164/2002 kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid ning vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse põhjusi, kohus käesolevas asjas ei tuvastanud. Kui kohalik omavalitsus jätab põhjendatud haldusakti(de) tühistamisnõude õiguskindluse motiivil rahuldamata, tuleb tal hüvitada isiku õiguste kaitseks õigusvastaseks tunnistatud haldusaktiga tekitatud kahju. Laimjala Vallavalitsus on 28.04.2006 vastuses kaebaja haldusaktide tühistamise taotluse läbivaatamisel kaalunud, kas isiku õigus nõuda haldusakti tühistamist kaalub üles kolmanda isiku võimaliku õiguspärase ootuse, et haldusakt jääb kehtima. Samuti on hinnatud avalikku 7 3-06-1038 huvi olulisust antud asjas ning kinnitatud, et vallal tuleb hüvitada M. R´ile vaidlusaluse maa tagastamata jätmise tõttu tekitatud kahju. Arvestades eelpoolt tuvastatud asjaolusid, õiguserikkumisega kahjustatud avalikku huvi ning isiku mõistlikku õiguspärast ootust, et kord tema suhtes antud soodne haldusakt jääb kehtima, samuti hinnates haldusakti mõju kolmandate isikute õigustele, saab kolmas isik käesolevas vaidluses tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele ning tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi ja kolmanda isiku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. HKMS § 19 lg 7 sätestab, et halduskohus vaatab asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Kuna käesolevas asjas ei ole esitatud taotlust seoses Maa-ameti 02.05.2006 ettekirjutusega nr 4.1-5/2353 ning Maa-ameti esindaja kinnitusel on järelevalve menetlus viidatud ettekirjutuse osas lõpetatud (tl 133), ei anna kohus õiguslikku hinnangut menetlusosaliste väidetele seoses käsitletud ettekirjutusega. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, asjas tuvastatud asjaolusid; maa tagastamise õigustatud subjekti usaldust, et õigusvastased haldusaktid tuleb tunnistada kehtetuks; maa erastamise õigustatud subjektide huvi vaidlusaluste haldusaktide kehtima jäämiseks; samuti haldusakti tühistamise/ tühistamata jätmise tagajärgi isikutele ning hinnates avaliku huvi eelpool käsitletud asjas, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kaebuse rahuldamine. Menetlusosalised taotlusi menetluskulude hüvitamiseks ei esitanud. Annika Vendik Kohtunik 8