← Eesti

2-08-15861/3

Obsah (6)§ 415§ 416§ 393§ 407§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-08-15861 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 14.juuli 2008a Jõgeva Pargi

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rxxxxx

Pxxxxxx esitas 25.04.2008a. Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxxxx Hxxxxxxxx vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kooselust sündinud 27.10.2007a poeg ExxxxxxHxxxxxxxx. Hageja ja kostja elavad koos. Hagiavalduse kohaselt pole kostja täitnud nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust. Kostja on võtnud osa lapse ülalpidamisest väga vähesel määral, hageja igakuine sissetulek, vanemahüvitise ja peretoetuse näol, ei ole piisav lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja palub kohtul kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatusraha 2632 krooni kuus. Elatist soovib hageja alates 01.04.2007a. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus edastas

§ 393

alusel hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama 16.juuniks 2008a. Kostja on hagi 20.05.2008a kätte saanud, kuid ei ole vastanud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1, 3 alusel, kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtule esitatud sünnitunnistuse( tl.4) põhjal tegi kohus kindlaks, et Exxxxx Hxxxxxxxx põlvneb Axxxxx Hxxxxxxxxxxx, kes on tema isa. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Pooled elavad ühisel elamispinnal, kuid poolte laps on hageja ülalpidamisel. Hageja on märkinud oma sissetulekuteks vanemahüvitise 2600eek ja peretoetuse 300eek. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on märkinud kostja sissetulekuks 20 000eek kuus. Kinnisvara ega sõidukit pooled ei oma. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 2008a jaanuarist on elatise miinimummääraks 2175 krooni kuus. Hageja on soovinud elatisesummale tulumaksuosa lisamist, mistõttu elatisenõue on 2632 krooni. Kohus leiab, et hageja elatisenõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja on märkinud lapse vajadusteks minevaks summaks 5150eek kuus. Kohus hindab hagiavalduses märgitud lapse vajadused liialdatuks selles osas, mis puudutab eluasemekulusid (2700 krooni kuus), kuna eluasemekulud xxxxxx linnas kortermajas ei ole kindlasti nii suured, et jagatuna kolmele (korteris vähemalt 3 elanikku- hageja, kostja ja laps) teeks 2700 krooni ühe elaniku kohta. Sellele vaatamata on vajalikud kulutused lapsele ühes kalendrikuus vähemalt sellised, et elatise väljamõistmine pooles ulatuses miinimumpalgast on põhjendatud. Kuna elatise saajal tuleb saadav tulu deklareerida ja maksta saadavalt tulult (elatiselt) tulumaks riigile, on õigustatud elatisesummale tulumaksuosa liitmine. Elatis mõistetakse välja kooskõlas hageja nõudega alates 25.04.2008a kuni lapse täisealiseks saamiseni. PkS § 60 lg 2 kohaselt säilib elatise maksmise kohustus, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Menetluskulude jaotus

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Riigilõivu elatisehagilt ei ole. Muud menetluskulud ei ole kohtule teada.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ü.Raag 2 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.